BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > 3. peatükk
	3. Kodu Hiiumaaal - oma saar. Kristiina Hellström
	Käesolev peatükk annab ülevaate hiidlaste ilmselt väga tähtsast eluvaldkonnast - kodust. Toomas Kokovkin on märganud, et kodu all mõtlevad saareelanikud midagi enamat kui selle sõna tavatähendusega väljendatakse ja et hiidlase kodu on nagu elu keskpunkt, mis ülejäänut seob ja mille ümber kõik keerleb. Hiidlase kodutähendusse mahuvad nii oma maja ja perekond kui ka kodukant ja oma saar (Kokovkin 1994). Nagu peatükis "Tänane hiidlane" selgus, sai tüüpilist hiidlast iseloomustavast 22 sõnast kõige rohkem hääli "koduhoidev". Eks kaudselt tõestab hiidlaste koduarmastust kas või Kärdla, mis oma hoolitsetud koduõuedega on kindlasti üks ilusamaid väikelinnu Eestis.
	Maarahvas ja linnarahvas
	[Hiidlastele on nende nimetamine linnarahvaks mõnevõrra meelevaldne. Kui hiidlane ütleb, et ta läheb linna, siis mõtleb ta linna all Tallinna. Kärdlasse minnes ta ütlebki, et läheb Kärdlasse. Teistpidi asjasse puutuva tähelepaneku on teinud Helgi Põllo: viimasel ajal on niinimetatud karpmajade, asugu need Kärdlas, Viskoosas, Suuremõisas või mõnes teises asulas, elanikud hakanud rääkima maal käimisest, kui külastatakse traditsioonilise ilmega külakohta, üksi seisvat metsatalu või suvemaja. Kas võime sellest välja lugeda teadvustumist, et elu kortermajas pole ikka päris maaelu, olgu maja või Hiiumaal ja maakohas? - Toim.] Hiiumaal on neli valda - Emmaste, Käina, Kõrgessaare ja Pühalepa - ning üks linn - Kärdla. Suuremad maa-asulated, mis nüüd alevikeks nimetatatud, on Käina ja Kõrgessaare. Külasid on Hiiumaal ühtekokku 88, neist kuues on elanikke rohkem kui 200 (Emmaste, Suuremõisa, Palade, Lauka, Männamaa, Tubala). Elanike jagunemist asulatüüpide kaupa kirjeldatakse tabelis 3.1 (Hiiumaa... 1994). Tabel 3.1 Hiiumaa elanike jagunemine elamiskoha asulatüübi järgi (seisuga 1. jaanuar 1994. a) Asula nimi, tüüp   Elanike arv Osakaal Kärdla linn   4 273   36% Käina alevik   1 264   11% Kõrgessaare alevik   644   5% Külad, >200 elanikku   1 712   14% Külad, <200 elanikku   3 961   34% Külades kokku   5 673   48% Hiiumaal kokku   11 854     [Hiiumaa rahvaarvu muutused, sealhulgas Kärdla ja muu Hiiumaa lõikes, on koondatud tabelisse 3.2. Seejuures on kasutatud mitmesuguseid kättesaadavaid algallikaid (Hiiumaa 1940; Hiiumaa... 1994; Hiiumaa... 1995; Katus... 1990; Vahtre 1973). - Toim.] Joonisel 3.1 on rahvaarvu muutused käesoleval sajandil esitatud graafiliselt, eraldi Kärdla ja muu Hiiumaa kohta. Joonisel 3.2 on iseloomustatud elanikkonna suurematesse asulatesse (Kärdla linn, Käina ja Kõrgessaare alevikud, tänaseks rohkem kui 200 elanikuga külad) kontsentreerumise tendentsi viimastel aastakümnetel. Tabel 3.2 Hiiumaa rahvaarv läbi aegade Aasta Hiiumaal kokku sh Kärdla sh muu Hiiumaa 1609 1600 - - 1726 5330 - - 1782 9700 - - 1795 8220 - - 1816 9351 - - 1834 12 310 - - 1858 13 955 - - 1922 16 954 1580 15 374 1934 16 326 1454 14 872 1948 - - 11 167 1959 11 073 2688 8385 1970 9967 2969 6998 1979 10 180 3426 6754 1985 - - 6485 1989 11 097 4139 6958 1994 (1. jaan.) 11 854 4273 7581 1995 (1. jaan.) 11 817 4240 7577 1996 (1. jaan.) 11 759 4219 7540 Joonis 3.1 Rahvaarvu muutumine Hiiumaal 1922-1995 Joonis 3.2 Elanike arv külades ja linna tüüpi asulates 1959-1994 Hiiumaa rahvaarvu dünaamikas on sel sajandil märgitud kahte perioodi (Katus... 1990). Esimest, mis algab sajandi alguskümnendi lõpus ja kestab 1970. aastateni, iseloomustab esialgu vähene, alates Teisest maailmasõjast aga järsk rahvaarvu vähenemine. Kuuekümnendate lõpuks on Hiiumaa kaotanud üle 40% sajandi alguse rahvaarvust. Teine periood algab rahvaarvu vähese tõusuga 1970. aastate keskpaiku, külarahva arvukus hakkab suurenema kaheksakümnendate teisest poolest. Nüüd, üheksakümnendatel, on kasv jälle pidurdunud (ehkki andmete järgi on näha rahvaarvu väikest vähenemist, ei saa seda päris kindlasti väita registriandmete võimalike ebatäpsuste tõttu, mis arvatakse olevat piirides ±50 inimest. Küll muutus loomulik iive 1995. aastal jälle negatiivseks. Eeltoodud arvandmetest ja graafikutest selgub sedagi, et viimastel aastakümnetel toimub saareelanike pidev kontsentreerumine Kärdlasse ja suurematesse asulatesse ning väikeste külade osatähtsus elamispaigana väheneb. Kas see tendents võiks jätkuda ja kuhu ta välja viib? Asjade edasine käik oleneb paljust, muu hulgas kindlasti ka sellest, kuivõrd hiidlased oma kodust kinni hoiavad. Seda uuritigi nii kohapealse elukohavahetuse kui ka saarelt lahkumise aspektist. Küsimusele "Kas teil on kavatsus elukohta muuta?" vastab enamik (73%) eitavalt. Elukohta kavatseb muuta 7% küsitletutest. Viimaste hulgas on veidi rohkem Kärdla ja Käina ning vähem Kõrgessaare ja külade elanikke. Üle 55 aasta vanustest inimestest ei kavatse keegi elukohta muuta. Neid, kes sellele küsimusele selget vastust ei anna, on 20%. Silma aga torkab, et tervelt 40% noortest vanuses 20–29 aastat on kõhkleval seisukohal. Kuigi kindel kavatsus elukohta vahetada on vähestel ja asi võib lähiaegadel päevakorda tõusta igal viiendal hiidlasel (vastasid: ei oska öelda), kannavad elukohavahetuse salasoovi, nagu selgub vastustest küsimusele "Kuhu tahaksite elama minna?", siiski paljud (Joonis 3.3). Hiiumaalt lahkumise orientatsiooni kannab antud uurimuse järgi kokku 7,5% küsitletutest. Hiiumaa Statistikabüroo andmetel ei ületanud Hiiumaalt lahkunute arv 1992. ja 1993. aastal paari protsenti. Rändesaldo on 1978. aastast alates olnud positiivne, 1994. aastal aga osutus negatiivseks. Kas on tegemist juhusliku nähtusega või oleme jõudnud pöördepunkti, kus Hiiumaa rahvaarv jälle vähenema hakkab, see selgub muidugi edaspidi. Joonis 3.3 Elukoha muutmise sihtkohad %-des küsitletute koguarvust
	Oma maja, korter ja koduümbrus
	Tabelis 3.3 on näidatud küsitletute jagunemine elukoha ja majatüübi järgi. Väikeste kortermajade all mõeldakse siin elamuid, kus elab kuni neli perekonda, suurteks loetakse viis ja rohkem peret mahutavaid maju. Niisiis elatakse valdavalt ühepereelamutes (57%) ja suurtes kortermajades (33%). Suurte kortermajade osa on kõige märgatavam Kõrgessaares (64%). Külades elatakse peamiselt ühepereelamutes (81%), kuid Hiiumaa kui ühe maakoha suhtes on siiski märkimisväärne, et pea iga viies külaelanikust vastaja (19%) kortermajas elab. Tabel 3.3 Küsitletute elukohad ja majatüübid (osakaal protsentides elukohtade kaupa)   Kärdla Käina alevik Kõrgessaare alevik Külad Hiiumaal keskmiselt Ühepereelamud 39 43 20 81 57 Väikesed kortermajad 15 8 16 5 10 Suured kortermajad 46 49 64 14 33 Kas on põhjust arvata, et kortermajade elanikud erinevad väikemajade omadest, näiteks suhtumises koduümbrusesse või läbikäimises naabritega? Räägitakse ju sageli kortermajade elanike juurtetusest ja võõrandumisest, seda ka Hiiumaal. Ja kui need erinevused on tõesti olemas, siis millest võivad nad tingitud olla? Selgus, et põline hiidlane elab enamasti ühepereelamus või väikeses kortermajas. Suurtes kortermajades elab suhteliselt palju isehakanud hiidlasi, eriti väljaspool Kärdlat. Kortermajade elanikud on keskmisest nooremad ja rohkem koolis käinud. Samas tunnevad nad sagedamini suhtlemisvaegust. Viimane asjaolu on kergesti seletatav - sisserändajatel on vaja aega "sisseelamiseks", et oma päritolust, east ja ka haridustasemest põhjustatud suhtlemisbarjääre ületada. Suhted naabritega on tihedamad külades ja Kärdlas, nõrgemad Käinas ja Kõrgessaares, sõltumata sellest, kas elatakse ühepereelamus või suures kortermajas. Uurimus ei toeta väidet, nagu poleks kortermajade elanikud tundlikud koduümbruse heakorra suhtes. Just kortermajade elanikud tunduvad oma lähema ümbrusega kõige vähem rahul olevat, seda eriti Kärdlas. See selgus vastustest küsimusele, kas koduümbruses on asju, mis häirivad (vastusevariandid puudusid, eeldati spontaanseid seisukohti). Kolmandik küsitletutest (32%) tundub olevat oma koduümbrusega rahul. Kaks kolmandikku avaldasid aga rahulolematust ja paljud neist rohkem kui ühe asjaga. Kõige rohkem häirib vastajaid räpane ümbrus - üleajavad prügikastid, metsa veetud prahihunnikud, randa jäetud rämps jne. Ei meeldi ka inetud hooned - nii laokil või varemetes rajatised endiste ühismajandite maadel kui ka ilmetud uusehitused ning puudulik haljastus nende ümber. Tabelis 3.4 on toodud märkimist leidnud puuduste pingerida. Tabel 3.4 Koduümbruse häirivate nähtuste pingerida Valdkond Vastajate sõnastusi Osakaal märkuste koguhulgast Korralagedus Rämps ja praht, hooldamata prügikastid 26% Inetud ehitised Ilmetu arhitektuur, lagunevad hooned 23% Heakord Planeerimatus, puudulik haljastus 12% Müra Transpordimüra, tööstusmüra 12% Tänavad, teed Lagunenud teed, teetolm 8% Inetud maastikud Söötis maad, umbes mets, karjäärid 7% Inimeste käitumine Hoolimatus, kambad, tülikad turistid 7% Muu Veereostus, õhu saastatus jm. 5%
	Praegune ja lapsepõlvekodu
	Kuidas näeb ja iseloomustab hiidlane oma kodupaika ja kodusaart? Palusime seostada oma lapsepõlvekodu ja praegust kodukanti maastikku kirjeldavate ning tundeid väljendavate sõnadega, mis olid ette antud. Vastajad hindasid niisuguste seoste tugevust viiepallisel skaalal, kus 1 tähendab väga tugevat seost ja 5 tähendab selle puudumist. Tabelis 3.5 on näidatud saadud keskmised hindepunktid. Tabel 3.5 "Kuivõrd seostub lapsepõlvekodu/praegune kodu teie jaoks sõnaga...?" (1-väga tugevalt; 3-keskeltläbi; 5-üldse mitte)     Lapsepõlvekodu Praegune kodu Mets   2,2   2,3 Meri   2,3   1,8 Põllud   2,4   2,9 Kadastik   2,7   2,7 Niidud   2,7   3,3 Tänavad   3,7   3,2 Turvalisus   1,8   2,1 Ilu   1,9   1,9 Rõõm   1,9   2,1 Avarus   2,6   2,6 Hinnangutes leitud muutused lubavad väita järgmist. Võrreldes lapsepõlvekoduga seostub tänane elukoht veidi vähem metsa, põldude ja niitudega ning rohkem mere ja tänavatega. Et mere tähendus aastatega tõuseb, tuleneb nähtavasti sellest, et täiskasvanuna tunnetatakse merest lähtuvate tingimuste määravust saarelisele elukorraldusele (transpordiühendus mandriga, sissetulek kalapüügist jm.), niiöelda hakatakse merd enam tunnetama. Teised muutused on seletatavad linnastumisega - pärast sõda on Kärdla rahvaarv rohkem kui kahekordistunud. Praegust elupaika seostavad küsitletud (sealhulgas eriti eakamad põlishiidlased) vähem rõõmu ja turvalisusega kui sünnikodu. Kõige enam seostasid lapsepõlvekodu rõõmu, turvalisuse ja iluga üle 65-aastased vastajad. Põlishiidlased seostavad oma praegust kodukanti metsa, avaruse, kadastike, ilu ja turvalisusega vähem kui omaaegset lapsepõlvekodu. Isehakanud hiidlased seevastu seostavad neid ja ka merd praeguse elukohaga rohkem kui lapsepõlvekoduga. Siit järeldub, et põlishiidlased tunnevad end elavat lapsepõlvekoduga võrreldes linnastunumas keskkonnas, sisserännanud on aga pigem maale kolinud, millele viitab seose tugevnemine looduse ja turvalisusega. Seos põldude ja niitudega on vähenenud kõikide gruppide puhul, eriti markantselt aga vanematel põlishiidlastel. Põhjustest on arvatavasti olulisemad linnastumine ning suured muutused põllumajandusmaastikus. Niitude (rohumaade) pindala on võrreldes 40.-50. aastatega tõepoolest tugevasti vähenenud. Põllupind on küll suurenenud, kuid varasemaga võrreldes ka ümber paigutunud - suurem osa uudismaadest rajati küladest kaugemale, väikesed talupõllud jäid aga sageli sööti. Metsa pindala märgatav kasv sama aja jooksul vastustes ei kajastunud, võib-olla seetõttu, et saareelanikud endistele rohumaadele kasvanud kase- ja lepametsa pigem võsaks kui metsaks peavad. [Eelkirjeldatud eristuvad ja mõnel juhul vastukäivad hinnangud elanikkonna gruppide viisi (põlishiidlased ja sisserännanud, nooremad ja vanemad) lubavad arvata, et neil gruppidel on ka erinevad ootused tulevaste muutuste suhtes ning motiivid nende muutuste omapoolseks mõjutamiseks. Seda on oluline rohujuuretasandi demokraatiat ja laia osalusega otsustamisprotseduure üles ehitades silmas pidada. - Toim.]
	Mets ja meri
	Fred Jüssi on saarest linnulennult tehtud pilte kommenteerides nimetanud hiidlasi metsa ja mere rahvaks. Meid huvitas, kuidas need Hiiumaa looduse kaks domineerivat komponenti hiidlaste mõttemaailmas kajastuvad. Palusime seostada metsa ja merd igapäevategemisi ja sisetundeid väljendavate sõnadega, mis olid ette antud (kummagi jaoks eraldi). Vastajad hindasid seoste tugevust viiepallisel skaalal, kus 1 tähendab väga tugevat seost ja 5 tähendab seose puudumist. Tabelis 3.6 on koondina näidatud keskmised hindepunktid. Tabel 3.6 "Kuivõrd seostuvad sõnaga mets/meri järgmised mõisted...?" (1 - väga tugevalt; 3 - keskeltläbi; 5 - üldse mitte; x - ei olnud ette antud)     Mets Meri Kodu   2,9   2,7 Puhkus   2,1   1,8 Töö   3,4   4,1 Sissetulek   3,8   3,9 Puit, küte   1,7   x Seened, marjad   1,5   3,2 Jaht   3,8   x Kalapüük   x   2,8 Rand   x   1,6 Rahu   1,5   1,9 Vabadustunne   2,0   1,9 Rõõm   2,2   2,0 Pühadus   2,4   2,6 Hirm   4,2   3,9 Nagu näha, seostatakse nii metsa kui merd rohkem puhkuse kui töö ja sissetulekuga. Väga tähtsal kohal on aga metsaannid - puit, küte, seened ja marjad. Meri seostub koduga enam kui mets. Mida kõrgem on haridus, seda enam seostub meri ranna ja puhkusega. Kõige vähem seostavad metsa puhkusega vanemad põlishiidlased, kõige rohkem - isehakanud hiidlased. Mets seostub hirmuga üldiselt vähestel, teistest enam isehakanud hiidlastel, sealhulgas rohkem naistel. Mets ja meri seostuvad pigem positiivsete mõistetega rahu, vabadustunne ja rõõm. Metsa kaldutakse rohkem pühaks pidama kui merd. Kuid mida kõrgem on vastaja haridus, seda vähem seostatakse metsa pühaduse ja rõõmuga. Kõige pühamaks peavad metsa Hiiumaal kõige kauem elanud inimesed. Merega on küsitletuil üsna sarnane suhe: mida kõrgem haridus, seda vähem seostub meri pühadusega. Rõõmu seoses merega tunnevad teistest enam keskharidusega inimesed. [Faktoranalüüsi kasutades selgitati välja küsitletute orientatsioonitüübid (Uljas 1995). Suhtumises metsa eristus neli faktorit, millele vastavad orientatsioonitüübid on: positiivsed sisetunded, nagu rõõm, vabadus ja puhkus. Selle grupi esindajad loevad inimest looduse osaks, peavad loodus- ja keskkonnakaitse küsimusi oluliseks, nad on aktiivsed osalema seltsitegevuses; sissetulekud - siia gruppi kuuluvad need, kes peavad inimest looduse peremeheks, siin on rohkem talupidajaid ja mehi; hirm - selles grupis on valdavalt naised, nende pered on keskmisest suuremad. Ka selle grupi esindajad kalduvad inimest looduse peremeheks pidama ja teevad eelistuse inimese vajadustele; korilus ehk metsaandide hankimine. Enamasti näevad metsa korilusekohana Kärdlas ja asulate linna-tüüpi majades elavad noored isehakanud hiidlased, valdavalt naised. Mere tajumises eristus kolm faktorit ja vastavate gruppide orientatsioon on: positiivsed sisetunded - rõõm, vabadus ja rahu. See grupp on samade tunnustega kui analoogne metsa puhul selgunud grupp; töö - enamasti nooremapoolsed mehed, keskmisest suuremate peredega. Ka kalduvad selle grupi esindajad end ettevõtja-tüübiks hindama. Siia kuuluvad need, kes inimest looduse peremeheks peavad; kombinatsioon, kus merega seonduv hirm ja pühadus vastandub merd ainult rannaga seostavale suhtumisele. Siia gruppi kuulujad on Hiiumaal elanud pikemat aega ja peavad end tüüpiliseks hiidlaseks. Merd seostavad ainult rannaga suhteliselt nooremad mehed, kes elavad teistest jõukamalt. - Toim.]
	Püha paik
	Palusime nimetada kolm sõna, mis vastaja arvates seostuvad kõige enam mõistega püha paik. Vastas 91% küsitletutest. Pakuti mitmesuguseid kombinatsioone, kus sisaldus nii konkreetseid kohti kui ka sisetundeid märkivaid sõnu. Tabelis 3.7 on toodud enamkordunud sõnade edetabel, kusjuures sarnast mõtet kandvad sõnad on mõnel juhul grupeeritud. Tabel 3.7 Püha paika märkivate sõnade edetabel Sõna või sõnade grupp   Nimetanute osakaal küsitletute koguhulgast Kodu   60% Kalmistu, surnuaed, haud   52% Kirik, kabel   22% Mets, hiis, puud   22% Meri   12% Rahu, vaikus   12% Maa, muld, põld   5% Eestimaa, kodumaa   5% Loodus   4% Ohvrikivi, ohvriallikas jt kultusepaigad   3% Perekond   3% Hiiumaa   3% Tabelit analüüsides leiab hiidlase kodukesksus järjekordse kinnituse. Kodu ja perekonda peavad pühaks paigaks kaks hiidlast kolmest (63%). Lisaks tabelis näidatud sõnadele kordusid umbes üheprotsendilise osakaaluga hingeseisundit või meeleolu kirjeldavad sõnad austus, ilu, puutumatus ja hing. Leidus ka üksikuid ootamatuid assotsiatsioone, nagu söögilaud, saun, sünnitusmaja, kõrts, looduskaitseala jm. Küsimusele vastanud (91% küsitletutest) jagati vastustes esinenud sõnakombinatsioonide sarnasuse järgi nelja gruppi. "Traditsioonilised I" (37% küsitletutest). Sellesse gruppi kuuluvad kõik, kelle vastustes esinevad üksnes sõnad kalmistu, kirik ja kodu. Täiskombinatsiooni andis 21% küsitletutest, ülejäänud 16% hulka jäävad kahesõnaliste ja üksikud ühesõnaliste vastustega piirdunud. Gruppi kuulub keskmisest veidi enam naisi ja Kärdla elanikke. "Traditsioonilised II" (9% küsitletutest). Siit leiame kahe sõna baasil kombinatsioonid kalmistu - kirik, kalmistu - kodu ja kirik - kodu, kolmandana aga mingit paika tähistavad sõnad, mis ei seostu loodusega: Eestimaa, Hiiumaa, kodumaa, muuseum, saun, sünnitusmaja jt. Selles grupis on vanemapoolsed ning Hiiumaal kauem elanud inimesed, keskmisest tunduvalt rohkem mehi ja külaelanikke ning mõnevõrra enam algharidusega inimesi. "Looduseaustajad" (33% küsitletutest). Siia gruppi kuulujate kombinatsioonid sisaldavad loodusega seotud sõnu. Siit leiame sageduselt teisel kohal oleva kolmiku kodu-mets-meri (6% küsitletutest). Selles grupis on keskmisest nooremad ja rohkem koolis käinud inimesed. "Originaalsed" (12% küsitletutest). Seda gruppi iseloomustab tundeid, hingeseisundit või meeleolu väljendavate sõnade kasutamine, näiteks armastus, hardus, ilu, puhtus, tasakaal, turvalisus, elujõud, vaimsus jne. Vahel on kasutatud sõna kodu või kalmistu. Selle orientatsiooniga inimesed on keskmisest nooremad ja haritumad ning lühemat aega Hiiumaal elanud. Siin on veidi enam mehi ja abieluinimesi. Huvitava tausta eeltoodule loob vastuste analüüs küsimusele salapärastesse või inimesest kõrgematesse jõududesse uskumise kohta (vt joonis 3.5). Joonis 3.5 "Kas te usute, et looduses peitub salapäraseid või meist kõrgemaid jõude?" (osakaal küsitletute koguhulgast) Selgub, et vastus sellele küsimusele ei ole tingimata seotud haridusega. Alg- ja kõrgharidusega vastajaid on keskmisest rohkem nii uskujate kui ka mitteuskujate hulgas. Keskharidusega vastajad eelistasid kindlat seisukohta mitte võtta. Vanusega nõrk seos küll ilmneb, veidi rohkem on uskujate hulgas keskealisi ja eitajate hulgas vanemaealisi inimesi. Nooremad vastajad kalduvad seisukohta mitte võtma. Hiiumaal elatud aastate hulgaga selle vastuse valikul seost ei ilmnenud. Eelpool kirjeldatud mõistet püha paik erinevalt lahtimõtestavate gruppide suhtes selgus järgmist: gruppides "Traditsioonilised I" ja "Traditsioonilised II" on rohkem neid, kes ei usu salapäraseid jõude; gruppides "Looduseaustajad" ja "Originaalsed" kaldutakse salapäraseid ja inimesest kõrgemaid jõude uskuma. Kirjandus H i i u m a a 1940. Koguteose Läänemaa eriosa. Käsikiri TA Raamatukogus. H i i u m a a Aastaraamat A. D. 1993. 1994. Kärdla. H i i u m a a Aastaraamat A. D. 1994. 1995. Kärdla. K a t u s, K., P u u r, A. 1990. Hiiumaa rahvastiku prognoos. Tallinn. K o k o v k i n, T. 1994. Hiidlane ja tema olemine. Rmt: Hiiumaa Aastaraamat A. D. 1993. Kärdla. Lk 11-12. U l j a s, J. 1995. Hiidlane ja loodus. Hiiumaa ja hiidlane: sotsioloogilise uuringu aruanne, II osa. Käsikiri BKA Hiiumaa Keskuse raamatukogus. Lk 22-26. V a h t r e, S. 1973. Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782-1858): ajaloolis-demograafiline uurimus. Eesti Raamat. Tallinn.
	Järgmine peatükk >
	BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > 3. peatükk