BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > 5. peatükk
	5. Loodus- ja keskkonnakaitse. Kristiina Hellström
	Üks küsitluse eesmärke oli selgitada hiidlaste suhtumist loodusesse ja loodus- ning keskkonnakaitsesse. Uuriti nii probleemide tajumist kui ka nende lahendusviiside nägemist, samuti ootusi vastavate institutsioonide suhtes. Hiiumaa pole just rikas loodusressursside poolest, mida traditsiooniliselt jõukuse allikaks peetakse - maapõuevarasid ning viljakat põllu- ja metsamaad on vähe. Suurtööstust pole siin peale Kärdla kalevivabriku (1829–1941) kunagi olnud, takistuseks arvatavasti kohaliku tooraine vähesus ning transpordiprobleemid. Keskkonda on Hiiumaal ohustanud eelkõige põllumajandus ja toiduainetööstus, samuti olmejäätmed ja -veed. Suurmajandite intensiivne põllumajandustootmine on tänaseks hääbunud, talusid on aga veel vähe. Nii on reostus põllumajandussektoris märgatavalt vähenenud. Toiduainetööstusest ja olmest lähtuvat reostust on asutud uute puhastusseadmete rajamisega kontrolli alla võtma. Kuid mis saab saare majanduselust edasi? Hiiumaa arengukontseptsioonis (Hiiumaa... 1993) rõhutatakse turismi tähtsust majanduse edendamisel. Sellest lähtudes on Hiiumaa väärtuslikumaks ressursiks kahtlemata saare loodus ning maastikud, samuti kohalik kultuur ja elulaad - sõnaga kõik, mis rõhutab Hiiumaa omapära. Turismil nagu igal teiselgi majandusharul on aga nii plusse kui miinuseid. Ta võib saada saare majandust käivitavaks hoovaks, mis laiendab kohalikku turgu põllumajanduse ja muu ettevõtluse tarvis, loob töökohti ning toob uut elu hääbuvatesse maapiirkondadesse. Saare külastajatelt laekuvaid sissetulekuid on Hiiumaa omavalitsustel võimalik rakendada kohaliku kultuuripärandi ja loodusväärtuste hooldamisel. Turismiga kaasneb aga surve loodusele - ehitustegevuse laienemine ja traditsiooniliste maastikuvaadete kadumine, autoliikluse tihenemine, reostusprobleemid jms. Turistide käitumine võib sattuda vastuollu kohaliku elanikkonna harjumuspärase elulaadiga (turvalisuse vähenemine, igameheõiguse kuritarvitamine jne). Niisugusel taustal seatigi üles antud teema küsimused.
	Majandus ja keskkonnakaitse
	Vastajatel paluti võrrelda majanduselu ja keskkonnakaitse probleemide tähtsust. Tulemused on esitatud tabelis 5.1 koos samalaadse küsitluse tulemustega Mandri-Eestis (Kaasik...1996). Tabel 5.1 Majanduselu ja keskkonnakaitse probleemide tähtsuse võrdlemine (osakaal vastajate koguarvust)     Mandri-Eesti   Hiiumaa Keskkonnakaitse tähtsam   23% 23% Võrdse tähtsusega   65%   73% Majandus tähtsam   5%   4% Ei oska öelda   6%   - Vastused jaotuvad üsnagi sarnaselt. Küsimust võib pidada mõnevõrra abstraktseks ning toodud arvud ei pruugi midagi öelda inimeste käitumise kohta tegelikus valikusituatsioonis. Nii Mandri-Eesti kui Hiiumaa näitajad klapivad halvasti eelmises peatükis selgitatud probleemide pingereaga, kus selgus majandusküsimuste prioriteet keskkonnaprobleemide ees. Mujal maailmas peab keskkonnaprobleeme majandusküsimustest olulisemaks palju suurem osa elanikkonnast (kuigi silmakirjalikkuse eest pole sealgi garantiid): Taanis 77%, Soomes 72%, USA-s ja Hollandis 58%, Venemaal 56% (Kaasik... 1996). [Vastus sellele küsimusele sõltub kahtlemata vastaja elukoha konkreetsest keskkonnasituatsioonist ning tema teadlikkusest ja informeeritusest. Biosfääri kaitsealade ideestik on üles ehitatud põhimõttele, et normaalse keskkonnasituatsiooni korral on majanduselu edendamine ja keskkonnaprobleemide lahendamine võrdselt tähtsad. - Toim.]
	Hiidlaste keskkonnaprobleemid
	Küsitluse andmetel teevad hiidlastele nende kodusaarel kõige enam muret joogi- ja merevee reostumine ning praht ja jäätmed. Tabelis 5.2 näidatud keskkonnaprobleemide pingerida on koostatud mitmele keskkonnateemalisele küsimusele saadud vastuste kokkuvõttena. Esimesed kuus probleemi olid vastusevariantidena ette antud, nende kohta on tabelis näidatud vastajate osakaal, kellele nimetatud probleem kindlasti muret teeb. Allpool järgnevaid probleeme alates p 7 märgiti spontaanselt, mida peaks arvestama pingerea analüüsil ja järelduste tegemisel. Tabel 5.2 Keskkonnaprobleemide pingerida (osakaal vastajate koguarvust) 1. Joogivee reostumine   73% 2. Merevee reostumine   64% 3. Prügimäed, jäätmemajandus   46% 4. Taime- ja loomaliikide kadumine   27% 5. Õhu saastumine   22% 6. Mulla kahjustumine   19% 7. Müra   12% 8. Maastiku ilme vaesumine   9% 9. Turismiga seostuvad probleemid   8% 10. Metsade hävimine   4% 11. Kontrollimatu kalapüük   2% Teistest tunduvalt olulisemad on vastajate arvates vete reostumise probleemid ja samasugune on asjatundjate seisukoht. Joogivee küsimuse teadvustamisele aitas kindlasti kaasa 1993/94. aastavahetuse põhjavee katastroof Kärdlas, kus mahajooksnud põlevkiviõli reostas suure osa linna kaevudest. Merevee reostumise tundemärgid torkavad samuti silma - nähtava reostuse järgi randades ja kalameeste püünistel ning äratuntava teatud kalaliikide kadumise ja teiste väljapüügi olulise vähenemise näol. Üllatavaks osutus, et müra häirib suurt hulka (12%) Hiiumaa elanikest, seda märgivad rohkem põlised hiidlased. Jäätmete probleem - omaalgatuslikud prügimäed metsades, teeäärne praht, töötlemata reoveed - teeb samuti paljudele muret (46%). Looduse prahistamises süüdistatakse tihti turiste, ankeetidesse oli sellekohaseid mõtteavaldusi rohkesti sisse kirjutatud: "Meie turistid ei oska alati looduses käituda", "Turistid reostavad metsaaluseid ja ööbimiskohti" jmt. Vähemalt 8% küsitletuist on turistidest häiritud ning 6% leiab, et tuleks taastada piirikontroll Hiiumaa külastamise üle (nii kuritegevuse kui ka "metsiku" turismi piiramiseks). [Suhtumine turismi kui tänase Hiiumaa kuum teema vajab kindlasti edasist uurimist. Võib ju küsida, kas 8% turistidest häiritute kõrval ei näe 92% hiidlasi siin probleeme ja on valmis turistide hulga kasvu aktsepteerima? Millistel tingimustel? - Toim.] Maastikupildi osas avaldas pretensioone 9% küsitletuist. Enamikku häirib põllumajandusmaastike hooletusse jätmine (söötis põllud, niitmata hein,), hooldamata metsad, taastamata karjäärid ja autojäljed randades. [Faktoranalüüsi kasutades selgitati välja kaks küsitletute orientatsioonitüüpi (Uljas 1995). Ühed vastanutest näevad peamise probleemina saastumist ja korratust. Seda tüüpi esindavad nooremad inimesed, kes on rohkem mures oma laste tuleviku pärast. See orientatsioon seondub ka arusaamaga, et inimene on vaid looduse osa. Teine orientatsioonitüüp näeb valdavalt hävimise ja pöördumatute kahjustustega seotud probleeme. Need on enamuses vanemad inimesed. Siia kuuluvad ka need, kes soostusid arusaamaga, et loodusele oleks parem, kui inimest üldse maa peal ei oleks (vt edaspidi ). - Toim.]
	Meetmed ja vastutus
	"Hiiumaa loodus on omapärane, kaunis ja kordumatu. Omapärast pilti pakuvad tuultest ja tormidest sasitud jändrikud rannamännid. Kadastikud annavad kohati ruumi õieküllastele aasadele. Ja see vajab kaitset." Nii sõnastas oma arvamuse üks vastajatest. Kuidas aga kaitset korraldada ja kes peaks vastutama? Meetmed. Palusime kaheksast vastusevariandist valida kolm kõige olulisemat abinõu, mida peaks rakendama Hiiumaa looduse puhtuse ja omapära säilitamiseks. Oli antud võimalus lisada omapoolseid märkusi. Tabelis 5.3 esitatakse saadud kaitsemeetmete pingerida. Tabel 5.3 Kaitsemeetmete eelistused (osakaal küsitletute koguarvust) 1. Tugevdada kohalikku kontrolli   64% 2. Teha loodushoid inimestele tulusaks   47% 3. Rohkem keskkonnaõpetust koolides   41% 4. Planeerida loodusvarade ja maa kasutamist   35% 5. Kehtestada rangemaid seadusi   34% 6. Juurutada keskkonnasõbralikku tehnikat   34% 7. Rohkem infot keskkonnaküsimustes   24% 8. Luua rohkem kaitsealasid   10% 9. Muu   3% Meetmed 1, 5 ja 8 lähtuvad riigi käskivast-keelavast rollist. Siit leiamegi populaarseima meetme looduse ja keskkonna kaitsmisel - kohaliku kontrolli tugevdamise, mida pooldab ligemale kaks kolmandikku küsitletutest. Rangemad seadused pälvivad poolehoidu ühe kolmandiku vastajate seas, uute kaitsealade loomist pooldab aga iga kümnes. Mõneti tähelepanuväärseks loeme ühe vastaja seisukoha, et "seadused, kontroll ja kaitsealad ei suuda loodust kaitsta". Meetmed 2, 4 ja 6 lubavad otsida ühiskondlike ja üksikisikute huvide vastandumisel kompromisslahendusi. Näiteks võib riik pakkuda kompensatsiooni neile üksikisikutele või ettevõtetele, kelle majanduslikke huve ollakse ühiskonna heaks sunnitud piirama. Riigil on ka võimalus stimuleerida arenguid ja plaane, mis ei sisaldaks keskkonnakonflikte. Siia gruppi kuuluv abinõu - teha loodushoid inimestele tulusaks - osutuski populaarsuselt järgmiseks, tähtsaks loeb seda pea iga teine vastaja. Meetmed 3 ja 7 on orienteeritud inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamisele ja nende informeerituse tõstmisele. Rohkem kui kolmandik vastanutest pooldab rohkemat keskkonnaõpetust koolides ja ligemale neljandik peab tähtsaks paremat informeeritust keskkonnaküsimustes. Viimast võiks pidada lootustandvaks tulemuseks - on ju alles värsked kogemused nõukogude perioodi ideoloogilisest suunamistööst muutnud inimesed umbusklikuks pea igasuguse ametliku informatsiooni suhtes. Kuna vastajatelt laekus täiendavaid ettepanekuid väga vähe (mainiti näiteks vajadust kontrollida turismi), võiks arvata, et nimekiri oli ammendav. Paraku oli siiski tegemist ühekülgse jadaga, mis lähtus ennekõike riigi võimalustest ühiskonna liikmete käitumist kontrollida ja suunata. Tähelepanu alt jäi välja vähemalt kaks väga olulist aspekti: isikliku vastutuse tõstmine ja kohalike algatuste stimuleerimine. Tsiteerides üht teravmeelset vastust: "Tulumaksuseaduse võib inimesele pähe taguda, aga loodus peab sisse kasvama/kasvatatama koos esimeste helide, sammude ja sõnadega." Ühe teise vastaja arvates tuleks aga "armastada Hiiumaad ja tema loodust rohkem kui raha". [Et vastajate eelistuse said käsukorra (top-down) abinõud ja nn kooskondliku lähenemise (community-led) ning rohujuure tasandi kaasahaaramise (bottom-up) põhimõteteni jõuti ainult üksikute vastajate repliikides, on biosfääri kaitseala töötajate meelest tähelepanuväärne. Biosfääri kaitsealade ideestikus paigutuvad prioriteedid risti vastupidi küsitluses selgunud eelistustele: esikohale seaduvad inimeste isikliku vastutuse tõstmine ja kohaliku algatuse toetamine, siis tuleb hariduse ja informeerituse grupp (meetmed 3, 7), seejärel planeerimine ja tehnoloogiad (2, 4, 6) ning viimases järjekorras seadusandluse karmistamine ja kontrolli tugevdamine (1, 5, 8). Niisugune prioriteetide järjekord lähtub aga siiski üldistest põhimõtetest ja eesmärkidest ning ei tähenda, et konkreetsetes olukordades ja lühemaajaliselt ei võiks tegevusi vastavalt olukorrale teistmoodi plaanida. - Toim.] Vastutus. Küsisime, kes peaks vastutama Hiiumaa looduse ja keskkonna hoidmise eest. Vastuseid palusime skaalal kindlasti-mingil määral-ei institutsioonide rea kohta elanikest kuni keskkonnaministeeriumini. Tulemused esitatakse tabelis 5.4 pingereana vastusevariandi kindlasti järgi. Tabel 5.4 Kes peaks vastutama Hiiumaa looduse ja keskkonna hoidmise eest? (osakaal küsitletute koguhulgast) "Kindlasti"   "Mingil määral"   "Ei" Hiiumaa elanikud   90%   9%   1% Hiiumaa maaomanikud   80%   16%   4% Valla- ja linnavalitsused   75%   20%   5% Hiiu Maavalitsus   69%   26%   5% Biosfääri kaitseala keskus   64%   30%   6% Keskkonnaministeerium   46%   45%   9% Küsitletud pidasid kõige olulisemaks üksikisiku vastutust. Selle illustreerimiseks ka tsitaat ankeedist: "Kui Hiiumaa elanikud ise oma saare loodust ei hoia, siis ei tee seda ka teised." Mida kõrgemale nn rohujuuretasandist, seda vähem inimesi vastavat institutsiooni otseselt vastutavaks arvab. Samas aga suureneb nende hulk, kes pakuvad osalist vastutust. Muidugi on kõige parem kaitse see, kui igaüks ise loodust hoiab, nagu arvas üks vastaja. Ilmselt aga isiklik vastutus siiski veel kuigi hästi ei toimi, kui meenutame eestpoolt (tabel 5.3), et ligemale 2/3 küsitletuist pidas vajalikuks tugevdada kohalikku kontrolli. [On tähelepanuväärne, et vastajad ei läinud kaasa korraldajate pakutud jadaga, kus sisaldus samuti teatud pingerea loogika (biosfääri kaitseala keskus oli paigutatud kolmandale kohale). Küsitletute poolt sätitud pingerida vastab hästi biosfääri kaitsealade ja säästva arengu ideestikule, ainult jaotuselt skaalal kindlasti-mingil määral oodanuks veelgi järsemat kahanemist-kasvamist. Biosfääri kaitseala on ju peamiselt arendusinstitutsioon ning keskkonnaministeerium eeskätt loodus- ja keskkonnakaitse poliitika ning strateegia kujundaja. Nad ei kanna otseselt järelevalve funktsioone ja vastutavad looduse ja keskkonna seisundi eest kõigepealt ikkagi pikemas perspektiivis. Niisiis, kui küsitletute ja Biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse prioriteedid meetmete osas hästi ei klappinud, siis vastutust mõistetakse üldjoontes ühtemoodi. Paraku, see väide võib osutuda ennatlikuks, nagu selgub allpool. - Toim.]
	Arvamusi biosfääri kaitsealast Hiiumaal
	Hiiumaa staatus Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala (BKA) ühe piirkonnana (teised Saaremaa ja Vormsi) leidis ametliku kinnituse 1989. aasta lõpus. Alates 1990. aasta suvest töötab saarel BKA Hiiumaa Keskus. Võis oletada, et enamus hiidlastest nelja aasta pärast sellest midagi juba kuulnud on ning midagi ka arvab. Vastustest küsimusele "Mida arvate Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskusest?" aga selgus, et rohkem kui pool küsitletuist ei osanud või ei tahtnud midagi arvata (Joonis 5.1). Teistest aktiivsemalt reageerisid kõrgharidusega küsitletud. Neutraalseid ja väheütlevaid vastuseid, nagu "normaalne", "rahuldav", "las tegutseb" jmt oli 9%. Samuti suures osas napisõnalisi, kuid positiivse varjundiga vastuseid, nagu "vajalik", "hea", "töötab hästi", kogunes 28%. Ülejäänud 9% vastuseid olid pikemad kriitilised mõtteavaldused, mida võib tinglikult jagada positiivseks (6%) ja negatiivseks (3%) kriitikaks. Positiivse kriitikana tõlgendasime näiteks järgmised: "Rohkem aktiivsust, selgitustööd ja suunamist!"; "Tööd teadusvaldkonnas hindan väga, rohkem tahaks näha, et kõik see toimiks."; "Lahe punt! Et te iialgi ei nakatuks hiiu-unne! Ega unustaks inimest endas ja enda kõrval!". Negatiivset või väga kriitilist suhtumist võis välja lugeda vastustest "vilets", "tühi koht", "riigiraha raiskaja", "varjusurmas", "kena kohakene, kuhu töölesaanud võivad arvestada kindla sissetulekuga"; "sama vile saaks ka vähema auruga kätte" jmt. Kommentaari "Tuleks kindlasti luua!" võib tõlgendada nii iroonilise kriitikana kui ka täieliku teadmatusena. Osa vastajatest ei tee vahet biosfääri kaitseala keskuse ja maavalitsuse keskkonnaosakonna ülesannete vahel. Seda saab väita mitme kommentaari põhjal: "Rohkem rõhku prügimajandusele!", "Rohkem töötajaid BKA-sse, parem kontroll pahategijate üle, nimed avalikustada! Kaitsealad on väga vajalikud." jt. Nende kahe asutuse koostöö on tõesti nii tihe, et asjasse mittepühendatul ei ole kerge aru saada, kes mida teeb või mille eest vastutab. Kokkuvõtteks võib aga kindlasti öelda, et BKA Hiiumaa Keskusel on veel ees palju tööd nii oma eesmärkide saavutamisel kui ka info levitamisel oma tegevuse eesmärkide ja sisu kohta. Joonis 5.1 "Mida arvate Biosfääri kaitseala Hiiumaa keskusest?" (osakaal vastajate koguhulgast protsentides) [Jätkuks eelmise alajaotuse toimetajapoolsele kommentaarile juhime siin tähelepanu ühele vastuolule. Kui seda, et ligemale pooled küsitletutest loobusid BKA Hiiumaa Keskuse tegevust hindamast või jätsid hoopis vastamata, interpreteerida kui nende teadmatust biosfääri kaitseala eesmärkidest ja tegevusest, siis mis alusel valiti pea sajaprotsendilise osavõtuga biosfääri kaitseala vastutuse aste Hiiumaa looduse hoidmise eest? Kas see sai olla teadlik valik? - Toim.)
	Igameheõigus
	Vaba aja veetmise ja turismiga käivad kaasas mitmed probleemid, sealhulgas omanike häirimine eramaadel. Kuidas suhtutakse Hiiumaal igameheõigusesse? Ankeedis oli ära toodud selle Rootsis käibel olev määratlus: "Igameheõiguse järgi on igal inimesel õigus jalutada, sõita jalgrattaga, ratsutada ja suusatada kõikjal looduses, ka eramaadel, kui ta ei riku elamute läheduses kodurahu ega tekita kahju loodusele või põllukultuuridele." Küsimusele "Kuidas suhtute taolise igameheõiguse rakendamisse Hiiumaal?" vastamiseks olid vastusevariandid ette antud (Tabel 5.5). Tabel 5.5 "Kuidas suhtute igameheõiguse rakendamisse Hiiumaal?" (osakaal küsitletute koguhulgast) Täiesti pooldavalt 53% (65%) Pooldavalt, kuid piirangutega 28% (14%) Täiesti eitavalt 11% (13%) Ei oska öelda 8% 8% Selgub, et igameheõiguse on probleemideta nõus omaks võtma pool küsitletutest, täiesti eitaval seisukohal - eramaal tohib viibida ainult omaniku loal - on iga kümnes. Vastusevarianti "pooldavalt, kuid piirangutega" eelistas 28% küsitletutest, kuid nende poolt märgitud piiranguid analüüsides saame esialgsesse arvamuste jaotusesse teha mõningaid täiendusi. Nii nimetas 12% piiranguid, mis üsna täpselt kordavad Rootsi igameheõiguse sõnastust. Need küsitletud võime lisada gruppi "täiesti pooldavalt". Samal ajal lisas 2% piirangu "ainult omaniku nõusolekul", nii et tegelikult määrasid nad end vastuseisjate gruppi. Täpsustamata ja muude klauslitega jäi niisiis piirangutega pooldajaid 14% küsitletutest. Niimoodi korrigeeritud jaotus on tabelis 5.5 antud sulgudes. Igameheõiguse eitajate seas oli rohkem kõige vanemaid põlishiidlasi ning nooremaid isehakanud hiidlasi. Viimaste suur osakaal igameheõiguse eitajatena ei ole küll ootuspärane tulemus ja vajaks täiendavat analüüsi. Ootuspäraselt kaldusid igameheõigust pooldama kesk- ja kõrgharidusega vastajad.
	Inimene ja loodus
	Järgnevad kolm väidet peegeldavad erinevat suhtumist inimese ja looduse vahekorda. Esimene, mille juured ulatuvad Vanasse Testamenti, näeb looduses eelkõige vahendit inimese heaolu suurendamiseks. Teine esindab loodusrahvastele iseloomulikku suhtumist, mis rohelise liikumise kaudu on leidnud tee tänapäeva inimese mõttemaailma. Kolmas väide kui kõige äärmuslikum on omane rohelise liikumise pessimistlikuma suuna esindajatele. Palusime vastajatel hinnata viiepallisel skaalal, kuivõrd nad nende väidetega nõustuvad (1 - täiesti nõus, 3 - keskeltläbi nõus, 5 - üldse mitte nõus). Vastajad käsitlesid väiteid üksteisest sõltumatult. 1. "Inimene on looduse peremees, inimese vajadused on esmatähtsad." Nõus või enam-vähem nõus on 13%, keskmine hinne 3,8. 2. "Inimene on vaid looduse üks osa, ta peab arvestama teiste elusolendite vajadustega." Nõus või enam-vähem nõus on 95%, keskmine hinne 1,2. 3. "Loodusele oleks parem, kui Maa peal inimesi üldse poleks." Nõus või enam-vähem nõus on 14%, keskmine hinne 3,8. Enamus küsitletuist austab loodust nagu võrdne võrdset ning arvab, et ka loodus vajab inimest. Samas leidub neidki, kes ei pea vastuolulisteks esimest ja teist väidet ning nõustuvad mõlemaga. Kõrgharidusega küsitletud on teistest enam vastu väidetele, et inimene on looduse peremees ning et loodusele oleks parem kui inimesi üldse poleks. Nemad pooldavad rohkem väidet, et inimene on looduse osa. Mida madalam haridus, seda enam peetakse inimest looduse peremeheks. Analüüsides vastuseid loodushoiuga seotud küsimustele selgus, et 41% küsitletutest on olnud eriti aktiivsed. Nad on ühes või mitmes vastuses kirjeldanud mingit looduskaitsega seonduvat probleemi või pakkunud välja lahendusi. Keskeltläbi peavad "looduskaitsjad" - nimetame neid nii - keskkonnaprobleeme majandusküsimustest tähtsamaks ning on teistest enam mures joogi- ja merevee, õhu ja mulla saastumise ning prügimägede pärast. Siin on rohkem igameheõiguse pooldajaid ning veidi suurem tendents pidada inimest looduse osaks. Teistega võrreldes on siin suuremal hulgal neid, kes on andnud täisvastuse küsimusele pühast paigast ning neid, kes usuvad salapäraseid ja inimesest kõrgemaid jõude. Tekkis küsimus, kas ergas huvi loodus- ja keskkonnaküsimuste vastu on seotud ka niisuguste tunnustega, mis looduskaitsjaid teiste hulgast välja otsida laseb. Selgus, et nende hulgas on vähem noori ja rohkem keskealisi ning vanemaid inimesi. Nad osalevad keskmisest enam kultuuriseltsides ning on teistest rohkem õppinud rahvatantsu. Samuti on nad rohkem huvitatud enda täiendamisest mingis valdkonnas. Nad tunnevad harvemini suhtlemisvaegust, aitavad naabreid ning saavad ka neilt sagedamini tuge. Looduskaitsjate seas on arvukamalt neid, kes tahavad ja saavad mõjutada asjade otsustamist küla, valla/linna ning maakonna tasandil. [Järeldub niisiis, et huvi loodus- ja keskkonnakaitse probleemide vastu ja neile kaasaelamine ei ole mitte teatud ühiskonnagrupi eriline kalduvus, vaid ühiskondlikult ja seltskondlikult aktiivsete inimeste üks omadusi ja tunnusjooni. - Toim.] Kirjandus: Hiiumaa arengukontseptsioon 1993. Kärdla. Kaasik, T., Peterson, K., Kaldaru, H. 1996. Inimene ja keskkond: Muutused Eesti keskkonnateadvuses 1983–1994. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna filiaal. Uljas, J. 1995. Hiidlane ja loodus. Hiiumaa ja hiidlane: sotsioloogilise uuringu aruanne, II osa. Käsikiri BKA Hiiumaa Keskuse raamatukogus. Lk 22–26.
	Järgmine peatükk >
	BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > 5. peatükk