BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > 8. peatükk
	8. Sotsiaalsed suhted. Jüri Uljas
	Inimsuhetega puutume kokku igas eluvaldkonnas. Neid on oluline vaadelda ka inimeste toimetuleku ja heaolu selgitamisel. Mida paremad on suhted pere, töökaaslaste, sugulaste ja naabritega, seda paremini inimene end tunneb. Uurimused näitavad, et need inimesed, kes hindavad oma suhteid kaaslastega headeks, on oma eluga enam rahul (Heidmets 1988). Üheks keskseks heaolu näitajaks peetakse sotsiaalseid suhteid. Neid analüüsides leiame ühel poolusel inimesed, kel on tihedad sidemed oma lähedaste, sõprade ja töökaaslastega, teisel aga omaette üksinduses elavad inimesed. Hiidlaste sotsiaalsete suhete eripära väljatoomiseks selgitame esmalt, milliseid suhteid hiidlane üldse oluliseks peab, kellega ta end kõige enam samastab.
	Samastumine
	Identiteedi esmane tasand on samastumine oma sotsiaalse keskkonnaga. Henri Tajfeli sotsiaalse identiteedi teooria kohaselt (Tajfel 1982) kuulub inimese mina juurde enda samastamine kindlate sotsiaalsete gruppidega. Kui inimeselt küsitakse, kes ta on, siis tavaliselt toob ta esile kuulumise mingisse sotsiaalsesse gruppi. See teooria põhineb kolmel eeldusel (Taylor... 1994). Esiteks jaotavad inimesed maailma oma kuuluvusgrupiks, mida peetakse omaks ja teisteks, võõrasteks gruppideks. Teiseks püüavad inimesed luua positiivset mina-pilti. Seda võimaldab kuulumine oma gruppi ja samastumine selle grupiga. Kolmandaks püüavad inimesed tõsta oma grupi staatust (au, mainet), et sellega saavutada kõrgemat enesehinnangut. Väljastpoolt võib seda vaadelda kui sotsiaalsete gruppide omalaadset võistlust staatuse tõstmise nimel. Gruppi kuulumise ja samastumise vajadust rahuldades püüab inimene siiski säilitada oma eripära ja väldib grupi anonüümse liikme staatust. Selleks otsib ta väiksemaid alagruppe, mis suurte sotsiaalsete gruppide sees alati eksisteerivad. Tekivad erinevad lähisuhete ringid. Niisugune jaotatud lähenemine lubabki lahendada vastuolu samastumise ja oma eripära säilitamise vahel. Lähisuhete kujunemisel mängivad väga olulist rolli inimese enda aktiivsus ja keskkonna pakutavad võimalused. Samastumise protsess võib toimuda mõneti alateadlikult. Oma seotuse sügavam teadvustamine toimub siis, kui puututakse kokku väljaspool harjumuspärast sotsiaalset keskkonda elavate "teistega". Meid huvitasid samastumise seisukohalt olulised sotsiaalsed grupid ja hiidlaste eelistused. Tugevale samastumisele oma saare rahvaga viitas eespool nende suur hulk, tervenisti 63%, kes peavad end tüüpiliseks hiidlaseks (vt ptk Tänane hiidlane). Joonisel 8.1 on näidatud vastuste jagunemine küsimusele "Kui te ütlete "meie", keda te selle all eelkõige mõtlete?". Nüüd selgub perekond samastumise kõige olulisema kooslusena. Üllatav on aga see, et hiidlased hõivavad teise koha sugulaste ees. Tuleb välja, et neid, kellega koos saarel elatakse, peetakse keskeltläbi rohkem omaks kui suguseltsi. See räägib paljustki ja aitab muu hulgas seletada, miks nii suurel hulgal - pea iga kolmanda küsitletu puhul - oli märgitud sagedast naabritelt saadud toetust oma probleemide lahendamisel. Joonis 8.1 Kui te ütlete "meie", keda te selle all eelkõige mõtlete? (osakaal küsitletute koguhulgast) Järgnevalt selgitati taksonoomilise analüüsi abil küsitletute jaotumist erinevate samastumisstrateegiate järgi, kusjuures tunnusteks osutusid vastused meie-küsimusele ja enda määratlemine tüüpilise hiidlasena. Tabelis 8.1 on eristunud grupid ja neid iseloomustavad arvandmed, kusjuures on arvestatud ainult vastusevariandiga "kindlasti". Tabelit analüüsides on oluline, et siin kajastuvad domineerivad tendentsid, mis konkreetsetel juhtudel teiste koosluste osa ei pruugi välistada. Tabel 8.1 Küsitletute jagunemine samastumise järgi (osakaalud gruppide sees)   I II III IV V Koguvalim A. Gruppide osakaal ja tunnused   Grupi osakaal 22% 13% 24% 18% 23% 100% Mehi 49% 43% 48% 47% 52% 48% Vanus üle 55 aasta 37% 17% 26% 13% 19% 23% Haridus > 13 aastat 14% 43% 23% 41% 30% 28% Peab end tüüpiliseks hiidlaseks 82% 40% 94% 33% 47% 63%   B. Mõistab "meie" all kindlasti             Iseennast 7% 24% 2% 31% 11% 13% Oma perekonda 91% 78% 80% 91% 54% 78% Oma suguseltsi 76% 17% 19% 10% 2% 26% Tänava/küla rahvast 40% 21% 2% 8% 0 13% Linna/valla rahvast 20% 16% 1% 1% 0 7% Hiidlasi 43% 62% 41% 12% 5% 31% Hiiumaa elanikke 17% 40% 20% 6% 2% 15% Eestlasi 29% 86% 5% 9% 0% 21% Midagi muud 7% 16% 8% 13% 7% 9%   C. Mina-pildi edetabelid             Koduhoidev 1 1 1 1 1 1 Aus 4 3 2 5 4 2-3 Külalislahke 3 2 3 - 2 2-3 Abivalmis 2 4 4 3 - 4 Uudishimulik 5 5-6 5 4 3 5-7 Tögaja - 5-6 - 2 5 5-7 Kõikide gruppide puhul eristub selgelt perekonna kui koosluse suur osatähtsus. Teiste eristumise alusel võib väita järgmist. I grupi moodustavad põlishiidlased, kellel domineerivana eristub lisaks perekonnale samastumine sugukondlikel alustel. Kuid lisaks sellele iseloomustab gruppi tugev samastumine ka enamike teiste kooslustega. Tegemist on inimestega, kes on Hiiumaal elanud kõige kauem. Tavaliselt on Hiiumaa olnud ka nende lapsepõlvekoduks. Selle grupi enamik peab end tüüpiliseks hiidlaseks. II grupi moodustavad need Hiiumaa elanikud, kes rõhutavad "meie" all eelkõige Hiiumaa elanikke ja eestlasi. Enamik neist ei pea end tüüpiliseks hiidlaseks. Nad on orienteeritud samastumisele suuremate sotsiaalsete kooslustega. Tinglikult võib seda gruppi nimetada eestlaseks Hiiumaal. III grupi moodustavad need põlised hiidlased, kes samastavad end eelkõige oma perekonnaga. Tegemist on põlishiidlase perekeskse samastumisega. IV grupi moodustavad vastajad, kes enamuses end tüüpiliseks hiidlaseks ei pea ja samastavad end eelkõige perekonnaga. Nende puhul kerkib aga väga olulisele kohale samastumine iseendaga. Tegemist on enesekeskse samastumisega, kusjuures iseendast lähtuva koosluse piirid laienevad ka perekonnale. V grupi moodustavad need, kelle sotsiaalsed suhted on välja kujunemata või puudulikud. Pool nendest samastab end oma perega, iga kümnes kannab enesekeskset samastumist. Edasine analüüs lubab väita, et eeltoodud erinevad samastumisorientatsioonid kujunevad siiski ühtse mina-pildi taustal. Ilmneb, et ankeedis tüüpilise hiidlase iseloomustamiseks pakutud kahekümne kahest sõnast tegid kõik niisuguse valiku, kus viis iga grupi poolt enamrõhutatud sõna moodustavad ühise kuuesõnalise kogumiku (Tabel 8.1 C). Sõltumata erinevast sotsiaalsest ja kultuurilisest tagapõhjast on arusaam hiidlasest kõigil gruppidel suuresti kattuv. Siit selgub, et hiidlased kannavad oma kuuluvusgrupi ühtset positiivset mina-pilti, selle grupi kõrgelt hindamine tõstab omakorda nende enesehinnangut ja soovi sellesse gruppi kuuluda.
	Perekond
	Hiidlased hindasid lähisuhetest kõige olulisemaks perekonda. Hiidlaste perekondadest annab ülevaate Joonis 8.2 Selle järgi on hiidlaste seas veidi enam kui 10% üksikud. Ainult pere suurust arvesse võttes ei saa me aga teavet selle kohta, millised on vastaja teised lähisuhted. Joonis 8.2 Küsitletute perekondade suurus (osakaal küsitletute koguhulgast) Tähtsuselt jäid teiseks suhted kaashiidlastega. Need suhted ilmnevad igapäevaelus kõige selgemalt läbikäimises oma naabritega. Kõiki neid sotsiaalsete suhete aspekte arvesse võttes moodustasime peresuhete indeksi järgmiste tunnuste alusel: koos elavate inimeste arv (pere suurus); naabriperede arv, kellega ollakse sõbralikes suhetes; naabrite toetuse tunnetamine; perekonnaseis ja alaealiste laste arv. Nende näitajate alusel eristus viis gruppi (Tabel 8.2). Tabel 8.2 Küsitletute jagunemine peresuhete indeksi järgi (osakaal gruppide sees) I II III IV V Grupi osakaal koguvalimis 15% 21% 27% 28% 9% Sõbrasuhetes naabriperede arv (keskm) 2,5 3,2 3,4 4,3 5,6 Naabrid toetavad sageli 34% 24% 17% 14% 8% Toetab naabreid sageli 29% 27% 21% 17% 15% On vallaline 52% 35% 21% 9% 3% Omab alaealisi lapsi 0 18% 51% 74% 97% Elab suures kortermajas 9% 21% 20% 26% 33% I grupi esindajatest elas üksinda 34% ja kahekesi 43%, neil ei ole alaealisi lapsi. Teistest vähem on suhteid naabritega, kuid see-eest rõhutatakse nende suhete toetavat iseloomu. Nad märkisid sagedamini, et on saanud naabritelt tuge ja neid ka ise aidanud. Esimene grupp on ühtlasi kõige eakam. Haridustase on siin kõige madalam. Mehi on selles grupis 44%. II grupi liikmetest elas kahekesi 28% ja kolmekesi 33%. Ka siin on vähe alaealisi lapsi. Suhted naabritega on analoogsed eelmise grupiga, kuigi veidi nõrgemad. Mehi on selles grupis 38%. III grupi esindajate pered olid peamiselt kolme- (24%) ja neljaliikmelised (37%). Poolel neist on alaealisi lapsi. Naabriperede arv, kellega tihedalt läbi käiakse, on suurem kui eelmisel grupil, aga vastastikust toetust märgiti harvemini. Mehi on 52%, abieluinimesi 70%. Tegemist on keskmiselt kõige nooremate ja kõige haritumate inimeste grupiga. IV grupi moodustavad peamiselt nelja- (32%) ja viieliikmelised (31%) pered. Vaid veerandil neist ei ole alaealisi lapsi. Sõbralikke suhteid naabritega on enam kui eelmistel gruppidel, kuid vastastikust toetust märgiti veelgi harvemini. 52% on mehi, 80% on abielus. V grupis on suured pered - viie- (25%), kuue- (28%) ja seitsmeliikmelised (20%). Vaid vähestel neist ei ole alaealisi lapsi. Naabriperedega käiakse kõige tihedamini läbi, kuid üksteise abistamist märgitakse harvem. 83% selle grupi liikmetest on abielus, ligemale 58% on mehed. Siin ilmneb kaks olulist tendentsi. Esiteks paistab silma, et mida suuremaks muutub pere, seda selgemalt hakkab ta omandama omaette grupi jooni. See tähendab, et peresisesed suhted muutuvad tähtsamaks ja suhted naabritega saavad teistsuguse kaalu. Teiseks muutub toetuse laad, mida naabritelt oodatakse ning seetõttu märgiti abi saamist harvem. Väga selge seos on naabrussuhete iseloomu ja elamutüübi vahel. Suurte kortermajade elanikud märgivad sõbralikke suhteid suurema arvu naabritega kui eramute elanikud. Mis aga puutub üksteise toetamisse, siis esimeste gruppide esindajatel, kes on vanemad ja elavad peamiselt ühepereelamutes, tuleb seda sagedamini ette.
	Naabrussuhted
	Üks tegureid, millest suhted naabritega sõltuvad, on elamisaeg antud piirkonnas. Aastate jooksul suhted naabritega laienevad ja süvenevad. Naabreid enamasti valida ei saa, nendega lihtsalt tuleb kohaneda. Oma aeg kulub tutvumisele, seejärel saadakse võõristusest üle ja võidakse üksteisele abiks olla. Laenatakse asju või raha, aidatakse majapidamistöödes, vaadatakse laste järele, autoomanik pakub küüti, meistrimees annab nõu jne. Teine otsustav asjaolu, mis naabrussuhteid määrab, on elukoht. Siin peab rõhutama maa ja linna erinevusi (Hagedorn 1986). Maal on suhted naabritega intensiivsemad ja paremad kui linnas, mis tuleneb sellest, et linnaelanikud vahetavad tihedamini elukohta. Linnas saadakse lähedasteks sõpradeks sagedamini töökaaslaste või siis seltsilistega vaba aja tegevustes. Maal antakse arvestatavat abi sagedamini, kui seda teevad linnainimesed. Meie küsitluses ilmnesid ka mõningad piirkondlikud erinevused. Nii on kõige toetavamad suhted naabritega külainimestel, järgnevad Kärdla, siis Käina ja Kõrgessaare elanikud. Võib öelda, et head naabrussuhted on Hiiumaal igapäevased. Keskeltläbi hoitakse sõbralikke suhteid 3,7 naabriperega. Vaid 5% meestest ja 9% naistest jättis sõbralikud suhted naabritega märkimata. Küsitluses ei uuritud eraldi seda, kui sageli naabritega suheldakse. Selle kohta annab mõningast selgitust 1994. aastal läbi viidud eluolu uurimus, mille järgi 38% eestlastest suhtles oma naabritega iga päev, 29% vähemalt kord nädalas, ülejäänud harvem (Elutingimused... 1995). Naabrussuhete määratlemiseks sõltuvalt elukeskkonnast moodustasime indeksi, kus kajastus naabriperede arv, kellega ollakse sõbralikes suhetes, naabritele antav ja neilt saadav toetus. Tabelis 8.3 on esitatud arvandmed analüüsi käigus eristunud nelja küsitletute grupi kohta. Tabel 8.3 Küsitletute jagunemine naabrussuhete indeksi järgi (osakaal gruppide sees) I II III IV Grupi osakaal koguvalimis 15% 39% 40% 6% Elukoht:             külas 52% 43% 38% 58%     Kärdlas 36% 35% 44% 35%     alevikes 12% 22% 18% 4% Elamutüüp:       ühepereelamu 68% 57% 53% 63%     suur kortermaja 11% 21% 25% 25% Sõbralikes suhetes naabriperede arv 2,2 2,9 3,8 7,6 On sageli saanud naabritelt tuge 67% 14% 10% 0 On harva saanud naabritelt tuge 2% 5% 39% 33% On sageli naabreid toetanud 64% 22% 9% 0 On harva naabreid toetanud 0 0 32% 38% On sageli tundnud suhtlemisvaegust 21% 15% 14% 13% Tervislik seisund on halvenenud 42% 39% 32% 46% Ei tule majanduslikult üldse toime 5% 2% 6% 8% Keskmiselt avalduv neurotism 23% 19% 21% 29% Hiiumaal keskmiselt elatud aastad 34 31 30 39 Meeste osakaal 44% 46% 52% 54% Suhetes naabritega jagunevad hiidlased nelja gruppi. Esimesse kuuluvad need, kes elavad peamiselt ühepereelamutes, kellel ei ole kontakte kuigi paljude naabritega, aga see-eest tajutakse naabrite tuge ning ollakse oma naabreid ka ise aidanud. Teine ja kolmas grupp hiidlasi erinevad eelkõige selle poolest, et nendes gruppides tajutakse tuge naabritelt vähemal määral, samas aga suureneb nende naabriperede hulk, kellega lävitakse. Neljas grupp hiidlasi on võrdlemisi omanäoline. Nad väidavad sõbralikke suhteid paljude naabriperedega, kuid vastastikust toetust mitte. Sellest grupist moodustavad 25% üle 65-aastased inimesed, 21% on 20–29-aastased. Suurima osakaaluga (29%) on siin aga 55–64-aastased. Ilmselt tuleb siin näha probleemgruppi, kuna nad elavad valdavalt maal ja suhteliselt omaette. Nende majanduslik olukord on kehvem, nad ei taju oma naabrite tuge, nendest poole tervislik seisund on viimase aasta jooksul halvenenud. Hiidlaste üldiselt madala neurootilisuse juures on selles grupis pea iga kolmanda neurotismiaste hiidlaste kohta äärmuslikul keskmiseks nimetatud tasandil. Sellel grupil puuduvad toetavad sotsiaalsed suhted, mis aitaksid eluraskustega kergemini toime tulla. See grupp vajab sotsiaaltöötajate teravdatud tähelepanu, kes peaksid siia kuulujad, olgu nad noored, vanad või keskealised, püüdma üles leida
	Üksindus
	Eristatakse kahte liiki üksindust. Emotsionaalset üksindust tajub inimene kui intiimsuse defitsiiti. Sotsiaalne üksindus tekib inimese sotsiaalse integreerumisvajaduse rahuldamatusest (Raudsepp 1988). Norras tehtud uurimuse järgi oli seal 1991. aastal 2% inimestest täiesti üksikud ja 10–15% täiskasvanutest tundis üksindust vähemal või suuremal määral. Selgitati kolm peamist gruppi, kellel on oht üksikuks jääda kõige suurem: noored mehed, naised üle 66 aasta ja mehed üle 79 aasta (Social 1994). Neid, kes elavad üksi ja kellel on kontaktid oma pere ja sõpradega harvad, on muidugi rohkem vanemate inimeste seas. Selliseid vastajaid aga satub küsitletavate hulka tavaliselt väga vähe. Meie küsitluses selgus kolm täiesti üksikut vastanut. Nad elasid omaette ja nende suhted naabritega olid harvad. Kõik nad olid vanemad inimesed, üks nendest oli Hiiumaal elanud kümme, teine kuuskümmend ja kolmas seitsekümmend kaks aastat. Täielikus sotsiaalses üksinduses inimeste kõrval on olemas elanikkonna kategooriad, kes teistest rohkem sõltuvad oma ümbruskonnast ja vajavad selle abi. Need on vanurid, invaliidid, väikeste lastega pered, sissesõitnud jt. Isoleeritusega sotsiaalsetes suhetes kaasnevad tihti muud hädad - vaesus, haigused jmt. Meie küsitluses eristusid niisuguseks grupiks lesed, keda oli 6,2% vastanutest (27 vastanut). 17 (63%) neist märkis, et tervis on viimasel ajal halvenenud, 19 (70%), et tuleb vaevu ots otsaga kokku. Toimetulekuks oli 20 neist vähendanud oma igapäevaseid kulutusi. Nad märkisid teistest enam suhtlemisvaegust. Suurema osa vabast ajast veedavad nad koduseinte vahel, mis tingitud nii vanusest kui ka sobivate vaba aja veetmise võimaluste puudumisest. Üksindustunde ja isoleerituse ületamiseks on vajalik, et inimene tunneks end kellegi hulka kuuluvana, et ta osaleks mingite seltskondade tegevuses. Vaatamata küsitluses selgunud probleemgruppidele, mis vajavad erilist tähelepanu, iseloomustavad hiidlaste kooskonda tervikuna toetavad naabrussuhted ja silmapaistev kokkukuuluvustunne. Need on Hiiumaa tugevad küljed, mida teistes Eesti piirkondades kui üldse, siis väga harva ette tuleb. Kirjandus E l u t i n g i m u s e d Eestis 1994. aasta lõpul. 1995. 5. vihik. Riigi Statistikaamet. Tallinn. H a g e d o r n, R. 1986. Sociology. Toronto. H e i d m e t s, M. 1988. Huvialane ja seltskondlik tegevus: Rmt: Koost. I. Raig. Maaelu. Tallinn. Lk 121–127. R a u d s e p p, M. 1988. Elukeskkond ja naabritevahelised suhted. In: Environmental conditions for group activities. Ed. By H. Mikkin. Tallinn. 93–118. (Vene keeles). S o c i a l  S u r v e y 1993. 1994. Statistics Norway. Oslo. T a j f e l, H. (Ed.) 1982. Social identity and intergroup relations. Cambridge University Press. T a y l o r, S. E., Peplau, L. A., Sears, D. O. 1994. Social psychology. New Jersey: Prentice Hall.
	Järgmine peatükk >
	BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane >8. peatükk