(Täiendatakse vastavalt saabumisele)
Sissejuhatus ökosüsteemide kasutuse ja kaitse planeerimisse
Kalev Jõgiste, EPMÜ metsaökoloogia dotsent, Ph.D.
Ökosüsteemide majandamist on defineeritud mitmeti. Mitmese tõlgenduse põhjuseks on erinevad eesmärgid ja ideoloogiad loodusressursside kasutamisel.
USA riigimetsade majandajad on ökosüsteemi majandamist määratlenud kui mitmest ressursikasutust, mis tagab elujõuliste, produktiivsete ja kõrge loodusväärtusega ökosüsteemide esindusliku säilimise.
Ameerika ökoloogianõukogu aga seab põhidefinitsioonis esikohale ökosüsteemide koosseisu, struktuuri ja funktsioonide kaitsmist, säilitamist ja nende majandamise säästvat korraldust. Peamised vahendid selleks on selge eesmärgiasetusega majanduskavad.
Eesmärkide püstitamine majanduskavade koostamisel on äärmiselt oluline. Hilisemad majanduslikud otsused sõltuvad suures osas püstitatud eesmärkidest. Eesmärkide osas fikseeritakse nii teatava seisundiga ökosüsteemide kui ka loodusprotsesside säilimist.
Loodusväärtus määratakse nii loodusobjekti harulduse ja ohustatuse põhimõttest lähtudes kui ka funktsionaalsest rollist ökoloogilise tasakaalu säilitamisel.
Kohanev majandusmudel tähendab praktilise majandustegevuse tagasisidelist mõju planeerimisele. Metsamajanduse praktikast on palju näiteid üle maailma, milles metsakasvatuslikud võtted kohalduvad või muutuvad vastavalt majandamise ja looduskaitse eesmärkidele.
Äärmiselt vajalikuks tuleb lugeda metsakasvatuslike võtete ökoloogilist interpretatsiooni. Metsakasvatuslike võtete peamise mehhanismi võrdlemine looduslike häiringurežiimidega võimaldab planeerida looduslähedase metsade majandamise.
Maastikuaspektid on äärmiselt olulised tasakaalu säilitamisel. Loodusressursside mitmene kasutus tähendab erinevate maastikuelementide kombineerimist ja kasutamist vastavalt loodusliku regulatsiooni põhimõtetele. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on vaadeldav väga erinevates mastaapides, see peab olema käsitletud nii koosluse, ökosüsteemi kui maastiku tasemel.
Produktsioonitaseme säilitamine on traditsioonilise metsakasutuse põhiküsimusi. Puiduvarumine on ka tänapäeval metsamajanduse üks peamisi töövaldkondi. Produktsioonidünaamika ja juurdekasvumudelid on olulised tööriistad majanduskavade koostamisel.
Vähe kasutatakse majandustegevuse planeerimisel geobotaaniliste uurimuste tulemusi. Suktsessioonitrendid ja suktsessiooniline dünaamika peaks leidma senisest enamat tähelepanu.
Eeskava
Rannikumere ökosüsteemne majandamine
Markus Vetemaa, TÜ Zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi teadur, Ph.D.
- Mis on looduse majandamine - kas majandame loodust või juhime/juhendame inimest?
- Mis on mere ökosüsteem, millest see koosneb?
- Mis on mere ökosüsteemi majandamise eesmärgid ja kes neid eesmärke peaks seadma? (Ökosüsteemi mitmekesisuse säilitamine? Ökosüsteemi produktiivsuse säilitamine? Maksimaalse majandusliku kasu saamine ja sotsiaalmajanduslik areng? Veel midagi?)
- Mereökosüsteemi majandamise spetsiifilised probleemid ja mida on vaja teada mere ökosüsteemi edukaks majandamiseks?
- Mis on merekeskkonna puhul ühe liigi majandamise (single-species management) ja ökosüsteemse majandamise (ecosystem based management) vahe?
Eeskava
Ökosüsteemide käsitlus biosfääri kaitsealadel.
Ruuben Post, Biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse direktor.
Ettekandes keskendutakse ökosüsteemse käsitluse sotsiaalsele mõõtele ja juhtimiskorraldusele. Tutvustatakse nn Malawi printsiipe ja ökosüsteemi majandamise organisatsioonilise struktuuriga seonduvaid küsimusi. Tuuakse näiteid ökosüsteemide majandamise rakendustest, peamiselt Ameerika Ühendriikide biosfääri kaitsealadelt. Hinnatakse võimalusi ja valmisolekut ökosüsteemse käsitluse rakendamiseks Hiiumaal kui säästva arendamise pilootalal.
Eeskava
Eesti keskkonnakaitse dilemma
Matti Lüsi, Hiiumaa ettevõtluskonsultant
Kaasaegset maailma iseloomustab globaalse majanduskonkurentsi tugevnemine ja laienemine - konkurent ei ole kunagi varem olnud lähemal kui praegu. Globaalse kultuuriruumi kujunemine on tasa lihvimas kultuurilisi erinevusi, viimased koos keelebarjääriga ei paku konkurentsis enam märkimisväärset kaitset. Peamiseks eduteguriks on saamas riigi / piirkonna elanike soov, tahe ja valmisolek konkureerida. Järjest tugevneva konkurentsi tingimustes vähenevad tulud ja läbi nende maksustamise saadavad vahendid mitmesuguste poliitiliste, sh keskkonnapoliitiliste meetmete rakendamiseks.
Globaalses konkurentsis saavad üha määravamaks senimaani teisejärguliseks peetud tegurid. Põhjuseks, miks maailma suured jätkuvalt nii palju aega, energiat ja raha põllumajanduspoliitikale kulutavad, on soov vähendada sektori tarbimiskoormust ühiskonnale. Erinevatel allikatel on siin saavutatud märkimisväärset edu Euroopas - põllumajandussubsiidiume on õnnestunud vähendada paar miljardit eurot.
Süvenevad ja meie elu aina tõsisemalt mõjutavad keskkonnaprobleemid nõuavad seni kasutatavate traditsiooniliste keskkonnakaitseliste meetmete laiendamist üha suurematele territooriumitele aina ulatuslikemate piirangute näol. Uues olukorras tulevad ilmsiks klassikalise keskkonnakaitse puudused.
- Tarbijalikkus. Klassikaline keskkonnakaitse ei tooda väärtusi. Piirangute rakendamiseks vajatakse järjest suuremat osa ühiskonna poolt loodud kaubalistest väärtustest.
- Sunduslikkus. Keskkonnakaitselisi meetmeid rakendatakse seadusandliku võimu kaudu - tegevuspiirangud, käitlemispiirangud, tarbimispiirangud (täiendav maksustamine on piirangute üks rakendamise viisidest). Koos piirangute laienemisega halveneb kaitsealuse piirkonna elanike elujärg ja suurenevad kulud järelevalvele.
- Kampaanialikkus. Muutusi ühiskonna/kogukonna hoiakutes üritatakse saavutada kampaaniate kaudu, mille deklareeritud eesmärgid ei ole sageli reaalselt saavutatavad ja lõppkokkuvõttes diskrediteeritakse sellega nii taotlusi kui ka kampaaniate korraldajaid endid palju laiemas ühiskondlikus kontekstis.
- Tootlikkus. Keskkonnakaitseline korraldus loob selgelt äratuntavaid eeldusi majandustegevuse arenguks ja piirkondliku konkurentsivõime tõstmiseks. Meetmete rakendamisega saadakse ka positiivne finantstulem (kasusaajateks on ettevõtted, elanikud ja kogukond tervikuna).
- Teadlikkus. Keskkonnakaitseliste meetmete motiveeritud rakendamine elanike endi poolt toob kaasa rahulolu ja elukvaliteedi paranemise.
- Aktiivne koolitamine ja nõustamine. Eesmärgid saavutatakse eesmärgipärase ja süstemaatilise arendustöö kaudu, mis on suunatud ühiskonna ja kogukonna majandusliku toimetuleku kindlustamisele keskkonnakaitselisi eesmärke kahjustamata.
Missuguseks kujuneb Eesti tulevik? Sellele küsimusele vastamisel on olulisel määral võtmefiguurideks Eestis keskkonnakaitsega tegelevad teoreetikud ja praktikud. Ameerika Ühendriikides tegeletakse uute käsitluste väljatöötamise ja rakendamisega juba aastakümneid, kaasaegse keskkonnakaitse lähtekohtade omaksvõttu võib täheldada Rootsi akadeemilistes ringkondades.
Eesti keskkonnaspetsialistide valikutest sõltub Eesti tulevik ja majanduslik areng. Kaasaegse keskkonnakaitse kasuks otsustades tuleb aastakümnete pikkune pingeline töö muuhulgas ka iseendaga, tasuks võimalus toetada ühiskonna arengut ja aidata kaasa keskkonnaseisundi paranemisele. Jäädes traditsioonilise käsitluse juurde tullakse lähiajal hästi toime juba omandatud oskuste raames ja säilitatakse isiklik staatus. Valik on teie.
[Autori töid võib leida aadressil www.fml.ee]
Eeskava
Eesti looduskaitse marginaliseerumine:
kas välditav oht või objektiivne paratamatus?
Sõnavõtud ja diskussioon.
Järgnevalt pakutav ei ole sõna-sõnaliseks järgimiseks, pigem pakutakse uksi problemaatikasse sisenemiseks.
1. Kuidas Teile tundub, milline on Eesti looduskaitse kui ühiskonnaelu valdkonna trend viimase 5 – 10 aasta jooksul:
- kaotab järjest oma tähendust/positsiooni ja on muutumas ühiskonnaelu äärealaks;
- püsib enam-vähem samal positsioonil (hinnake seda püsivat positsiooni skaalal rahuldav/mitterahuldav);
- kogub järjest enam tähendust/positsiooni, mis on rahulolutekitav ja optimismi sisendav.
2. Kas Te nõustute/ei nõustu seisukohaga, et klassikaline looduskaitse on end ka Eestimaal mõneti ammendanud ja tekitab asjatuid konflikte? Kas Herbert H.T. Prins’i artiklis Klassikalise looduskaitse piirid märgitud puudused on aktuaalsed ka Eestis? Milliseid uusi nõudeid järgneb siit uurimistööle ja praktikale?
Põhjendage oma seisukohta, tuues näiteid mõnest kitsamast valdkonnast.
3. Kui Te arvate, et looduskaitsjate (kes need kõik on?) mõjuvõim ja osalus ühiskonnas peaks olema suurem, siis kas see võiks kujuneda eeskätt:
- valdkonna esindajate avalike seisukohavõttude kaudu;
- osalemise kaudu laiemates arendusprojektides, koostöövõrkudes, reformide väljatöötamisel jms;
- isikliku osalemise kaudu erakondade poliitikas;
- isikliku osalemise kaudu valitsusvälises sektoris;
- mõnel muul viisil?
5. Millised looduskaitsega seonduvad küsimused vajaksid Teie arvates põhjalikku avalikku arutelu (debatti), millised selgeksrääkimist asjatundjate endi kitsamas ringis?
6. Kas looduskaitse peaks olema valdkond, millega inimesed seovad oma karjääri kogu eluks? Põhjendage oma seisukohta.
Eeltoodud valik muidugi ei ammenda võimalikke vaatluse alla võetavaid teemasid.
[Koostas Ruuben Post]
Eeskava
Maastik, loodushoid ja poliitika: regilaulust eurooperetini
Kalev Sepp, EPMÜ maastikuökoloogia labori juhataja, Ph.D.
Võime uhkusega kõneleda Eesti maastikukaitse ja -planeerimise pikaajalistest ja kuulsusrikastest traditsioonidest. Samas peame käesoleval ajal tõdema, et maastik kui kohaliku identiteedi sümbol on tasahilju tuhmumas, maastiku kui elukeskkonna kvaliteet sammub kindlalt allamäge, maastikukaitse on taandumas klassikalise looduskaitse perifeeriasse.
Euroopas on maastikuline lähenemine loodus- ja keskkonnakaitsepoliitikas leidnud viimasel aastakümnel üha laialdasemat ja tunnustatud tähelepanu: nimetagem kasvõi Dobriši nõupidamise tulemusel ilmunud ülevaadet Euroopa keskkonnaseisundist (1995), “Euroopa bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse strateegiat” (1995) ja Euroopa maastike konventsiooni (2000).
Ettekandes käsitletakse:
- Maastik kui:
- piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujundaja;
- majandussektorite mängulava;
- majandusressurss;
- indiviidi kui ka ühiskonna heaolu võti;
- avalikkust kultuurilises, ökoloogilises ja sotsiaalses sfääris
ühendav lüli.
- Maastikuhoiu juured ja ajalugu
- Maastik praegusaja Eesti loodushoius ja poliitikas
- Maastik Euroopa loodushoius ja poliitikas
- Lähituleviku maastikuhoiu sõlmküsimused:
- maastikupoliitika defineerimine ja rakendus;
- õigusliku aluse loomine;
- üldsuse kaasamine;
- maastikupoliitika kajastamine planeeringutes ning kultuuri-, keskkonna-,
põllumajandus-, sotsiaal- ja majanduspoliitikates.
- Suurepinnalised kaitsealad kui maastikupoliitika mudelalad
Väärtuslik kultuurmaastik Viljandimaal ja Hiiumaal.
Kristiina Hellström, Põllumajandusülikooli maastikuarhitektuuri lektor
Ettekanne põhineb autori kogemustel Hiiumaa maastike ajaloo uurimisel ning projekti “Väärtuslik kultuurmaastik Viljandi maakonnas” senistel tulemustel.
Ettekandes määratletakse väärtusliku maastiku mõiste Eesti kontekstis ning tuuakse võrdlevaid näiteid Viljandi- ja Hiiumaalt. Püstitatakse küsimus, kas kolhoosikord on muutnud maastikke väärtuste poolest rikkamaks või vaesemaks.
Arutletakse ka teemal, kuivõrd looduskaitse või planeeringute abiga saab takistada ebasoovitavaid muutusi kultuurmaastikul. Näiteks tuuakse siinkohal tulevane Kõpu rahvuspark Hiiumaal.
Eeskava
Maastike käsitlus Kõpu rahvuspargi moodustamisel
Toomas Kokovkin, Biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse teadusdirektor, geograafiakandidaat
Kõpu rahvuspargi idee on alguse saanud arvatavasti just poolsaare maastikulist ainulaadsust silmas pidades. Tõepoolest, kõigist loodusväärtustest, mida Kõpu endas hoiab – üksikud taimed ja loomad, ohustatud liigid, kasvukohad jne on just maastikud need, mida nimetatakse siin unikaalseteks.
Kõpu maastike omapära ja haruldust tingivad kolm tegurit. Esiteks, looduslikud tegurid kiire maakerke, poolsaart moodustava pikliku moreenikuhjatise ja erivanuseliste randade näol. Teiseks, kuni 8000 aastat kestnud inimasustus, mis on suuremal või väiksemal määral jätnud oma jälje nüüdismaastikku. Ja kolmandaks, silmapaistvad maastikku ilmestavad rajatised – neist küll tõesti üks Kõpu majaka näol kaalub kõik teised üle. Nimetatud kolm tegurit loovad nüüdismaastikus piisava mitmekesisuse ehk huvitavuse, et Kõpu maastike kaitsele süsteemsemalt läheneda.
On veel üks oluline aspekt, mille arvestamine toonitab Kõpu maastike teaduslikku ja hariduslikku väärtust. See on maastiku arengu mudel, mida saab Kõpus hiilgavalt demonstreerida. Neoliitiliste küttide maastik praeguse Vaessoo ümber, raua-aja maastikud nii Kõpu kui Suurepsi külas, keskaegne metsamaastik ja tuletorni mõjud selles, nõukogude-aegne randade kinnikasvamine ja praegune metsaraie – need on mõned selged tähised Kõpu maastike ajaloos.
Kolmanda dimensiooni toob Kõpu maastikesse sisse moodne looduskaitsefilosoofia. See on säästva looduskasutuse kujundamine ja tasakaalu otsimine piirkonna arengutes. Ka selle lähenemise peegeldumist maastikus peaks Kõpu olemus lubama.
Eeskava
Süsteemist ja süsteemitusest Eestimaa looduse kaitsmisel
Uudo Timm, ITK Looduskaitsebüroo juhataja.
Ettekandes analüüsitakse Eesti kaitsealade süsteemi kujunemist, iseloomustatakse tänaseks selgunud probleeme ja otsitakse teid nende lahendamiseks. Käsitletakse järgmisi teemasid.
1. Kaitsealade loomise muutuvad eesmärgid (tagasivaade kaitsealade loomisele Eestis läbi aegade)
- Ennesõjaaegne periood
- Nõukogude periood
- 1994. a. Kaitstavate loodusobjektide seaduse järgne periood
2. Kaitsealade tüübid enne ja nüüd
- Loomise tasandid
- Valitsemise tasandid
- Erinevad tüübirühmad
3. Kaitsealade tsoneerimine, lähtuvalt nende erinevatest eesmärkidest
- Tsoneeringu detailsusaste
- Tsoneeringu eripärad suurkaitsealadel
- Vööndite võrdlus IUCN-i kategooriatega
4. Kaitsealad mitmesugustes võrgustikes
- Eesti oma kaitsealade võrk
- Ramsar’i alad
- IBA alad
- Metsakaitsealade võrgustik ja vääriselupaigad
- NATURA
5. Kaitsekorralduse eripärad
- Valitsemisest tulenevad erisused
- Kaitseala tüüpidest tulenevad erisused
- Suurusest tulenevad erisused
- Ala asustusest ja kasutusest tulenevad erisused
6. Süsteemi korrastamise võimalustest
- Looduskaitse seadustiku koostamine
- Kaitsekorralduse süsteemi ühtlustamine kaitsekorralduskavade kaudu
- Kaitsealasid iseloomustavate andmete võrreldavus
- Uute projektide (NATURA, EMKAV jt) integreerimine olemasolevasse süsteemi
Märgalade kaitsekorraldusest
Tiit Randla, Biosfääri kaitseala Läänemaa keskuse direktor
Märgala on looduskompleks, kus kõigi tema komponentide kaitse on üksteisest tugevas sõltuvuses. Järelikult vajab ka kaitsekorraldus traditsioonilisest laiemat lähenemist. Märgala määratlemisel on sobiv lähtuda Ramsari konventsiooni definitsioonist, mis on teatavasti lai ja võimaldab märgaladena käsitleda ka poollooduslikke ja kunstlikult rajatud alasid (veehoidlad, poldrid). Eesti oludes on tähtis selgelt eristada mõõdukat ja säästvat looduskasutust töönduslikust looduskasutusest.
Märgalade loodushoid peaks lähtuma nii bioloogilise mitmekesisuse kui maaelu arenguhuvide (mitmesugune looduskasutus, loodusturism) kontekstist. Kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduse sätestamine peaks olema rohkem sidustatud (integreeritud) kui terviklik protsess. Tavaliselt koostatakse ja seadustatakse kõigepealt kaitse-eeskirjad ja praeguse korra juures on kaitsekorralduse kui süvenenud lähenemise tulemusi eeskirjade parandamiseks ja täiendamiseks raske teostada.
Eeskava
Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamise metoodikast, kogemustest ja ilmnenud probleemidest
Kaja Allilender, TÜ Geograafia instituudi magistrand
Sissejuhatus
Vastavalt KLOS’ile tuleb rahvusparkidele ja looduskaitsealadele koostada kaitsekorralduskava (KKK). Eesti suurematest kaitsealadest on KKK olemas Matsalu ja Alam-Pedja looduskaitsealal ning Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal. Teadaolevalt on koostamisel kavad enam kui kümnele erineva staatusega kaitsealale. Soomaa rahvuspargi KKK koostati 1998-2000.
Kaitsekorralduskava koostamise käik
- Inventoorium ja kirjeldus.
- Kaitsekorralduslike väärtuste selgitamine ja kinnitamine.
- Eesmärkide püstitamine ja sõnastamine.
- Tegevuskava koostamine.
- Eelarve koostamine.
Kaitsekorralduslike väärtuste kinnitamine toimus Mike Alexanderi metoodika järgi. Iga võimaliku väärtuse analüüsil hinnati järgmist: suurus, mitmekesisus, loomulikkus, haruldus, õrnus, tüüpilisus, ajalugu, ökoloogiline positsioon, parandamise võimalused, kasutus, sobivus uuringuteks.
Eesmärkide püstitamine ja sõnastamine
- Eesmärgid peavad defineerima oluliste väärtuste optimaalse seisundi.
- Eesmärgid peavad olema suunatud otse väärtusele, aga mitte faktoritele, mis võivad väärtust mõjutada.
- Eesmärgid peavad olema sõnastuselt lühidad, konkreetsed ja ühesed, soovitavad, mõõdetavad, saavutatavad (vähemalt pikemaajaliselt).
Tegevuskava koostamine
Tegevuskava korraldab väärtusi. Tegevused jaotati vastavalt kaitsekorralduskava koostamise juhendi projektile (Kiristaja jt., 2000). Turismipiirkondade väljaarendamiseks kasutati nn ROS-süsteemi (Recreation Opportunity System).
Tegevustena vaadeldi järgmisi:
- säilitavad – inimtegevust piiravad/keelavad ning seisundit hoidvad meetmed;
- taastavad – looduse ilmet või seisundit taastavad meetmed;
- looduskasutusele esitatavate tingimuste määramine s.o. kaitse- eeskirja ja seaduste alusel kooskõlastamist nõudvatele tegevustele vastavate põhimõtete ja nõudmiste sõnastamine;
- eksponeerivad ja funktsionaalsed meetmed ning ettepanekud piirkonna infrastruktuuri arendamiseks;
- teadustöö ja seire;
- kaitseala valitsemine.
Eelarve koostamine
Eelarve on otstarbekas planeerida keskmiselt kolmeks aastaks ja arvestada inflatsiooniga. Eelarve peab olema piisavalt detailselt lahti kirjutatud.
Mida ei tohi unustada
Koostöö kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja kohalike elanikega, mis sisaldab järgmist:
- järelevalvenõukogu töö organiseerimine (olgu paindlik, tulemusele orienteeritud);
- rahvakoosolekud ja nõupäevad;
- koolitus.
- Ala vähene uuritus, lähteandmete puudulikkus.
- Metoodilised probleemid. Kas KKK koostamise juhend (Kiristaja jt.,
2000) on tänaseks kinnitatud?
- Ramsari ala: Mike Alexanderi (1996) poolt väljatöötatud metoodika
- Tegevuskava: KKK koostamise juhendi projekt (Kiristaja jt, 2000).
- Turism kaitsealal: ROS-süsteem (Recreation Opportunity System).
- Kaitseala valitsemine – terve rida määramatusi.
- Administratsiooni suurus ja funktsioonid (miks kinnitatud kaitsealade tüüpkoosseis ei toimi?).
- Külastuskeskus(t)e funktsioonid ja haldusprobleemid.
- Turism, loodusharidus - kaitsealade osa nende edendamisel.
- Metsandus. Riigimetsa haldamine kaitsealal. Haldamisküsimused, tööülesanded, funktsioonide dubleerimine.
- Järelevalvetöö reorganiseerimine/korraldamine.
- Ilmsete koolitusvajaduste katmine.
- Eelarve koostamine – balansseerimine vajaduste ja reaalsuse piiril.
Valikud Kõpu rahvuspargi tsoneerimisel
Ruuben Post, BKA Hiiumaa keskuse direktor
Grupitöö ja diskussioon
Nagu kogu Hiiumaal, on ka tulevase Kõpu rahvuspargi territooriumil juba määratletud ja seadustatud Biosfääri kaitseala tuumalad. Mida õieti peaks lisanduma rahvuspargi sündimisega Kõpus? Valikutes ei saa me ilmselt lähtuda IUCN algsetest nõudmistest rahvuspargile kui II kategooria alale, vaid võtma aluseks IUCN’i ja EUROPARC’i 1999. aasta ühistöö “Guidelines for Protected Area Management Categories: Interpretation and Application of the Protected Area Management Categories in Europe”, mis lubab tunduvalt kohasemaid käsitlusi.
Kõpu rahvuspargi tsoneerimise üks võtmeküsimusi on sealsete metsade kaitse ja kasutuse planeerimine. IUCN’i algse nõudmise järgi ei ole metsamajanduslik tegevus I – III kategooria kaitsealadel aktsepteeritud. Puiduvarumine võiks olla lubatud ainult IV kategooria kaitsealadel, kui see teenib looduskaitselisi eesmärke ja V kategooria aladel niimoodi, et ala looduskaitseline väärtus säiluks või saaks rohkendatud. Tänase Eesti praktikas on puiduvarumine rahvusparkides lubatud. Näiteks Karula rahvuspargi territooriumist kogupindalaga 11 097 ha moodustab reservaat 1,3%; mittemajandatav sihtkaitsevöönd 24,2%; majandatav sihtkaitsevöönd 28,1% ja piiranguvöönd 46,4%. Seega umbes kolmveerandil territooriumist on metsavarumine lubatud, sealjuures piiranguvööndis kõigi raieviisidega peale lageraide. On üsna ilmne, et Kõpus tuleb minna sama teed ja loobuda taotlemast, et Kõpu rahvuspargist peaks saama II kategooria ala.
Teisena kerkib Ristna surfikeskuse ja maismaa-aktiivturismi sobivuse/mittesobivuse küsimus. On laialt levinud arusaam, et kaasaegsed turismiatraktsioonid ja -tegevused on rahvusparkides ja kaitsealadel sobimatud. Niisugune positsioon Kõpu rahvuspargi moodustamisel tekitab aga väga terava ja ületamatu konflikti, sest Ristna tingimused annavad Hiiumaale turismi edendamiseks nn strateegiliselt unikaalse müügipositsiooni. See on määratud unikaalsete looduslike tingimustega ja seda ei saa asendada mitte millegagi, erinevalt näiteks uue süvasadama valikuvõimalusest Undva asemele. Nähtavasti vajab küsimus, milline on aktiivturismi mõju ökosüsteemile ja kas ning millised piirangud on põhjendatud, spetsiaalset tähelepanu ja uuringuid. Biosfääri kaitseala üheks peamiseks eesmärgiks on püüda sobitada looduskaitset ja inimese majandustegevust. Sellest vaatepunktist ei oleks õige Ristna otsa rahvuspargist väljatsoneerimine. Ka IUCN’i, WWF’i, BirdLife International’i jt ühine strateegiadokument “Parks for Life: Action for Protected Areas in Europe” soovitab Euroopa tingimustes paindlikke käsitlusi.
Kolmanda raske küsimusena kerkib Kõpus kultuurmaastike kaitse. Traditsiooniline maakasutus Kõpus hääbub. Kui püüda kõik väärtuslik kaitse alla võtta, tähendab see arvestatavaid väljaminekuid maastike majandamisel. Ainuvõimalikuks lahenduseks saab siin olla ristsektoriaalne finantseerimine, ja seegi saab toimida ainult juhul, kui kohalik elu ja põllumajandustootmine taastub/taastatakse. Kui me vastavaid arendusmeetmeid ette ei näe, on maastikukaitse ülesandeid õigem puhtmajanduslikel kaalutlustel tagasi tõmmata.
Neljandaks on Kõpu rahvuspargi kaitse-eeskirju ette valmistav team endale teadvustanud, et ei ole mõistusepärane töötada lühikese aja jooksul välja ja nö määrida kohalikule omavalitsusele ja teistele asjalistele pähe kolm omavahel seostamata uut kitsendust: täna rahvuspark, homme metsakaitsealade võrgustik ja ülehomme Natura2000 alad. Eeltööd ja planeeringud, aga veel enam informeerimine ja kooskõlastamised peaksid tingimata leidma kooskäsitlemist. Biosfääri kaitseala Hiiumaa keskus koostööpartneritega on niisuguseks sidustatud käsitluseks kahtluseta võimeline ja ootab vastavat kompleksset tellimust.
Grupitööde teemad lähtuvad eelnevast.
- Milline on Eesti rahvuspargi tulevikumudel, mida saab soovitada aluseks Kõpu rahvuspargile?
- Kuidas lahendada Ristna surfikeskuse ja maismaa-aktiivturismi ümber formeeruv huvide konflikt: keelata või sobitada või taanduda ja jätta väljaspoole piire?
- Kas majanduslikud võimalused peaks Kõpu kultuurmaastike kaitseeesmärkide seadmisel arvesse võtma või mitte, ja minema vastavalt kitsendustele?
- Kas rahvuspargi, metsakaitsealade võrgustiku ja Natura-alade kooskäsitlemine Kõpus on põhjendatud ja kui on, siis kuidas tagada selle rakendamine (otsused, finantseerimine, koordineerimine jne)?
Hiiumaa majanduse seis ja tulevikuväljavaated
Omar Jõpiselg, Hansapanga Hiiumaa regiooni direktor
Hiiumaa majandus on viimastel aastatel kasvanud nii mahuliselt, kui Eesti keskmiste näitajatega võrreldes. Seda kinnitab nii riiklik statistika, kui ka Hansapanga majandusülevaadetesse koondatud andmestik ja selle analüüs. Maakondade hulgas on Hiiumaa omavalitsuste koondlaekumiste järgi esimesel ja tulumaksulaekumiste osas elaniku kohta teisel kohal (Harjumaa järel). Hiiumaal on elaniku kohta märkimisväärsel hulgal tootmisressursse ja suhteliselt tööjõuline elanikkond.
Vaatamata edukusele ülejäänud Eestimaa taustal on argitasandil hiidlaste hulgas väga levinud arusaam Hiiumaast kui allakäiva majanduse ja halvenevate elutingimustega piirkonnast. Mis on selle põhjus? Tuleneb see Hiiumaa võrdlemisest ainult Tallinnaga? Võib selle põhjuseks olla igat laadi abi taotlejate suhteliselt suur osakaal elanike hulgas?
Hiiumaa majanduse lähiaastate suuremateks riskiallikateks on:
- kalanduse ja kalatöötlemise ümberstruktureerimine, mis peab leidma aset sõltumata sellest, kes on Hiiu Kaluri omanikud;
- väga nõrk kohalik kapital. Hiiumaal on 10 väliskapitalil ja 8 Hiiumaa omanikele kuuluvat ettevõtet, mida võib nimetada omanikukeskseks äriettevõtteks klassikalises mõttes. Ülejäänud on töötajakesksed firmad (enamasti tegevdirektori töökoha kesksed projektid), mille reaalne rahaga mõõdetav väärtus on enamasti nullilähedane.
- praamiliiklusest tulenev ettevõtluskeskkonna ebastabiilsus.
- sobiva väikeettevõtluse arendamine;
- e-majandus;
- turism;
- koolitus ja väljaõpe (ettevõtjatele, juhtidele ja personalile).
Siin ei ole ületamatuid vastuolusid. Hiiumaa elu on väga mitmekülgne. Me võime luua visiooni internetistunud Hiiumaast, seda faktidega tõestada ja edukalt teatud sihtrühmale müüa. Samamoodi võime me luua visiooni Hiiumaast kui hea infrastruktuuriga piirkonnast ja see on edukalt müüdav teisele sihtrühmale. Visioon Hiiumaast kui säästva arengu poole pürgivast kogukonnast on edukalt müüdav kolmandale. Kõigil visionääridel on õigus ja ainuüksi visiooni eest kedagi materdada pole mõtet. Me ainult ei tohiks langeda äärmustesse ja asuda majandust arendama ainult ühe visiooni alusel, mis võib viia asjatute kitsenduste või pikemas perspektiivis korvamatute kaotusteni, ilmnegu need siis rahvastikus, majanduses või keskkonnas. Visioonide paljususe omamine ja tunnustamine on parimaks garantiiks õigetele otsustele ja sotsiaalmajanduslikult tugevale tuleviku-Hiiumaale.
Eeskava
Hiiumaa kalanduse sotsiaalmajanduslik analüüs
Markus Vetemaa, TÜ Zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi teadur, Ph.D.
Antakse ülevaade Hiiumaa kalandusest selle komponentide kaupa. Hinnatakse mõjusid, mida kalanduse osatähtsuse paratamatu vähenemine võib kaasa tuua saare majandusele ja seal elavatele inimestele. Omaette teemana käsitletakse alternatiivsete kalapüügimeetodite säästvust ning nende otstarbekust, arvestades Biosfääri kaitseala taotlusi.
1. Ülevaade Hiiumaa kalandussektorist teemade kaupa: kalapüük, Hiiumaa sadamad, kalapüügialused, inimressurss, kala töötlemine, kalakasvatus.
Kaugem eesmärk on koostada andmebaas, kasutades selleks nii juba olemasolevaid andmekogusid (Hiiu Maavalitsuse, Eesti Mereinspektsiooni, Keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna, Eesti Mereinstituudi, Tartu Ülikooli jne) kui ka täiendavaid uuringuid ja seiret.
2. Erinevate Hiiu maakonnas kasutatavate kalapüügimeetodite võrdlus
Samu kalaliike püütakse sageli erinevate püügimeetoditega, mis tekitab probleeme kalavaru jagamisel erinevate huvigruppide vahel. Ühe näitena võib tuua räimepüügi kastmõrdadega ja traallaevadega. Kastmõrdade eeliseks peetakse selle püügiviisi ajaloolisust, samuti tema sobivust ranna elulaadi. Eeliseks peetakse ka kaasnevat suhteliselt suurt tööhõivet ning kastmõrdu kasutavate kalurite hajutatust paljude väikesadamate vahel, mis pakub tuge hääbuvatele rannaküladele ning võiks vähemalt põhimõtteliselt olla ka üheks nö turismiatraktsiooniks. Samas on püügiviisil ka teatavaid varjukülgi – eriti viimasel ajal on tekkinud probleeme hülgekahjustustega. Samuti on väikelaevadel ja väikesadamatel baseeruva püügi korral raskem tagada kala kvaliteeti ning täita Euroopa Liidu poolt kalandusele esitatavaid kõrgeid sanitaar-hügieenilisi nõudeid. Traalpüügi oluliseks eeliseks on täna kala madalam omahind, samuti on suurpüüdjate tegevust lihtsam kontrollida, mis on ka praktikas taganud riigimaksude korrapärasema laekumise ning püükide parema statistika.
Alateemad:
- erinevate kalapüügimeetodite majanduslik tasuvus;
- erinevate püügivahendite tähtsus kalanduse üldtulus;
- erinevate püügivahendite mõju tööhõivele;
- erinevate püügivahendite mõju keskkonnale (näiteks kütusekulu 1 kg püütud kala kohta);
- erinevate meetodite mõju kalastikule (saakide struktuur, kaaspüük) ja merekeskkonnale (põhjataimestik, hüljeste hukkumine mõrdades ja sukelpartide hukkumine võrkudes jne);
Eeskava
GIS-põhine looduskaitse ja –kasutuse otsusetoetamise süsteem Hiiumaa näitel
Toomas Kokovkin, Biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse teadusdirektor, geograafiakandidaat
GIS andmebaasid ja ruumianalüüsi meetodid võimaldavad visualiseerida ruumilisi seoseid, mis muude meetodite puhul ei pruugi esile tulla. Erinevate alade ekspertide kutsumine GIS-põhise otsusetegemise juurde aitab adekvaatsemalt hinnata erinevate mõjurite kaalu.
Hiiumaa maakonnaplaneeringus ja randade majandamise juures on GIS vahendeid kasutatud mitu aastat. Käesolevas ettekandes leiavad tutvustamist järgmised tulemused:
- Hiiumaa liigestamine sobivuse järgi üheks või teiseks majandustegevuseks;
- kõrgema arengupotentsiaaliga piirkondade leidmine;
- erineva huvikoormusega piirkondade esiletoomine;
- randade majandusüksuste esitamine planeeringu toetuseks.
Valikud Biosfääri kaitseala väljaarendamisel säästva arendamise mudelalaks
Ruuben Post, BKA Hiiumaa keskuse direktor.
Grupitöö ja diskussioon Biosfääri kaitseala kohast Eesti keskkonnakorralduse süsteemis.
Sevilla strateegia soovitus käsitleda biosfääri kaitsealasid kui säästva arendamise mudelalasid (või pilootalasid) jätab praktilise tegevuskava koostamisel igal konkreetsel juhul laia valiku nii eesmärkides kui ka nende saavutamise teedes. Suurtes riikides, kus biosfääri kaitsealasid arvukalt (USAs näiteks 47, Suurbritannias 13, Saksamaal 12), on igaüks neist loomulikult paikkonnaspetsiifiline ja nende tulemused üldistatakse ning leiavad riiklikul tasandil kasutamist läbi omaette, suhteliselt autonoomse programmi. Eesti piiratud ressursside tingimustes on otstarbekas pöörata tavakohasest enam tähelepanu Biosfääri kaitseala koha määratlemisele kogu Eesti keskkonnakorralduse süsteemis ja kasutada funktsionaalset tööjaotust.
Biosfääri kaitseala seniseid tulemusi ja Eesti keskkonnakorraldust "kust king pigistab" vaatekohalt vastandades saab pakkuda terve rea edendamist vajavaid valdkondi, kus Biosfääri kaitsealale konkreetsete riiklike tellimuste seadmine oleks ilmselt otstarbekas:
- ökosüsteemse käsitluse maaletoomine ja pilootrakendamine;
- sidustatud maastikekäsitluste väljatöötamine ja pilootrakendamine;
- kaasaegse keskkonnmänedžmendi meetodite väljatöötamine ja pilootrakendamine (vt lõik: Arusaamad muutuvad );
- GIS-põhise paikkondliku keskkonnamänedžmendi väljatöötamine ja rakendamine.>
- kaitsekorralduskavade ristsektoriaalsete finantseerimisskeemide väljatöötamine ja pilootrakendamine;
- regionaalarengu säästvate poliitikate ja meetmete väljatöötamine ja pilootrakendamine (vt ka, lõik: Uued teed);
- piirkondliku säästva arendamise strateegilise ja ruumilise planeerimise meetodite väljatöötamine ja pilootrakendamine.
Tehes valiku ja seades prioriteedid tuleb endale aru anda, et mingi piirkonna pilootalaks kuulutamise rituaalist ei piisa talle pandud ülesannete lahendamiseks. Uusi retsepte ei saa katsetada suure paja ühes servas, pilootala vajab oma ülesannete lahendamiseks teatud eritingimusi. Sevilla strateegias on need leidnud käsitlemist kui ülesanded, mis vajavad lahendamist riiklikul tasandil. Neist peamistena käsitleb autor tänastes tingimustes järgnevaid (Lisa: laiendatud loetelu).
- Integreerida biosfääri kaitsealad bioloogilise mitmekesisuse ja säästva looduskasutuse strateegiatesse, kaitsealade planeerimisse ja rahvuslikesse bioloogilise mitmekesisuse strateegiatesse ja tegevusplaanidesse, mida näeb ette Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 6. artikkel.
- Lülitada biosfääri kaitsealad Agenda 21 ja Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist lähtuvate säästva looduskasutuse plaanidesse ja programmidesse.
- Rajada ja arendada institutsionaalseid mehhanisme biosfääri kaitseala programmide ja tegevuste juhtimiseks, koordineerimiseks ja integreerimiseks.
- Lülitada biosfääri kaitsealad regionaal-poliitilistesse kavadesse ja territoriaalplaneeringutesse.
- Integreerida biosfääri kaitsealad riiklikesse ja regionaalsetesse teadusuuringute programmidesse ja ühitada biosfääri kaitsealade uuringud riikliku ja regionaalse looduskaitse ja säästva arendamise poliitikaga.
Grupitööde esialgsete teemadena, mis konverentsi käigus võivad ka muutuda ja täpsustuda, pakutakse järgnevaid.
1. Sõnastage ja prioritiseerige teemad, milliste lahendamist Biosfääri kaitsealal kui säästva arendamise pilootalal te peate lähema viie aasta jooksul võimalikuks ja otstarbekaks. Näidake, milline peab olema väljaspoole antav produkt (aruanne, juhendmaterjal, seaduseelnõu, koolituskursus, reformikava jmt). Näidake, kes peaks olema planeeritud töös Biosfääri kaitseala alalised partnerid ja kes peaksid/võiksid osaleda networking’u korras.
2. Sõnastage peamised soovitused:
- Biosfääri kaitsealale, milliseid väliseid tingimusi tal oleks oma edaspidiseks edukaks tööks põhjendatud taotleda;
- Keskkonnaministeeriumile, milliseid nõudmisi (muidugi koos tingimustega nende täitmiseks) ta peaks Biosfääri kaitsealale edaspidi esitama.
- biosfääri kaitseala keskuse staatus (riigiasutus või selle allüksus, hallatav riigiasutus või selle allüksus, avalik-õiguslik asutus või selle allüksus, sihtasutus (kes peaks asutama?), mittetulundusühing jmt);
- organisatsiooniline struktuur, mis kajastab peale otseste alluvussuhete ka järelevalve ja nõuandvaid kogusid, osalust jmt.
- toetavad seadusandlikud aktid (seadused, määrused, programmid jne), kui niisugused on teie arvates vajalikud.
Eeskava
BKA Hiiumaa keskus