Vello Kaskor

A n k e r g r u n d, rahu Kärdlast kirdes; Mellin (=Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernmenten u. Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel von Ludwig August Graf Mellin. 1798) - Ankergrund. Saksapärane nimi eesti-rootsi keelepruugis. ~ OESvD (=Ordbok öfver estländsk-svenska dialekterna. 1887) ankar 'paadi- või laevaankur' ja grunn 'kari, madal'.

H a u s m a küla: EKA, 226 (a. 1785) Dorf Haggolasma; Mellin - Haggolasma; EKA, 230 (a. 1817) Haggusma; Schmidt Haggusma; Nime vana vorm reedab, et praegu kasutatav Hausma pärineb liitsônast, mille esimene sôna oli hagu ja teine laasmaa. Hiiu murdes tähistab laasma metsaniitu. Sellest tulenevalt vôib oletada, et nime vanem vorm vôis olla Hagulaasma.

Leo Tiigi kommentaar: Nime vanematest kujudest on P. Ariste esitanud Haggolasma ja Haggusma. Üht peret jälgides vôib lisada, veel: 1858 Michli Thomas Hagoss (perekonnanimi), 1816 Hagusma Michli Thomas, 1795 Hausma Dorf, 1755 Hackola Mart, 1750 Haggolla Mart, ca 1697 Haggola Knuut, 1688 Hacklas Knuuth, 1609 Hakulas Peti, 1584 Hackalas Thomas, 1583 Hackelasz Thomas, 1564 Thomas Hakelax. Et viimane oli alles üksjalg, seega suhteliselt hiljaaegu saabunud asunik, siis vôis nimi olla ka soomekeelne (haka + laakso, vrd. P. Ariste rekonstruktsiooni Hagulaasma).

H e i l u küla: ERKkA 932, 239 (a 1609) Heilo Clemett; EIB (=Ehstlendisches Jnqvisitions Buch ueber den District Wiek o.s.v.) 1518 leiduvad talupojad Heilo Jürgen ja Heilo Simon; Mellin - Heilo; EKA, 226 (a. 1785) Dorf Heilo. Vôimalik, et nimi on tulenenud hiiumurdelisest verbist heilama; Wiedemann EWb heilama 'rufen, anrufen, zurufen = hüüdma, hôikama; huilama'.

K r a b i küla, ära kadunud küla: EIB 1436 Crabÿbÿ, 1470 Crabi. Oletatavasti on siin tegemist sakslasest või rootslasest väiketalunikuga, kelle nimest sai hiljem nimi külale. Aluseks oleks siin eesti-rootsi sõna krab; Freu-denthal-Vendell - OESvD kasutab sõna krabb 'järsak' [VK (=Vello Kaskor): Riigi-rootsi keeles on sõnal krabat tähenduseks 'kelm, suli, vigurvänt'; saksa keeles võiks olla aluseks grab 'haud; grabe 'kaevama, kraav, alang'.] Vormsis esineb muuhulgas talunimede hulgas ka nimi Krabbas. Võimalik, et sellisena oli ta olemas ka hiiu-rootsi murdes. Koht asetses Kärdla rootslaste küla lähedal.

K r o o g i, talu Kärdla ja Reigi vahel umbes tee keskkohal. Varem kõrtsikoht; Schmidt (=Karte von Ehstland mit den Kreis-, Polizeidistricts- und Gutsgrenzen sowie Plänen der Städte. 1884) - Krogi. Nimi tuleneb hiiu-rootsi sõnast kro. Freudenthal-Vendell - kro pl. kroar 'Krog' (kõrts). Ka alamsaksa kroch tähendab võõrastemaja või kõrtsi (Schiller-Lübben MND). Alamsaksa mõjutusi eesti keeles on. Eriti võib neid leida mõisate nimekujudes ja ka nende omandi nimedes. Ei ole vist üllatav, et alamsaksalik nimekuju jäigi mõisa valdusesse kuuluva kõrtsi nimena eesti kõnekeelde mälestisena püsima.

K ä r d l a linn, (samuti asunduse ja jõe nimi). Nime vanem vorm kõlas kärde, noorem kõlab kärdla; EIB 1447 Kertelbÿ, 1612 Kärtellbÿ, 1612 Kärtalby; Mellin - Kertla, Kertel; Russwurm EIB I 84 Kertil, Kertell, Kiertel, Kerdell, Kerdall, Kertell jne., 171 Kärtillby, 173 (a. 1620) Kertalby, Kärtalby, 234 (a. 1584) Kärter; Hiiu murdes kõlanud see nimi (Tiberg, Sägen 13) kœrdal ~ kœrtal ; Freudenthal-Vendell: OESvD kättal.

Algselt oli Kärdla rootslaste küla (viimane rootsi keelt kõnelnud inimene suri 1934 - Svio-Estonica, 1936, lk. 143 jj) Rootslaste poolt on Kärdla olnud asustatud sellest ajast alates, mida on võimalik olnud ürikutest jälgida ning seega tuleb otsida nime algsust rootsi keelest. Russwurm seletab (Eib I 84) (=Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö. 1855), et nimi tuleneb kahest rootsikeelsest sõnast: Kärr 'soo' ja dal 'org' = 'soine org'. See seletus on Kärdla jaoks väga sobiv kuna linn asetsebki sellises rohtu ja lehtmetsa täiskasvanud nõos. Freudenthal-Vendell: OESvD järgi tähistab eestirootsi sõna kärr "tihedat, raskesti läbipääsetavat, kuid mitte soist, metsasalu. Tänapäeval on poolehoidu võitnud Russwurmi tõlgendus. Tuleb siiski, eriti hiiu murret jälgides - lehep kärdale, on kärdal , tulep kärdalt - jätta võimalus, et tegemist võib olla ka vana-eestikeelse nimega Kärde, millise võimaluse jätab samasugune kohanimi Põhja-Tartumaalt. Saksa või eestirootsi l-lõpuliselt vormuvad nimed on võõrad rahvale, kelle keelde nad on tulnud. Niisugune sõna, vähemalt, mis puutub kohanimesse, on laenatud saksa või vene keelde; näit saksa Carmel (Kaarmal Saaremaal) või Kazepel vene keeles Peipsi ääres (Kasepääl). Jätame siiski selle versiooni kui vanema ja kängunud vormi kõrvale, kuid säilitagem seda kui võimalust. Rootsipärase variandi kasuks räägib ka see, et praegusessegi eestikeelsesse Kärdla ümbrusesse on maha jäänud arvukalt rootsipäraseid kohanimesid: Prähla, Nuutri jõgi (Russwurm Eib II 362: úde Knûtrsh grunne); Röösna ~ Rööstna (-mets või -niit). Viimane tähendab Freudenthal-Vendell'i tõlgenduses "Punase Kivi Ase" (röd + sten + säng). Rootsi aluspõhjaga on ka Kärdlast lõuna pool asetseva mäe nimi - Altsbak. Freudenthal-Vendell'i järgi on võimalik nime tõlgendada kui "Karjumise Mägi" (Riigirootsi keeles koosneks see sõnadest hals ja backe). Hiiumaa Kärdla ümbruse murdes oli iseloomulik algushäälikulise h- kadumine. Mujal Pühalepas see säilis.

L. Tiik kommenteerib: P. Ariste on ühinenud C. Russwurmiga arvamuses, et siin on tegemist liitsõnaga kärr + dal, seega 'soine org'. Seda kinnitab ka Vormsi pastori kiri 12. III 1649, milles seisab praeguse Kärdla kohta selge sõnaga Kärr Dale.

M a k k i järi: Meelste ja Kärdla vahel oli järv, mis kandis sellist nime. Ilmselt ei tulene see nimi hiiurootsi keelest, kus mak gen. makki tähendab 'vorst', vaid pigem eestirootsi keelest, kus tal on tähenduseks 'uss, madu' (Freudenthal-Vendell OESvD ).

P r ä h l a talu, mägi ja soo; Russwurm (Eib II 319) väidab, et nimi tuleneb hiiu- rootsi sõnast bräsh'la 'lai heinamaatükk'; Freudenthal -Vendell OESvD viitab pakri- rootsi keelele, kus braš tähendas 'tihnikut, võserikku, padrikut, rägastikku'.

V i s s u laid; Laid Kärdla lähedal. Diminutiivvorm hiiumurdelisele adjektivile viss gen. vissi 'kindel, tugev, kõva, usaldusväärne'. Vormsi-rootslased kutsusid laidu Vessu.

Kasutatud kirjandus:

P. Ariste, Ortnamnen i Pühalepa och Reigi socknar på Dagö. Svio-Estonica 1938. Tartu, 1938, lk. 5 jj;

L. Tiik, Lisandid Hiiumaa kohanimede tundmisele. Keel ja Kirjandus, 1966, nr. 9. Lk. 549-555.