BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > 6. peatükk
Hiiumaa ja hiidlane. Sotsioloogiline uurimus  
6. Majanduslik toimetulek. Jüri Uljas  
  Hiiumaal oli enne 1940. aastat 80% töötajatest hõivatud põllumajanduses ja vaid 8% tööstuses (Hiiumaa... 1940). 1982. aastal oli tööstuses 18%, põllumajanduses 17%, kaubanduses ja teeninduses 15%, transpordis 13% ja ehituses 10% saare tööealisest elanikkonnast (Hiiumaa...1983). Seoses üleminekuperioodiga majanduses on tööhõive struktuur olnud viimastel aastatel vägagi heitlik ja kindlaid struktuurinihkeid on esialgu ennatlik väita. Seda ka statistiliste andmete puudulikkuse tõttu. Teadaolevalt on töötajate arv vähenenud põllumajanduses, ehituses ja transpordis ning mõnevõrra suurenenud tööstuses, kaubanduses ja teeninduses.

Töötajate koguarv on saarel oluliselt langenud ja on tekkinud tööpuudus. Vastavaid arvandmeid on esitatud tabelis 6.1 (Hiiumaa...1983; Iherman 1994; Iherman 1995). Ametlikult registreeritud töötute arv kõikus 1994. aastal Hiiumaa tööhõiveameti andmetel 2% ja 5,5% vahel (Barinov... 1995). Seisuga 1. jaanuar 1995. aastal moodustasid töötud ja mittetöötavad isikud (lapsehoolduspuhkusel olijad ja invaliidid välja arvatud) valdade tööealisest elanikkonnast 18% (Jõhvik 1995). Meie küsitluse andmetel puudutas tööpuuduse probleem mingil määral igat neljandat hiidlast.

Tabel 6.1
Töötajate arv Hiiumaal 1982-1994
1982 1992 1993 1994
Alaliste töötajate arv   4990 5296 4376 3875
Protsentides 1982. a. tasemest   100% 106% 88% 77%
Protsentides 1992. a. tasemest     100% 83% 73%

Ametliku staatuse järgi moodustavad küsitletutest kõige suurema osa töötavad inimesed (61%), 28% on riikliku toetuse saajad (pensionärid, õpilased, lapsepuhkusel olijad), 4,6% ametlikult töötuks registreeritud inimesed ja 4,1% väikeomanikud (talunikud, väikeste ettevõtete juhid).

Enamik vastanuid sai peamise sissetuleku oma tööjõu müümisest Hiiumaal. Praktiliselt iga kümnes töötaja sai mingi osa oma sissetulekutest väljastpoolt Hiiumaad. Väikeomanikest märkis 5,6%, et saab praktiliselt kogu oma tulu väljastpoolt ja 11,1%, et saab tulu võrdselt nii Hiiumaalt kui ka mujalt.

Keskmine palk küsitluse ajal oli Hiiumaal madalam kui Tallinnas, moodustades 1994. aasta II kvartalis vaid 65% Tallinna keskmisest palgast. Veelgi madalam oli keskmise palga tase kaheksas maakonnas. Hiiumaast kõrgem oli see Harju, Tartu, Rapla, Saare, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakondades (Eesti...1995). Palk on aga ainult üks võimalikke sissetulekuid ja ankeedis uuritigi muude elatusallikate osa hiidlaste igapäevaelus.

  
Elatusallikad TOP
 
Hiidlaste kõige tähtsamaks elatusallikaks osutus töö ametiasutuses. Väga tähtsaks hindas seda 42,4% küsitletutest - 46% naistest ja 39% meestest. Vanusegrupis 30–54 aastat peab tööd ametiasutuses väga tähtsaks sissetulekuallikaks 60% vastajatest. Tunduvalt harvem paigutasid selle väga tähtsale kohale aga 20–29 aastased.

Teise väga olulise elatusallikana märgiti ära oma majapidamine. Nii pidas seda väga tähtsaks sissetulekuallikaks 37,8% vastanutest, peamiselt maarahvas. Oma talu märkis väga tähtsale kohale 13% vastanutest. Küsitlustulemused lubavad väita, et arvestatavale osale neist annab oma majapidamine olulise lisasissetuleku. Sageli on see ainus töövõimalus. Enamasti on need sissetulekud aga keskmisest madalamad. Millest siis nii tugev maaelu poole hoidmine? Peame silmas pidama, et maaeluga kaasneb väärtusi, mis hoolimata raskest tööst ja vähesest tulust muudavad selle paljudele inimestele lähedaseks kui elulaadi. Sellepärast ei saa maaelu hinnata ainult majanduslikust seisukohast (Nitsch 1995). Just maaeluga kaasnevad mittemateriaalsed väärtused võivad olla üheks põhjuseks, miks keskealiste inimeste seas on küllalt suur hulk neid, kes kavatsevad hakata talu pidama ja ootavad maade tagastamist (vt ptk 7).

Tähtsuselt kolmandana seisavad elatusallikate pingereas pension ja stipendium. Stipendiumi märkis väga tähtsa sissetulekuallikana viiendik kuni 19-aastastest noortest, pensioni hindas väga tähtsaks 62% 55–64 aasta vanustest hiidlastest ja kõik vanemad kui 65-aastased.

Järgmisele kohale elatusallikate pingereas jäid toetused ja abirahad. Naistest nimetas neid väga tähtsa elatusallikana 27% ja meestest 22% küsitletutest. Väga selgelt eristusid siin ülikooliharidusega hiidlased: mitte ükski neist ei paigutanud toetusi ja abirahasid elatusallikana väga tähtsale kohale. Keskhariduse grupis tegi seda 29%. Majanduslik kitsikus tundub enam puudutavat nooremaid inimesi: toetusi ja abirahasid pidas väga tähtsaks 31% 20–29-aastasi noori ja ainult 17% 55–64-aastasi vanemaid inimesi.

Tähtsuselt järgmise elatusallikana nimetati tööd eraettevõttes (18,8%). Sissetulekud on siin keskmisest suuremad. Eraettevõtetes töötavad enamasti nooremapoolsed inimesed. Nii peab 20–54-aastastest seda väga tähtsaks sissetulekuallikaks 24%, vanemate inimeste puhul langeb see osakaal aga juba 4 protsendini. Meestest peab tööd eraettevõttes väga tähtsaks sissetulekuallikaks 26% ja naistest 12%. Kõrgharidusega vastanutest pidas tööd eraettevõttes väga tähtsaks iga kolmas.

Oluliste elatusallikatena on märkimisväärsed ka juhutöö (12% küsitletutest), töö mitmel ametikohal (11%) ja kalapüük (11%). Neid võimalusi kasutavad enamasti noored. Käsitööd on märkinud 7%.
.
 
Sissetulekud TOP
 
Turumajanduses mõõdetakse inimese edukust tema tuludega. Kui sissetulekud kasvavad hindadest kiiremini, siis ollakse edukas, kui aga sissetulekute kasv on aeglasem, peetakse inimest edutuks. Sellest kriteeriumist lähtudes ei ole enamik tänase Eesti elanikke edukad ehk teiste sõnadega, hindade paratamatu tõusuga jõuavad nad olukorda, kus neil tekivad raskused toimetulekuga. Toimetulekupiir määratakse elatusmiinimumiga, mis on hädavajalike ostude maksumus hetkehindades. Kui inimese sissetulekud ületavad veidikegi elatusmiinimumi, siis peaks ta enam-vähem hakkama saama. Eraldi määratakse füsioloogilise miinimumi piir, millest allapoole inimene ei saa endale enam ka normaalses koguses toiduaineid muretseda. EMOR-i andmetel oli 1994. aasta septembris Eesti saartel (sõltuvalt kohalikest hindadest ja kulutuste eripärast) füsioloogilise miinimumi piir 278,9 krooni ja elatusmiinimumiks 516,4 krooni pereliikme kohta kuus (Eesti keskmiseks elatusmiinimumiks loeti 568,7 krooni) (Pereuuring...1994).

Tabel 6.2
Küsitletute jagunemine sissetuleku järgi pereliikme kohta
Kuusissetulek kroonides Osakaal küsitletutest Keskmine vanus Alaealiste laste arv (keskmine) Abielus Soovivad end täiendada
Kuni 280 14% 35 2,2 71% 56%
281-520 44% 45 1,9 69% 47%
521-999 23% 40 1,8 67% 63%
1000-1500 10% 37 1,7 66% 70%
Üle 1500 2% 39 2,0 44% 70%
Vastamata 7% - - - -

Eeltoodud andmeid ümardades koostasime skaala ja sellel grupeerisime küsitletud vastavalt nende poolt näidatud sissetulekule pereliikme kohta. Tabelis 6.2 on näidatud gruppide osakaal ja mõned neid iseloomustavad keskmised näitajad. Nende ja uurimisaruandes sisalduvate täiendavate andmete alusel võib tähele panna järgmist:
  • Vastamise ajal elas 14% küsitletutest allpool füsioloogilist miinimumi ja kokku 58% küsitletutest allpool elatusmiinimumi.
  • Erinevused sissetulekutes ei ole kuigivõrd seotud vanusega. Kõigi sissetulekugruppide keskmine vanus on lähedane küsitletute koguhulga keskmisele vanusele (40,8 aastat).
  • Kõige väiksema sissetulekuga grupis on keskmiselt kõige nooremad vastajad, siin on kõige kõrgem abieluinimeste osakaal ja neil on teistest rohkem alaealisi lapsi.
  • Sissetulekute suurusega on väga tugevalt seotud aktiivsuse näitajad. Kõrgema sissetulekuga vastajad märgivad sagedamini soovi end mingis valdkonnas täiendada, neil on kodus rohkem raamatuid ja nad pühendavad vähem aega teleri vaatamisele.
  • Suurema sissetulekuga vastajad märgivad sagedamini häid suhteid naabritega, madalama sissetulekuga inimesed tunnevad sagedamini suhtlemisvaegust.
Kuidas siis ikkagi toime tullakse? Toimetulekustrateegiate erinevusi sõltuvalt vanusest ja soost peegeldavad väga ilmekalt vastused küsimusele, kas ollakse vähendanud oma igapäevaseid kulutusi (Tabel 6.3).


Tabel 6.3
"Kas Te olete viimase aasta jooksul vähendanud oma igapäevaseid kulutusi?"
Vanusegrupp,
sugu		 Jaatavalt vastanute osakaal grupis
16-19   27%
20-29   42%
20-39   46%
40-54   57%
55-64   60%
65 ja vanemad   78%
Mehed   39%
Naised   61%
Keskmiselt   52%

Küsimusele igapäevaste kulutuste vähendamise kohta vastas kõige väiksema sissetulekuga grupist jaatavalt 64% ja üks vastaja kõige suurema sissetulekuga isikute rühmast. Vastuseks lahtisele küsimusele selle kohta, millele on viimase aasta jooksul kulutusi vähendatud, märgiti kõige sagedamini toiduaineid: maiustusi, liha, vorsti jm (19% küsitletutest). 7% vastas, et on vähendanud kulutusi kõigele. Kokkuvõttes mainiti pea kõike esmatarbekaupadest kuni ajakirjanduse tellimise ja reisimiseni.

Toimetulek ei sõltu siiski üksnes sissetulekutest. Olulist rolli toimetulekus mängib inimese tarbimise ehk tehtavate kulutuste struktuur. Käesolevas töös tarbimise struktuuri ei uuritud, küll on võimalik sellega tutvuda Eesti 1994. aasta keskmiste näitajate alusel (Sillaste... 1995). Väidetavasti oli 1994. aastal Eesti "keskmise" inimese käsutuses 9927 krooni. Sellest kulutas ta toidule ligemale 40%, eluasemele 16%, transpordile veidi alla kümnendiku, rõivastele ja jalatsitele 8% ning kestvuskaupadele veidi üle kahe protsendi. Ülejäänud kulutusteks jäi 2510 krooni, millest alkoholile ja tubakale kulutati 313 krooni. On lihtne kriteerium, kuidas kulutuste struktuuri järgi otsustada inimese rikkuse või vaesuse üle (Zimmerman... 1995): kui kõigist väljaminekutest läheb üle 44% toidule, siis loetaksegi inimest vaeseks. Seega siis oli keskmine inimene Eestis 1994. aastal küllaltki vaene. Seda enam Hiiumaal, kus meie küsitluse järgi oli saareelanike keskmine aasta sissetulek ainult 6235 krooni.

 		 
Subjektiivne majanduslik heaolu TOP
 
Olulisemaks kui objektiivsed tingimused tuleb lugeda inimese suhtumist oma olukorda. Uuringutega on leitud, et inimestel on kergem tunnistada end vähese sissetulekuga inimeseks, tunduvalt raskem aga vaeseks. Seetõttu leidub isegi ulatuslike elanikkonna küsitluste puhul vaid paar protsenti inimesi, kes peavad end vaeseks. Näiteks Norras tehtud uurimusest selgus, et mitmesuguste objektiivsete kriteeriumide järgi võis vaeseks liigitada 5% vastanutest, kuid sellest hoolimata pidas end vaeseks vaid 2%. See vastuolu tuleb sellest, et vaesust tingivad ka isiksuslikud tegurid, aga keegi ei taha endale tunnistada, et tal pole rohkemaks võimeid (Heikkilä 1988).

Vastajate eristamiseks majandusseisu hinnangute alusel koostasime kolme tunnuse põhjal subjektiivse majandusliku heaolu indeksi. Indeksi koostamisel olid aluseks hinnangud majanduslikule olukorrale, selle muutumisele viimase aasta jooksul ja vastused igapäevaste kulutuste vähendamise kohta. Indeksi alusel eristus selgelt kolm erinevat gruppi. Tabelis 6.4 on esitatud gruppe iseloomustavaid arvandmeid. Tabeli jälgimisel peame arvestama, et kõik vastajad ei avaldanud oma kuusissetulekute suurust (vt Tabel 6.2) ja seetõttu on osas D "Kuusissetulek pereliikme kohta" grupisiseste jaotuste summa väiksem kui 100%. Osas E "Millele tahaksite kulutada rohkem?" oli vastajatel võimalik osutada üheaegselt mitmele valdkonnale.

Tabel 6.4
Küsitletute grupid subjektiivse majandusliku heaolu indeksi alusel
I grupp   II grupp   III grupp
A. Gruppide tunnused
Osakaal koguhulgast   63/37 (%)   49/51 (%)   39/61 (%)
Mehed/naised   63/37 (%)   49/51 (%)   39/61 (%)
Abielus/vallalised/lesed, lahutatud   70/26/4 (%)   68/25/7%)   62/19/19 (%)
B. Hinnang oma majandusliku olukorra muutumisele viimase aasta jooksul
Paranenud tunduvalt   19%   0   0
Paranenud veidi   80%   12%   0
Jäänud samaks   1%   53%   1%
Halvenenud veidi   0   33%   24%
Halvenenud tunduvalt   0   2%   75%
C. Hinnang oma majanduslikule seisule
Olen jõukas   0   0   0
Olen jõukas   8%   0   0
Tulen toime   91%   73%   11%
Tulen vaevu ots otsaga kokku   1%   26%   76%
Ei tule üldse toime   0   1%   13%
D. Kuusissetulek pereliikme kohta
Kuni 280 krooni   3%   11%   24%
281-520 krooni   21%   45%   54%
521-999 krooni   37%   23%   15%
1000-1500 krooni   30%   8%   3%
Üle 1500 krooni   5%   2%   0
E. "Millele tahaksite kulutada rohkem?"
Laste haridus   61%   53%   29%
Laste hobid ja harrastused   43%   36%   27%
Teie enda hobid ja harrastused   29%   22%   6%
Majapidamistarvete ja riiete ost   24%   51%   59%
Raamatute ost   22%   32%   34%
Erialane enesetäiendamine   37%   34%   28%

Kõige ilmekamalt peegeldab nende gruppide seisundit hinnang viimase aasta majandusliku olukorra muutumisele (Tabel 6.2 B). Kõige äratuntavamalt on see halvenenud kolmandas grupis ja paranenud esimeses grupis. Teise, kõige arvukama grupi pool esindajaid märgib, et olukord ei ole muutunud, igal kolmandal on olud veidi halvenenud ja igal kümnendal veidi paranenud. Väga selgelt peegeldab eri gruppide majanduslikku olukorda see, et esimeses grupis on viimase aasta jooksul oma igapäevaseid kulutusi vähendanud vaid 1% vastajatest. Teises grupis on see näitaja juba 44% ja kolmandas grupis 94%.

Küsitletud, kellel viimastel aastatel on läinud suhteliselt hästi, on oma olukorraga enamasti rahul. Seda peegeldavad hinnangud oma edukuse ja laste tulevikuväljavaadetele, aga samuti võimalustele realiseerida oma elueesmärke. Vastajad, kelle olukord on halvenenud, ei ole rahul eeskätt iseendaga. Iseloomustame gruppe lähemalt.

I grupi (17% küsitletutest) moodustavad edukad, s.o inimesed, kes viimaste aastate muutuste käigus on enda arvates suutnud suhteliselt hästi toime tulla. Suurem osa edukate grupi esindajatest (62%) on vanuses 20–39 aastat, 21% on aga 40–54-aastased. Tänu oma noorusele on neil alaealisi lapsi rohkem, nende perekonnad on teiste gruppide omadest ka mõnevõrra suuremad. Lisaks vanuselistele iseärasustele on esimeses grupis suurem Hiiumaale elama asunute arv. Teistest on nad mõnevõrra haritumad (41% on koolis käinud üle 13 aasta). Oluliselt erinevad nad aga soovis end täiendada (72%). Teistes gruppides oli end täiendada soovivate isikute hulk tunduvalt väiksem (55% teises grupis ja 48% kolmandas). Nad on aktiivsemad seltsitegevuses ja elukutseühendustes. Üldiselt kannavad esimese grupi liikmed positiivset meelestatust ka looduse ja keskkonna suhtes. Nad hindavad end teistest sagedamini võimeliseks tegelema eraettevõtlusega. Psühholoogilises plaanis on nad vähem introvertsed, nende rigiidsus- ja neurotismiaste on madalam kui teistel (vt II ptk).

II grupi (52%) moodustavad inimesed, kes leiavad, et nende olukord on jäänud enam-vähem samaks või kes tajuvad kerget muutust halvemuse poole. Võrreldes esimese grupiga on nad veidi vanemad (45% vanuses 20–39 aastat, 27% vanuses 40–54 aastat). Kauem kui 13 aastat on koolis käinud 25%. Nad osalevad teistest mõnevõrra aktiivsemalt huvialaringides ja usuühendustes.

III grupi (31%) moodustavad need, kelle arvates nende olukord on viimastel aastatel tunduvalt halvenenud. Siin on teiste gruppidega võrreldes rohkem üksikuks jäänud inimesi. Teistest gruppidest on nad mõnevõrra eakamad. 39% on vanemad kui 55 aastat, 45% on vanuses 30–54 aastat. Nende haridustase on madalam - 36% on koolis käinud kuni 9 aastat. Samas on selles grupis 27% üle 13 aasta koolis õppinuid. Selle grupi esindajad on kõige passiivsemad.

Materiaalne olukord mõjutab inimeste mõtlemist olulisel määral. See on üks paradigmasid, millest lähtudes inimene hindab oma seisundit. Kui majanduslik olukord on vilets, siis domineerivad ellujäämisküsimused. Alles seejärel kui olukord paraneb, hakatakse lahendama elamisküsimusi (Kasemets 1995). Selle väite paikapidavust kinnitavad analüüsitulemused vastuste kohta, mis saadi küsimusele "Millele tahaksite kulutada rohkem raha kui seni?" (Tabel 6.4 E). Esitatud on andmed viie igas grupis enam märkimist leidnud valdkonna kohta.

Majanduslikult paremal järjel olevad inimesed soovivad rohkem raha kulutada laste ja endi harrastustele, samuti erialasele enesetäiendamisele. Need, kellel on vaesuse tõttu tulnud vähendada igapäevakulutusi, soovivad esmalt muretseda hädavajalikku. Nii on II grupi vastanutel suurem soov täiendada oma majapidamistarvete ja riiete varu. Domineerivaks muutub see aga kõige kehvemal järjel olevate inimeste juures. Soovi kulutada enam raha toiduainetele märkis ainult 2% vastanute koguarvust ja viie esimese eelistuse hulka see ei jõudnud, ka mitte kolmandas grupis. On tähelepanuväärne, et kõikides gruppides esineb eelistatumate valdkondade seas nii erialane enesetäiendamine kui ka raamatute ostmine. [Orienteeritus enesetäiendamisele, nagu nüüd selgub ka elule jalgujäänute hulgas, tundub hiidlastel tõepoolest äraseletamatult tugev olevat. Selle põhjused vajaksid omaette sügavamat käsitlemist. Kas juba tajutakse, et riikliku regionaalpoliitikaga tasakaalustamata liberaalse turumajanduse tingimustes toimuv ühiskonna järsk diferentseerumine muudab vaesema elanikegrupi võimalused nii enesetäiendamiseks kui ka raamatute ostmiseks järjest väiksemaks ja vastav motiveeritus hääbub? - Toim.]

Kokkuvõtteks märkigem, et viimastel aastatel toimunud muutused on karmilt riivanud pea igat kolmandat hiidlast. Need on inimesed, kes ei ole suutnud uutes tingimustes kohaneda. Enamik neist on pidanud rabelema ellujäämise nimel, mistõttu ka elamisprobleemid pole aktualiseerunud. Enamuses on nad vanemad inimesed, aga nende hulka kuulub ka iga seitsmes noor hiidlane vanuses 16-29 aastat. Need aga, kes viimastel aastatel on suutnud suhteliselt edukalt toime tulla, otsivad võimalusi arenguks ja enda realiseerimiseks.


Kirjandus

B a r i n o v, V., Lüsi, M. 1995. Tööhõive. Rmt: Hiiumaa Aastaraamat A. D. 1994. Kärdla. Lk 25–26.

E e s t i inimarengu aruanne 1995. UNDP Eesti esindus. Tallinn.

H e i k k i l ä, M. 1990. Köyhyys ja huonoosaisuus hyvinvointivaltiossa. - Sosiaalihaallituksen julkaisuja nr. 8.

H i i u m a a 1940. Koguteose Läänemaa eriosa. Käsikiri TA Raamatukogus.

H i i u m a a rajooni sotsiaal-majandusliku arengu suunad aastani 2000. 1983. Käsikiri BKA Hiiumaa Keskuse raamatukogus. ENSV TA Majanduse Instituut. Tallinn.

I h e r m a n, A. 1994. Ülevaade Hiiumaa majandusest. Rmt: Hiiumaa Aastaraamat A. D. 1993. Kärdla. Lk 17–20.

I h e r m a n, A. 1995. Majandusülevaade 1994. Rmt: Hiiumaa Aastaraamat A. D. 1994. Kärdla. Lk 47–49.

J õ h v i k, L. 1995. Maarahvastiku arvu ja koosseisu muutumine majapidamisarvestuse andmetel. Rmt: Hiiumaa Aastaraamat A. D. 1994. Kärdla. Lk 23–24.

K a s e m e t s, A. 1995. Valik Eesti maaühiskonna sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku keskkonna strateegilisi protsesse ning nende võimalikke mõjutusviise. Käsikiri BKA Hiiumaa Keskuse raamatukogus.

N i t s c h, U. 1995. The Farming Family and Sustainable Rural Development. In: Ympäristönsuojelun ja maatalouden yhteistyöllä tuloksiin - seminaari. Kokkola. 33–45

P e r e u u r i n g 1994. Tabelaruanne. September. EMOR. Tallinn.

S i l l a s t e, J., Purga, Ü. 1995. Elu Eestimaal - aasta 1994. - Tehnika ja Tootmine, nr 3. Lk 2–5.

Z i m m e r m a n, S. L., Chilman C. S. 1988. Poverty and families. In: Chilman CS et al., ed. Employment and economic problems. Sage Publications. London. 107–123.
 
Järgmine peatükk >  
BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > 6. peatükk TOP