BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > 1. peatükk
	1. Tänane hiidlane. Jüri Uljas
	Loodusgeograafiliste ja ajaloolis-kultuuriliste tegurite mõjul on Hiiumaa kujunenud eriilmeliseks paigaks. Hiidlaste eluolu ja mõtteviis on isepärased. Eestit kultuuriajaloolisteks ja etnograafilisteks piirkondadeks jagades kipub Hiiumaa alatasa üle jääma - ta on kas liiga suur või liiga väike, liiga kauge või liiga erinev. Ta kuulub küll Lääne-Eesti ja saarte gruppi, kuid ei mahu piirkonda iseloomustavasse raami (Põllo 1992). Hiiumaa omakultuuri kirjeldamine ja selle lähtekohtade väljaselgitamine on omaette uurimisteema, käesolevas töös püütakse kirjeldada asjade tänast seisu, sealhulgas tänast hiidlast.
	Hiidlase mina-pilt
	Millisena hiidlane end ise näeb? Selle väljaselgitamiseks koostasime iseloomuomaduste loendi ja palusime vastajatel hinnata, kuivõrd need omadused tüüpilist hiidlast iseloomustavad. Faktoranalüüsi kasutades eristus selgelt viis erineva rõhuasetusega arusaama tüüpilisest hiidlasest. Esimest võib nimetada ideaalse hiidlase stereotüübiks. Tüüpilist hiidlast peetakse siin abivalmiks, koduhoidvaks, ausaks ja külalislahkeks inimeseks. Selle arvamuse pooldajad on keskmiselt kõrgema haridusega ja elanud Hiiumaal lühemat aega. Ise nad end tüüpiliseks hiidlaseks pidama ei kaldu. Teist ettekujutust hiidlasest võime koondada iseloomujoone isepäisus alla. Siia kuuluvad kangekaelsus, isepäisus ja jonnakus. Niimoodi arvavad peamiselt nooremad inimesed. Kolmandana joonistus välja tüüpilise hiidlase alalhoidlikkus. Seati esiplaanile hiidlase tasakaalukust, ettevaatlikkust, vaoshoitust ja leplikkust. Selline arusaam on vanematel Hiiumaal pikemat aega elanud inimestel, kes end enamasti ka ise tüüpiliseks hiidlaseks peavad. Neljandat gruppi hiidlasele iseloomulikke jooni ühendab mugavus. Lisanduvad laiskus, lihtsameelsus, uudishimu ja kadedus. Need pole just inimloomuse parimad omadused. Hoolimata sellest tunnistasid neljandat gruppi rõhutanud vastajad iseend tüüpiliseks hiidlaseks, sellega siis nende omaduste kandjaks. Viiendana pakuti omadusi, mida ühendab mõiste tögaja. Siia seoti ka kriitiline meel, mis hiidlaste nalja- või pilkejuttudel taustaks on ja neid niisama lõõpimisest eristab. Keskmisest vastajast erinevad niimoodi väitjad suurema kultuurihuvi ja kõrgema haridustaseme poolest. Määratlemaks, milline ikkagi võiks olla tüüpiline hiidlane, pakume edetabeli (hinnanguid anti viieastmelisel skaalal) kõigi vastajate poolt rõhutatud iseloomujoontest: 1. koduhoidev 2. aus 3. külalislahke 4. abivalmis 5. tasakaalukas 6. uudishimulik 7. tögaja Vastustes kajastuvad vastajate hoiakud ja väärtushinnangud, aga ka enesehinnangud. Seejuures tervenisti 63% vastajatest arvas end tüüpilise hiidlase olevat. Kas nad tõepoolest ongi niisugused, loetletud seitsme domineeriva iseloomujoonega, või kirjeldavad tulemused mõneti ka ideaalset hiidlast, nagu teda soovitakse näha ja kelle sarnane tahetakse olla?
	Erinevad hiidlased
	Eespool selgitasime enesehinnangute alusel hiidlaste iseloomujooni. Nüüd vaatame, kuidas hiidlaste kooskond mitmesuguste tunnuste järgi erinevat ellusuhtumist kandvateks gruppideks jaguneb. Hiidlaste "seltsidesse" jagamise traditsioon on pikaajaline ja tänapäevalgi võib kuulda küsimust "Mis seltsi hiidlane sa oled?" (Wahtras 1976). Ühtepidi märgitakse tabavalt naljakate seltsinimedega elanike paikkondlikke tunnuseid (tõrvakõplased, vesihiidlased, odratolgused jne.), teisalt aga ka teatud elanikkonna kategooriate asendit hiidlaste kooskonnas (kirjahiidlased, vibuhiidlased jne.). Erilise tähelepanu all on isehakanud hiidlaste selts, kuhu arvatakse kõik väljastpoolt Hiiumaale elama tulnud inimesed. Ajaliseks piiriks, kus "välismaalane" tohib hakata end hiidlaseks pidama, pakutakse 8 kuni 10 aastat (Vain 1966; Post 1995). Seega on hiidlased läbi aegade märganud oma eripära ja sedagi, et pikemalt Hiiumaal elamine muudab väljastpoolt tulnud inimesed kohalike elanike sarnasteks, kujundab nende ellusuhtumist. Järgnevas grupeeritakse küsitletud vastuste sarnasuse järgi, mis näitab hiidlaste kooskonna jaotumist eluolu ja erinevaid ellusuhtumisi aluseks võttes. Taksonoomilises analüüsis kasutatud tunnusteks olid elukoht esimese seitsme eluaasta jooksul, Hiiumaal elatud aastad ja inimese vanus. See võimaldas eristada põlishiidlasi isehakanutest ja selgitada põlvkondadevahelisi erinevusi. Analüüsi tulemusena selgus viis erinevat gruppi (Tabel 1.1, Joonis 1.1). Neist esimese kolme puhul on tegemist valdavalt põlishiidlastega, neljandas ja viiendas aga saarele elama asunutega. Sünnikoha järgi "võõraid" on esimeses grupis üheksa protsenti, teistes veelgi vähem. Näiteks meie poolt noorteks pärishiidlasteks nimetatud III grupis on Hiiumaal sündinuid 98%. Gruppide nimetamine neis domineerivate küsitletute järgi ei tohiks nii tugeva eristumise korral segadust tekitav ega ka ülekohtune olla. Joonis 1.1 Gruppide osakaal Tabel 1.1   I II III IV V GRUPI OSAKAAL 28% 20% 28% 11% 13% Keskmiselt Hiiumaal elatud aastad 39 60 22 5 19 Keskmine vanus 43 66 24 32 43             SOTSIAAL-DEMOGRAAFILISED TUNNUSED Pere suurus 4,0 2,4 3,7 3,8 3,6 Meeste osakaal 52% 40% 57% 52% 33% Koolis käidud aastad 11,2 8,1 11,6 12,7 13,5 Abielus 83% 56% 45% 85% 77% Alaealiste laste arv 1,4 0,2 0,8 1,7 1,2             MAJANDUSLIK OLUKORD JA TERVIS           Tuleb vaevu ots otsaga kokku 33% 51% 39% 17% 39% Ei tule üldse toime 3% 1% 4% 8% 9% Majanduslik olukord on tunduvalt halvenenud 26% 35% 13% 17% 32% Tervislik seisund on halvenenud 39% 60% 22% 21% 42%             KULTUUR JA VABA AEG           Loeb enam kui kolme ajalehte 23% 9% 8% 13% 21% Veedab vaba aega rohkem kodus 74% 78% 38% 54% 65% Veedab vaba aega rohkem väljaspool kodu 2% 1% 16% 4% 4% Soovib end täiendada 59% 15% 71% 73% 70%             TV-SAADETE EELISTUS           Uudised 81% 81% 39% 52% 63% Filmid 28% 28% 67% 46% 40% Meelelahutus 41% 34% 62% 67% 51% Seriaalid 43% 57% 40% 40% 49% Üldharivad saated 18% 8% 16% 25% 23%             OSALEMINE ÜHENDUSTES           Huvialaringides 7% 2% 6% 15% 9% Elukutseühendustes 6% 1% 3% - 7% Spordiklubides 3% - 13% 13% 5% Kultuuriseltsides 3% 2% 3% 13% 16% Usuühendustes 3% 15% 3% 4% 4% Poliitilistes ühendustes 1% - - - 2% Gruppide kirjeldamisel pööratakse enam tähelepanu neid eristavatele tunnustele. Arvulisi andmeid tuuakse järgnevas gruppe kirjeldavas tekstis ainult sel juhul, kui kõnealune tunnusväärtus on antud grupil äärmuslik. Üht esindajat igast grupist tutvustatakse lähemalt. Seejuures on püütud valida niisugune ankeet, mis võimalikult paljude näitajate järgi oleks lähedal grupi keskmistele. Valiku juures on eelistatud neid, kes olid lisanud vastustesse omapoolseid arvamusi ja kommentaare. I gruppi kuuluvad keskealised põlishiidlased (osakaal 28%). Nad on enamikus Hiiumaal sündinud ja kogu oma elu saarel elanud (sünnikoha järgi "võõraid" on selles grupis suhteliselt kõige rohkem - 9%, mis on siiski tühiselt väike osakaal). Kuna on tegemist põlishiidlastega, siis paljud neist omavad maad (56%). Võrreldes teistega on selles grupis kõige rohkem neid, kes tahavad hakata talu pidama (26%). Rahaliste sissetulekute juures paistab silma, et paljudel on peamine sissetulekuallikas töö ametiasutuses (38%). Siin leidub neidki, kes oma ruume välja üürivad (5%). Suhteliselt parema majandusliku toimetuleku juures on nad tagasihoidlikumad kulutustes oma harrastustele. Ka nende enesetäiendamise soov on väiksem. Selle grupi pered on kõige suuremad (keskmiselt 4 inimest) ja nende elutingimused on paremad kui teistel (kasutavad keskmiselt 3,7 tuba). Oma vaba aega veedavad nad enamasti kodus. Torkab silma suur huvi ajalehtede ja televisiooni uudistesaadete vastu. Osalemine mitmesugustes ühendustes on tagasihoidlik, aga samas on rahulolematus oma kodukoha kultuuriasutuste tööga kõige suurem. Keskealise põlishiidlase näiteks toome maal elava mehe, kes on Hiiumaal sündinud ja kogu elu siin ka elanud. Koolis on ta käinud 11 aastat. Peab end tüüpiliseks hiidlaseks. Elab neljaliikmelise perega oma majas, kus pere kasutada on 3 tuba. Maad on 9 hektarit ja plaanib hakata talu pidama. Ehkki ta pole rahul ei laste tulevikuväljavaadetega ega ka iseenda võimaluste ja edusammudega, oma elukohta ometi muuta ei kavatse. Töötab erafirmas tislerina, on käsitööoskustega mees mitmes valdkonnas. Oma tööd loeb väga huvitavaks, kuid pingeliseks ja raskeks. Sissetulek ühe pereliikme kohta on 400 krooni ümber kuus (1994. aasta andmed - Toim.). Oma majapidamise toel arvab end toime tulevat. Vaba aega veedab kodus. Seltsides ja muudes ühendustes ei osale. Kodukoha kultuuriasutuste tööga ei ole üldse rahul. Hiiumaa probleemidena näeb tööpuudust, transpordiühendust mandriga ja kohaliku turu piiratust. Teda häirivad turistid, samas aga kaalub ta võimalusi neile oma toodangut müüa. Soovib end täiendada erialaselt. II grupis on vanemaealised põlishiidlased (osakaal 20%). Nende vanust ja pikaajalist saarel elamist arvestades on loomulik, et siin on kõige rohkem end tüüpiliseks hiidlaseks pidavaid inimesi (joonis 1.2). Joonis 1.2 End tüüpiliseks hiidlaseks arvanute osakaal gruppides Sissetulekud pereliikme kohta on selles grupis kõige väiksemad, peamiseks sissetulekuallikaks pension (pensioni osa märkis väga tähtsana 82%). Majandusliku olukorra suhtes on selle grupi esindajad väga kriitilised. Pool nendest märkis, et viimasel ajal on nende majandusseis halvenenud ja nad tulevad vaevu ots otsaga kokku (51%). Olukorrast väljatulemiseks on paljud (67%) vähendanud oma igapäevaseid kulutusi. On aga huvitav tähele panna, et selles grupis on kõige vähem neid, kes märkisid, et nad üldse toime ei tule. Siin on suur maainimeste osakaal ja paljudel oma majapidamine, nähtavasti see aitabki leiva laual hoida. Majandusraskuste kõrval märgitakse kõige sagedamini tervise halvenemist (60%). Sõbralikke suhteid naabriperedega märgitakse selles grupis rohkesti, neilt saadakse tuge ja neid püütakse ka ise aidata. Pole vast alusetu väita, et tänu oma majapidamisele ja naabrite toetusele toime tullaksegi. Analüüs näitab, et Hiiumaale tulnud inimesed, kellel puuduvad soojad naabrussuhted ja pole ka õiget oma majapidamist, märgivad tunduvalt sagedamini, et nad ei tule omadega toime. Eriline on vanemaealiste hiidlaste suhtumine loodusesse. Maainimestena omavad nad teistega võrreldes sagedamini maad (64%) ja maaelu kogemus võibki viia nad looduse tunnetamisel eristumisele teistest gruppidest. Kõige selgemalt ilmneb see suhtumises metsa. Võrreldes teistega seostub vanemaealistel hiidlastel mets kõige vähem puhkuse ja kõige enam pühadusega. See on suurem aukartus looduse ees. Oma vaba aega veedavad nad enamasti kodus, koduväliselt ollakse aktiivsemad mitmesugustes usuühendustes, aga siingi märkis kaasalöömist ainult 15% vastajatest. Teistega võrreldes pühendatakse vähem aega ka telerile, eelistatakse meelelahutussaateid ja seriaale. Vanemaealiste hiidlaste puhul ilmneb selgelt nende psühholoogiline eripära. Tüüpiliste hiidlastena on nad sagedamini kohanenud ümbritseva eluga ja neid iseloomustab alalhoidlikkus. Nad on kõige tugevamini seotud sotsiaalsesse keskkonda. Vanemaealisi põlishiidlasi esindab pensionärist naine. Kooliharidust on tal 6 klassi. Kaheliikmeline pere elab külakohas oma majas. Hiidlasi arvab sõbralikeks inimesteks, suhteid hoiab viie perega. Naabritelt arvab ta tuge sagedamini saanud olevat, kui neid ise abistada on suutnud. Hiiumaa probleemide lahendamiseks pakub väikeettevõtluse arendamist, et inimesed tööd saaksid. Teda häirivad koduümbruse rägasse kasvanud metsad. Tulevikuväljavaateid hinnates on ta kõhkleval seisukohal. Lastel on hästi läinud, endaga ei ole ta rahul. Tervis on viimasel ajal halvenenud. Ära elatakse pensionist ja oma majapidamisest. Pereliikme kohta saadav sissetulek on ligemale 500 krooni, igapäevaseid kulutusi on pidanud vähendama pea kõigele. Vaba aega veedab kodus, telerile kulub paari tunni ümber päevas. Vaatab sageli uudiseid, filme ja seriaale, meelelahutussaateid. Eriti märgib ära Prillitoosi saatesarja. Nagu paljudel eakaaslastel, on temalgi probleem, mida tagastatava maaga peale hakata. Talu taastamiseks on juba liiga vana, aga teistpidi jälle, äraelamiseks on oma majapidamine tarvilik. Nii vastab temagi küsimusele, mida kavatsetakse maaga peale hakata, nagu mitmed teisedki, et kasutatakse oma pere tarbeks. Kas müümise, rentimise või mõnel muul moel, ankeedivastusest paraku ei selgu. III gruppi jäävad noored (päris)hiidlased (osakaal 28%). Tervelt 98% nendest on sündinud Hiiumaal. 54% kavatseb elukohta muuta või ei oma kindlat seisukohta, 11,5% kavatseb Hiiumaalt lahkuda. Poolel selle rühma esindajate peredest on Hiiumaal maad. Talupidamise soov on küll vaid igal viiendal. Noorte seas on kõige enam neid, kes arvavad oma majandusliku olukorra viimase aasta jooksul paranenud olevat (7%). Üldiselt on nende sissetulekud teistega võrreldes kõige suuremad, osa saab seda ka väljastpoolt Hiiumaad (8%). Peamise sissetulekuallikana märgitakse oma majapidamist (43%), sellele järgnevad toetused ja abirahad. Teiste gruppidega võrreldes on noorte puhul elatusallikana suur kaal juhutööl (22%). Vaba aega veedetakse peamiselt väljaspool kodu. Noored osalevad enam spordiklubide töös. Oma harrastusi peetakse oluliseks, võimaluse korral sooviks 28% gruppi kuulujatest neile senisest rohkem raha kulutada. Teleri vaatamisele kulutatakse selles grupis aega kõige rohkem (3,5 tundi päevas), teiste gruppidega võrreldes ollakse eespool huviga filmide ja meelelahutuse ning tagaotsas uudiste ja seriaalide vastu. Ootamatul kombel valdavad noored hiidlased teistest enam puu-, aga eriti metallitöö oskusi (vastavalt 46% ja 40%), võrgukudumist tunnevad vähesed. Kui teiste rühmade puhul on peamiseks käsitööoskuste omandamise kohaks olnud kodu, siis noored näitavad koduga võrdsel tasemel ka kooli (mõlema puhul 79%). Noored on hakkajamad kui vanemad põlishiidlased. Teistest enam loevad nad tähtsaks ise oma käekäiku mõjutada (66,5%) ning on sagedamini valmis tegelema eraettevõtluse (54,1%) ja turismiga. Noort hiidlast esindab vallaline noormees, kes elab Kärdlas ühetoalises korteris. Haridust on ühtekokku 11 aastat. Häid suhteid, ka üksteise abistamist märgib seitsme naabriperega. Elukohta muuta ei kavatse. Lisaks muule peab hiidlasi viinaviskajateks, end arvab tüüpiliseks hiidlaseks. Töötab eraettevõttes "asjamehena", sissetulekut märgib saavat mitmest allikast. Kokku tuleb 800 krooni kuus ja see lubab omadega toime tulla. Loeb tähtsaks ise oma käekäiku juhtida, on valmis eraettevõtluseks. Hiiumaa probleemiks nimetab ääremaale omast mahajäämust kõikides eluvaldkondades. Tulevikuväljavaadetes on kahtlev ja ei pea end edukaks. Pärijana omab 40 hektarit maad, talu pidada ei kavatse ja on plaaninud maa osaliselt müüa ning osaliselt rendile anda. Tema aktiivne eluhoiak peegeldub ka muus. Nii veedab ta oma vaba aega sagedamini väljaspool kodu, osaleb regulaarselt spordiklubides ja aeg-ajalt kultuuriühendustes. Laulab ja mängib pilli. Kodukoha kultuuriasutuste tööga ei ole rahul. Mitmeski asjas aga erineb teistest siia gruppi kuulujatest: ennast täiendada ei soovi, loeb palju ajakirjandust, telerile kulutab alla ühe tunni päevas IV grupis leiame noored isehakanud hiidlased (osakaal 11%). Nende keskmine vanus on 32 aastat ja Hiiumaal on nad elanud suhteliselt lühikest aega (keskmiselt 5 aastat). Tüüpiliseks hiidlaseks peavad end vähesed (8%). Üks selle grupi eripära on, et enamasti elatakse kortermajades (37% suurtes 3-korruselistes ja vaid 27% ühepere-elamutes). Ei tulegi imestada, et pool gruppi kuulujatest kavatseb elukohta muuta. Kolmandik soovib kolida üksildasse maakohta Hiiumaal, iga neljas Kärdlasse. Hiiumaalt lahkuda soovijaid ei ole ometi palju, ainult 15% elukoha vahetajatest, mis kogu grupist teeb alla kümnendiku. Loomulikult on siin kõige vähem neid, kes tahaksid hakata talu pidama, aga 6% siiski. Majanduslik olukord on neil teistega võrreldes varieeruvam. 75% arvab end toime tulevat, samas on siin rohkesti neid, kes ots otsaga kokku ei tule (8%). Siin on suurim eraettevõtetes töötajate osakaal (25%), sageli peetakse mitut töökohta (19%). Tüüpilistest hiidlastest eristab neid ka soovitavate kulutuste struktuur. Nii tahetakse kulutada senisest rohkem raha erialasele enesetäiendamisele, majapidamistarvete ja riiete ostmisele, pööratakse enam tähelepanu laste hobidele ja haridusele ning peresse raamatute ostmisele. Naabrussuhted on neil palju nõrgemad kui teistel gruppidel. Tunduvalt vähem märgitakse lähedasi naabriperesid ja vastastikust abistamist. Hiiumaale iseloomulikud naabrussuhted ja läbikäimine on sellel grupil välja kujunemata, mingil määral tunduvad neid asendavat huvialased sidemed. Märkimisväärne on selle grupi kultuuriline aktiivsus, eriti esimese kolme grupiga võrreldes. Enam kui teised osaletakse kultuuri- ja huvialaühendustes, rohkem ostetakse raamatuid, palju sagedamini ollakse õppinud pillimängu. Enesetäiendamise soov on kõrgeim (73%), huvi üldharivate telesaadete vastu suurim (25%). Noore isehakanud hiidlase näiteks valisime abielus naise, kes on saarel elanud 5 aastat. Ta ei pea end tüüpiliseks hiidlaseks. Lisab küsimustikus hiidlaste iseloomu hindamiseks pakutud loetelule omalt poolt: omapärane huumor; palju juttu, vähe tegusid; kokkuhoidlik. Hiiumaa kõige tõsisemateks probleemideks arvab tööpuuduse, vaesuse ja majanduselu nõrkuse. Koolis on õppinud kokku 13 aastat. Töötab erafirmas sekretärina. Loeb tähtsaks ise oma käekäiku juhtida, on mõelnud oma ettevõttele turistide majutamise ja teenindamise alal. Tema neljaliikmeline perekond elab Kärdlas suures majas, korter on kolmetoaline. Elukoha vahetamise plaani just ei ole, aga meeleldi koliks üksildasse maakohta Hiiumaal. Suurt läbikäimist naabritega pole, ei ole nad teda ega tema neid aidanud. Majanduslikult arvab ta end toime tulevat ja loeb olukorra viimase aasta jooksul veidi paranenuks, kuigi kindel sissetulek pereliikme kohta on küll vaid 300 krooni. Rohkem raha oleks vaja kõige jaoks, aga esmalt kulutaks ta seda laste haridusele, enesetäiendamiseks, samuti laste ja enda hobidele ja harrastustele. Osaleb spordiklubis, kodukoha kultuuriasutuste tööga ei ole üldse rahul. Telerit vaatab päevas mitte üle kahe tunni, eelistab lavastusi, kontserte, uudiseid, ühiskonna- ja spordisaateid. V gruppi nimetame uushiidlasteks (osakaal 13%). Seda tinglikult, sest hiidlaste "seltsiteooria" järgi on tegemist ausalt hiidlase nime kandjatega pärast isehakanud hiidlaseks olemise aega. Selgus huvipakkuv tõsiasi, et nii nagu 1984 aasta uurimuses "Hiiumaa - minu kodusaar" (Laugas... 1985) leiti isehakanud hiidlasi olevat 13%, on meie uurimuses keskealisi uushiidlasigi sama palju. Grupi keskmine vanus on 43 aastat, Hiiumaal ollakse elanud keskeltläbi 18,5 aastat. Tüüpilise hiidlase arvab end olevat siiski ainult 28%, mis viitab sellele, et samastumine ei ole kaugeltki täielik. Ja tõepoolest, nad on paljus omaealiste hiidlaste moodi, samas aga kannavad ka mitmeid noorte isehakanud hiidlaste tunnuseid. Meeste-naiste suhe on selles grupis äratuntavalt naiste kasuks, neid on 67%. Keskmine haridustase on kõrgeim, keskeltläbi ollakse koolis õppinud 13,5 aastat. Väga paljud nendest loevad oma majanduslikku seisu kiiresti halvenevaks ja 8,8% ütleb end üldse mitte toime tulevat. Selles grupis on suhteliselt kõige rohkem neid, kes tahaksid kulutada enam raha laste haridusele (70%) ja raamatute ostmisele ning kultuuriüritustele (45%). Grupp on teistest aktiivsem haridus- ja kultuuritegevuses, siin on kõige rohkem elukutseühendustes ja kultuuriseltsides kaasalööjaid. Paljudel on rahvariideid. Üleüldise poliitilise loiduse taustal leiame sellest grupist suhteliselt kõige rohkem poliitiliselt aktiivseid inimesi (2%). Uushiidlase näiteks toome abielus naise, kes on Hiiumaal elanud 24 aastat. Ta ei pea end tüüpiliseks hiidlaseks, ankeediloetelule pakub hiidlase iseloomustamiseks juurde: naljahimuline; väljaspool Hiiumaad kokkuhoidev; sõbralik ja väga rahulik. Viieliikmeline pere elab kolmetoalises korteris kolmekorruselises majas. Hiiumaalt lahkuda ei kavatse, kui aga elukohta muudab, siis tahaks minna elama üksildasse maakohta. Sõbralikud suhted on tal nelja naabriperega, vahetevahel on üksteist ka aidatud. Hiiumaa probleeme loetleb hulganisti: tööpuudus; kallis ühendus mandriga; kultuurielu loidus; hariduse madal tase, siinsete õpetajate tahtmatus uuega kaasa minna; päästeteenistuse ja kiirabi aeglus ja saamatus. Rahul ei ole ta ei enda, ega laste tulevikuväljavaadetega. Koolis on õppinud seitseteist aastat, töötab oma erialal pedagoogina. Sissetulekus on lisaks põhitöökohale tähtsal kohal lisatöökoht, toetused-abirahad ja käsitöö müümine, pereliikme kohta koguneb niimoodi 400 krooni kuus. See võimaldab vaevu ots otsaga kokku tulla, viimase aastaga on majanduslik olukord tunduvalt halvenenud. Raha napib kõigeks, toidu arvel ei ole siiski veel pidanud kokku hoidma. On mõelnud eraettevõtlusele, turistide teenindamisele ja neile oma toodangu müümisele. Perel on 8 hektarit maad, see kavatsetakse rendile anda. Vaba aega veedab enamasti kodus, kuid osaleb regulaarselt ka huvialaringide ja kultuuriseltside töös. Tal on palju selliseid valdkondi, milles end täiendada tahaks: eriala, psühholoogia, keeled, etikett. Kodus on üle 1000 raamatu, viimase aastaga on saanud ainult mõne juurde osta. Käsitööoskused on omandanud emalt, pilli mängima õpetas isa ja tantsimine-laulmine sai selgeks koolis. Kodukoha kultuuriasutuste tööga ei ole üldse rahul. Kirjandus L a u g a s, K., Kaljuvee, T. 1985. Hiiumaa rajooni sotsiaalse infrastruktuuri arendamise probleemide uurimine: Diplomitöö. Tallinna Polütehniline Instituut. 120 lk. P o s t, R. 1995. Eluterve hiidlane: Sotsioloogilise küsitluse tulemusi. Rmt: Hiiumaa Aastaraamat A. D. 1994. Kärdla. Lk 5–14. P õ l l o, H. 1992. Hiiumaa omakultuuri lähtekohti. Rmt: Hiiumaa eripära ja arengusuunad. Kärdla. Lk 6–28. V a i n, H. 1966. Mööda Hiiumaad. Tallinn. W a h t r a s, L. 1976. Hiidlaste seltsid. - Hiiu, nr 2. Toronto. Lk 11–21.
	Järgmine peatükk >
	BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > 1. peatükk