Toomas Jüriado

AV (Aune Veersalu): Kanini poolsaarel käisime augusti lõpul ja septembri alguses, oktoobris Kasahstanis.

Inimeste olukord on seal tõesti raske ja toiduhankimise võimalused kasinad, aga väga palju kütte me siiski ei kohanud. Lähedalasuvas ammu mahajäetud külas oli vaid üks aeg-ajalt paari inimesega asustatud maja. 25 kilomeetri kaugusel paikneva Šoina küla lähistel on hanede kogunemise koht ja kütid on kuuldavasti enamasti seal, meie sinna aga paraku ei sattunud. Nii et kolme nädala vältel nägime ehk vaid kümmekonda jahimeest.

TJ: Kas hanesid ikka ka oli?

AV: Väga palju oli valgepõsk-laglesid. Arvukalt oli ka rabahanesid, väike-laukhanesid nägime umbes sada. Need olid kogunenud väga kitsa ala peale, nii et kui mõni jahimees just täpselt sellesse kohta satuks, siis võiks ta küll palju paha teha!

Üldiselt jõudsime me kohale natuke liiga vara, rände tipp oli ilmselt veel tulemata ja hiljem oleks laukhanesid olnud ehk rohkem. Aga igatahes nägime me kaht rõngastatud Skandinaavia populatsioonist pärit hane, nii et ju oli kogu salk pärit läänest. Arvatakse, et Taimõrilgi pesitsevad väike-laukhaned peatuvad Kaninil.

TJ: Sada hane peaks läänepoolsest populatsioonist moodustama ju väga suure osa?

AV: Tol hetkel Kaninil olles arvasime, et see võiks olla paar protsenti ka kogu maailma populatsioonist, sest kõige pessimistlikumate oletuste järgi arvati väike-laukhanede praeguseks koguhulgaks umbes seitsetuhat lindu. Aga meie Kasahstani-retk lükkas need hinnangud küll ümber!

TJ: Enne Kasahstani-muljete pärimist küsin ära selle, kas ka tänavu mõni satelliitsaatjaga hani ringi lendab?

AV: Ei, see aasta läks selles mõttes kahjuks untsu nii soomlastel kui ka norralastel: ühtegi sobivat väike-laukhane kätte ei saadud. Aga järgmisel aastal üritatakse uuesti.

Need kaks rõngastatud hane, kellest enne rääkisin, on aga "satelliithane" Toivo (soome k. "lootus") kaasa ja poeg. Toivo lendas mullu Norrast Kaninile ja Kaninilt Kasahstani, Kasahstanis lasti ta tõenäoliselt maha. Samas jäid nähtavasti püssi ette ka ülejäänud kaks Toivo mullust poega… Toivo kaasa oli tänavu nähtavasti mittepesitsenud täiskasvanud hanede salgas, ta poeg ühes teises parves - nemad kahekesi sellest perest siis veel alles ongi.

Väike-laukhani
(Anser erythópus)

foto: BirdLife International

AV: Minnes arvasime, et õnn oleks seegi, kui näeksime kasvõi mõnda üksikut väike-laukhane. Teglikult ootas meid ees tõeline hanemöll: kokku nägime umbes 250 tuhat hane! Nende seas oli 7900 väike-laukhane, siis rohkem, kui pessimistide arvates kogu maailma populatsioonis. Nii et nüüd arvavad soomlased, et viimase suurus võiks olla oma 15-20 tuhat isendit.

Loendasime 30-isendilisi valimeid ja saadud keskmise protsendi põhjal tegime üldhinnangu. Väga palju oli seal veel teistki hukuohus hanelist, punakael-laglet - umbes 88 tuhat. Ilmselt on punakael-lagle populatsiooni suurusele tublisti kaasa aidanud asjaolu, et see lind on Kasahstanis kaitse all. Mis meid väga šokeeris, oli see, et väike-laukhani ei olegi Kasahstanis kaitse all! Siiani on kõigis raamatuis kirjas, et liik on kaitse all kogu levila ulatuses. Ja endises Nõukogude Liidus ta tõesti oligi seda - vähemalt paberil. Aga kui Kasahstan iseseisvus, leiti seal, et seda liiki on neil nii palju, et kaitse pole vajalik…

Meie tööl oli nüüd see tulemus küll, et vähemalt sealsed looduskaitsjad said aru, et tegemist on tõesti haruldase liigiga.

TJ: Aga nägite te siis ka seda, kuidas väike-laukhane maha lasti?

AV: Me nägime kokku kuut mahalastud väike-laukhane. Saime neilt ohvreilt võtta ka proovid geneetilise analüüsi jaoks, et püüda selgusele saada, kas Skandinaavia ja Siberi populatsioonil on geneetilisi erinevusi. Samuti võtsime parasitoloogiliste uurimiste sihiga neilt hanedele siseelundid.

TJ: Sellest on juttu olnud, et väike-laukhani lendab koos suur-laukhanega, kellest teda on ääretult raske eristada, või ka segasalkades koos teiste haneliikidega, nii et jahimees ei pane ehk tähelegi, keda ta just maha laseb. Kuidas nüüd eriti seal Kasahstanis olles mulje jäi: kas kuidagi üldse oleks võimalik seda haruldast haneliiki küttide eest säästa?

AV: See on tõesti väga raske. Midagi siiski teha püütakse. Näiteks lubati nüüd Kasahstanis jahipileti taotlejailt eksamil küsida kahe laukhane eristustunnuseid.

Aga mõnedes maades on hanejaht enne päikesetõusu keelatud. Esiteks on hämaras väga raske üldse liike eristada. Teiseks aga nägime neil järvedel, et laukhaned tulid enne päikesetõusu ja madalalt lennates ning hallhaned peale päikesetõusu ja kõrgelt. Nii et kui ühe järve peal oli laukhanesid ja hallhanesid võrdselt, siis jahisaakides oli 80% laukhanesid ja ainult viiendik hallhanesid… Niisiis võiks enne päikesetõusu küttimise keelamine olla küllalt efektiivne; iseasi, kas keegi seda Kasahstanis tegema hakkab…

TJ: Milline oli jahisaagi hulgas väike-laukhanede ja suur-laukhanede suhe?

AV: Parvedes, kogu hanehulgas oli väike-laukhanesid üldarvust umbes 3%, jahisaagis aga oma 7-8%. Sealsed jahimehed ei osanud sugugi öelda, miks see nii on. Sest tegelikult on nad ju huvitatud laskma ikka võimalikult suuri linde - ühe loaga kütitavate hanede arv on piiratud. Seepärast püütakse "kogemata" kütitud väike-laukhani kuhugi "ära kaotada" ja selle asemel mõni ta suurem sugulane maha lasta.

Küll on meil Eestis kõneldud sellest, et väike-laukhani olevat uudishimulik (või võib öelda ka et rumal): kui suur-laukhaned lendavad kohast, kus tulistati, kiiresti eemale, siis väike-laukhani tulevat tagasi,- vaatama, mis juhtus…

TJ: Kas sellele ju suurt selgust toonud ekspeditsioonile järgneb nüüd ka mingi rahvusvaheliste organisatsioonide surve?

AV: Kindlasti järgneb, ainult et kõik need meetmed on ju vaid soovitusliku iseloomuga. Eks tulevik näita, kuivõrd neist abi on!