BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > 4. peatükk
	4. Hiidlaste probleemid. Kristiina Hellström
	Üheks küsitluse eesmärgiks oli selgitada, mida peavad saareelanikud tänase elukorralduse probleemideks. Ankeeti seati küsimus "Millised on Teie arvates kõige tõsisemad probleemid Hiiumaal?" Vastusevariante ette ei antud. Sellele küsimusele vastati aktiivselt, sageli nimetati kahte või enamat probleemi. Ühtekokku vastas 368 küsitletut (84%) ja saadi 645 probleemisõnastust. Vastused klassifitseeriti valdkondade kaupa ja on tabelis 4.1 esitatud pingereana. Seejuures näidatakse, kui paljud vastajatest probleemi nimetasid ja milline on antud probleemi osakaal probleemisõnastuste koguhulgas, s.o 645 nimetamise suhtes. Probleemidena mainiti veel järgmist (3 kuni 10 vastajat): elanike passiivsus, eestvedajate puudumine, onupojapoliitika; madal töökultuur, kehv teenindus ja kaubandus; tervishoiukorralduse ja päästeteenistuse madal tase; käestlastud kortermajade soojamajandus; joomise, kuritegevuse ja eriti varguste kasv, turvatunde puudumine tuleviku suhtes; liiga pealetükkiv turism; maade tagastamise venimine; traditsioonide kadumine, maakohtade väljasuremine. Siinkohal on võimalik võrrelda hiidlaste probleemitaju mandrirahva omaga. Peaaegu samal ajal, 1994. aasta maikuus, korraldas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna filiaal (SEI-Tallinn) uurimuse eestlaste keskkonnateadvuse hindamiseks ja muu hulgas esitati selles küsimus: "Mis on Teie arvates kõige olulisem täna lahendamist vajav probleem Eestis?" (Kaasik... 1996). Tabelis 4.2 on võrreldud meie poolt ja SEI-Tallinna poolt Mandri-Eestis saadud probleemide edetabeleid. Esitatud arvandmetesse tuleb suhtuda mõningase ettevaatlikkusega. Kuna küsimused olid sõnastatud erinevalt, siis otseseid võrdlusi siin teha ei tohiks. Õiglasemaks võrdlemiseks on Hiiumaa osas näidatud probleemi kaalu mitte vastajate hulga, vaid märgitud probleemide koguhulga suhtes, kuna meie küsitluses nimetati enamasti mitut, SEI-Tallinna küsitluses aga ainult ühte, inimeste arvates kõige olulisemat probleemi. Mandri-Eesti osas on sulgudes lisatud vastavalt eestlaste ja muulaste keskmised näitajad. Tabel 4.1 Vastajate poolt sõnastatud probleemide edetabel Valdkond Probleemide sõnastusi vastajate poolt   Nimetas vastajatest   Moodustab koguarvust Tööhõive   tööpuudus, töökohtade väike valik   34%   23% Ühendus mandriga   kallis või puudulik laeva- ja lennuühendus   25%   17% Elutase   vaesus, madalad palgad, kõrged hinnad   19%   13% Keskkonnakaitse   puudulik heakord, reostused, jäätmemajandus ja prügimäed   16%   11% Majandusseis   nõrk ettevõtlus, põllumajanduse allakäik   12%   8% Hariduskorraldus   hariduse madal tase, piiratud edasiõppimisvõimalused   6%   4% Kultuurielu   vabaajategevuste piiratus, kultuurisündmuste vähesus   5%   3% Pääs saarele   liiga vaba pääs saarele, piirikontrolli puudumine (küsitluse ajal piirikontroll puudus)   5%   3% Tabel 4.2 Probleemivaldkondade pingeread Mandri-Eesti ja Hiiumaa küsitlustes Mandri-Eesti Hiiumaa 1. Kuritegevus 14% (20%-5%) 1. Tööhõive 23% 2. Elutase 13% (15%-10%) 2. Ühendus mandriga 17% 3. Majandusseis 6% (2%-11%) 3. Elutase 13% 4. Rahvussuhted 5% (1%-12%) 4. Keskkonnakaitse 11% 5. Keskkonnakaitse 4% (4%-3%) 5. Majandusseis 8% See, et tööpuudus osutus Hiiumaal esimeseks probleemiks ja seda märkis iga kolmas vastaja, paneb muidugi veel kord suure kahtluse alla ametliku statistika vastavuse tegelikule olukorrale. Hiiumaa tööhõiveameti andmetel kõikus registreeritud töötute arv 1994. aastal 2% ja 5,5% vahel. Küllap on aga enamik neist, kes tööpuudust tõsiseks probleemiks peab, sellega ka lähedalt kokku puutunud. Praami- ja lennuühendus mandriga on "saareline" teema, mis hiidlaste jaoks on olulisel kohal. Eks siin aitab kaasa ka kohalik ajaleht, mis seda küsimust pidevalt kajastab. [Midagi ei peaks olema selle vastu, kui mandriga ühenduse pidamise probleemid esikohale tõuseksid - enamus Läänemere saari peab möödalaskmisi transpordikorralduses (kaasa arvatud selle hinna kujundamisel) fataalseks, s.o kõikemääravaks ja hukutavaks. - Toim. märkus]. Võrreldes Mandri-Eestiga, kus kuritegevusega seotu on tõusnud esmase tähelepanu alla, näevad hiidlastest seda probleemina väga vähesed. Ka ei tõstatunud Hiiumaal rahvussuhete küsimusi. Eks see ole ka igat pidi loomulik, kui väidetavasti 99% saare elanikest on eestlased (Hiiumaa... 1994). Mõnevõrra üllatuslik on loodus- ja keskkonnakaitse probleemidele antud suur osatähtsus. Neid mainib 16% vastajatest ja nende osakaal probleemisõnastuste koguhulgas on 11%. On ju Hiiumaa looduskeskkond kindlasti üks tervemaid Eestis, Euroopast rääkimata. Oma osa võib siin mängida Hiiumaa kuulumine biosfääri kaitseala koosseisu. Seetõttu esineb kohalikes teabekanalites looduskaitsetemaatikat võib-olla sagedamini kui mujal Eestis, mis omakorda mõjutab inimeste suhtumist. Igatahes saab hiidlaste keskkonnateadlikkust ja -tundlikkust ainult positiivselt hinnata. Keskkonnaprobleemid, mille pärast Hiiumaal eriti muret tuntakse, on põhjavee ja merevee reostumine ning korraldamata jäätmemajandus. Lähemalt käsitletakse hiidlaste suhtumist loodus- ja keskkonnakaitsesse viiendas peatükis. Ühest ankeedist leidsime probleemide real järgmise seisukoha: "Kõik peaks minema isevoolu, loomulikku rada. Kunstlikkudel asjadel ei ole tulevikku..." Mida kirjutaja sellega õieti öelda tahtis, kas midagi liberaalse turumajanduse poolt või biosfääri kaitseala kui institutsiooni vastu, või sättis ta sinna veelgi sügavama filosoofilise allteksti, jääbki paraku avamata. Aga tõesti jääb mulje elu isevoolu minemisest saarel, kui analüüsime vastuseid küsimusele "Kas te saate mõjutada asjade otsustamist?" (Tabel 4.3). Joonisel 4.1 esitatakse vastuste jaotumine graafiliselt, kusjuures valla ja linna tasandid on liidetud üheks kohalike omavalitsuste (vald, linn) tasandiks. Tabel 4.3 "Kas te saate mõjutada asjade otsustamist?" (vastuste jaotumine protsentides)   Jah Jah, aga ei taha Ei, aga tahaksin Ei Riigi tasandil 1 1 14 84 Maakonna tasandil 2 2 19 77 Linna tasandil (ainult Kärdla elanike arvamused) 6 3 32 59 Valla tasandil (ainult valdade elanike arvamused) 8 5 24 63 Küla tasandil (ainult külaelanike arvamused) 25 8 27 40 Joonis 4.1 "Kas te saate mõjutada asjade otsustamist?" (vastuste jaotumine protsentides) Enamus küsitletuist väidab, et ei saa asjade otsustamisel kaasa rääkida, kusjuures üsna paljud jätavad märkimata, kas nad seda üldse tahaksidki teha. Pilt on pisut parem külatasandil. Tabelist nähtub, et Kärdlas on neid, kes otsustada tahaksid, kuid ei saa, kõige rohkem - pea iga kolmas Kärdla elanik. Maakonna, see tähendab Hiiumaa kui terviku saatuse määramisel väidab end saavat kaasa rääkida vaid paar protsenti küsitletutest. Seda tahaks teha iga viies ning ülejäänud kolmveerand määratlevad end ükskõikseteks kõrvalseisjateks. Kõik see peaks olema üsna mõtlemapanev tulemus nendele, kes Hiiumaa arenguvõimaluste üle arutlevad. Võibolla on see ka kaudne tõendus väitele, et hiidlasele on kõige tähtsam ikkagi oma kodu ja perekond ning kogu tema energia kulub sellele tasandile. [Eespool selgunud paljuütlevale pildile hiidlaste osalemisest otsuste tegemisel erinevatel võimutasanditel võib olla mitmesuguseid seletusi. Kindlasti on autoril omajagu õigust, kui ta kahtlustab, et võimust möödavaatamine oma kodu ja pere poole võib hiidlasel veres olla. Aga kas hiidlane on ikka nii rumal, et ei mõista võimu juures olijate otsuste kõige otsesemat mõju oma kodu saatusele ja perekonna heaolule? Kas siin ei võiks siiski arvata totalitaarsest käsuriigist tulnute oskamatust end sirgu ajada, seda enam, et demokraatiakogemus on ju küsitluse hetkel alles kolm aastat vana. Ja miks ei peaks hiidlase võõrandumine võimust ja riigist jätkuma, kui võimu juures on enamasti samad mehed, kes seal juba pikalt enne olnud? Hiidlane hindab inimesi mitte sõnade, vaid tegude järgi ja sellekski on veel aega napilt olnud, et uutmoodi rääkivad mehed saaksid ka uutmoodi tegusid näidata. Kõik alles õpivad ja püüavad. Arendustegevuse seisukohalt on muidugi tähtis, mis saab edasi. Üsna selge, et eneseusaldusel põhineva arengukontseptsiooni ja konsensusdemokraatiat eeldava säästva arendamise ideede ellurakendamiseks häid eeldusi ei ole. See aga ei pea tähendama nendest loobumist. Igasuguse strateegia kokkuseadmise järel on vaja hetkeks peatuda ja analüüsida tema rakendamise eeldusi, vajadusel neid looma asudes. Niisugust lähenemist Hiiumaa arendustegevusele on ka käsitletud (vt Post, R. 1994. Solving Environmental and Development Problems on the Micro-regional Scale. In: Proceedings of Symposium "Land and Soil Protection: Ecological and Economic Consequences". Tallinn. 23–30). Puudujäävat, kui teatakse mis see on ja kuidas sellega ümber käia, on võimalik aktiivselt üles ehitada. Antud juhul peaks edasine analüüs selgitama konkreetsed põhjused, miks hiidlased passiivseteks osutusid ja kuhupoole asjad liiguvad. Käesoleva lisanduse kirjutaja on käsitlenud nn sotsiaalse tühjuse (social void) fenomeni (Post, R. 1992. Biosfääri kaitseala ja Hiiumaa sotsiaalmajanduslik areng: strateegilisi küsimusi. Rmt: Hiiumaa eripära ja arengusuunad. Kärdla. Lk 40–46) ja märkinud selle neli võimalikku põhjust: 1) elanikkonna ja teda esindavate institutsioonide puudulik dialoog; 2) perifeeria ja keskuse puudulik dialoog; 3) traditsioonilistel naabrussuhetel põhinevate kooskondade hääbumine; 4) sotsiaalse suhetesüsteemi asendumine institutsionaalsete sätete ja protseduuridega niimoodi, et ühiskondlik regulatsioon hakkab toimima rohkem nende institutsioonide eneste kui ühiskonna huvides. Kahtlemata on sotsiaalse tühjuse mudelite kõrval hiidlaste võimust võõrandumise uurimiseks kasutatavad ka teistsugused käsitlused. Nähtusel on vaja ära tunda veel üks võimalik tagajärg. Kui hiidlased ise oma saare asju käsile ei võta, siis võtmata need ei pruugi jääda. Seda võivad teha huvigrupid väljastpoolt saart oma tahtmise järgi. Siis ollaksegi traditsioonilise regionaalpoliitika teel ja rapputakse radikaalse sotsiaalse uuenemise vankris. - Toim.] Kirjandus: H i i u m a a Aastaraamat A. D. 1993. 1994. Kärdla. K a a s i k, T., Peterson, K., Kaldaru, H. 1996. Inimene ja keskkond: Muutused Eesti keskkonnateadvuses 1983–1994. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna filiaal.
	Järgmine peatükk >
	BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > 4. peatükk