BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > 9. peatükk
	9. Kultuur ja vaba aeg. Jüri Uljas, Kiti Sagara
	Käesolevas peatükis vaadeldakse hiidlaste koduseid ja koduväliseid vabaajategevusi, nende valikut mõjutavaid sotsiaaldemograafilisi tegureid ja saareelanike osalemist mitmesugustes huvialaühendustes. Tabelis 9.1 on küsitluses selgunud andmed hiidlaste eelistustest vaba aja veetmise koha valikul. Saame neid võrrelda 1993. aastal uuritud tööealiste eestlaste vaba aja veetmise eelistustega (Järve 1994). Eesti meestest soovis oma vaba aega veeta rohkem kodus 35%, võrdselt nii kodus kui väljas 25%. Eesti naistest soovis 41% veeta oma vaba aega rohkem kodus ja 29% võrdselt nii kodus kui väljas. Ehkki küsitluste valimid ja skaalad olid mõnevõrra erinevad, võime siiski väita, et hiidlased on eestlastega võrreldes tunduvalt kodukesksemad. Tabel 9.1 "Kus te veedate ome vaba aega?"   Hiiu mehed Hiiu naised Rohkem kodus 58% 64% Rohkem väljaspool kodu 7% 5% Võrdselt nii kodus kui väljas 35% 31% Vanuse kasvades suureneb kodus veedetava vaba aja osa. Kui noortest hiidlastest vanuses 16–19 aastat eelistab vaba aega kodus veeta vaid 30%, siis 65-aastastest ja vanematest veedab vaba aega peamiselt kodus 82%.
	Kodukeskne vaba aeg
	Koduse vaba aja sisustamine on paljuski seotud teleriga, ajalehtede, ajakirjade ja raamatute lugemisega. Nii kulutas eestlane 1993. aastal telerivaatamisele keskmiselt 2,9 tundi päevas. Vaid 6% nii meestest kui naistest ei vaata üldse TV-saateid. Üle kolme tunni päevas pühendab telerile 44% meestest ja 31% naistest. (Järve 1994). Meie küsitluse järgi on hiidlased telesaadete vastu ükskõiksemad. Päevas üle kolme tunni telerivaatamist märkis ainult 13% meestest ja 12% naistest. TV-saadete vaatamisest on loobunud pea sama palju inimesi kui Eestis keskmiselt - 6,2% nii meestest kui naistest. Oluline kultuuriõhkkonna komponent, inimese harjumuste, hobide ja süvahuvide kujundaja on kodune raamatukogu (Kruuse 1993). Viimasel aastakümnel on selle suurus eestlastel üldiselt kasvanud. 1985. aastal omas koduses raamatukogus üle 300 köite 36%, 1993. aastal 43% Eesti tööealisest elanikkonnast (Järve 1994). Meie küsitluse järgi oli 300-köiteline või suurem raamatukogu 32,3% hiidlastest. Tabelis 9.2 on näidatud koduse raamatukogu suurus sõltuvalt küsitletute haridustasemest. Täiesti loomulikuna selgus tõsiasi, et mida suurem on kodune raamatukogu, seda rohkem ostetakse raamatuid juurde. Tabel 9.2 Küsitletute koduse raamatukogu suurus Haridus Kuni 100 raamatut Üle 300 raamatu Kuni 6 klassi   60% 20% 7- 9 klassi  45% 22% 10-12 klassi  26% 31% 13-17 aastat  14% 44% 18-24 aastat   17% 58% Koguvalim (100-300 raamatut omab 38% küsitletutest)   30% 32% Viimaste aastate muutunud olud on siiski tugevalt mõjutanud raamatute ostmist ja ajakirjanduse tellimist. Teatud osale elanikkonnast on see muutunud ülejõukäivaks. Tööealise elanikkonna 1993. aasta küsitluses selgus, et eelnenud aasta jooksul ei ostnud mitte ühtegi raamatut 28% eestlastest (Järve 1994). Meie igas vanuses hiidlasi haaranud küsitluses oli see näitaja samuti 28%. Võrreldes Eesti keskmiste näitajatega ilmnevad Hiiumaal erinevused huvis ajakirjanduse vastu. Nii ei lugenud 1993. aastal mitte ühtegi ajalehte 18% ja mitte ühtegi ajakirja 42% tööealistest eestlastest (Järve 1994). Igas vanuses hiidlastest leidus meie küsitluse järgi niisuguseid ainult 5%. Iga viies hiidlane piirdus ühe ajalehe-ajakirja lugemisega, 73% luges järjekindlalt kahte või enamat väljaannet.
	Enesetäiendamine
	Hiidlaste vaba aja tegevusi võib jaotada kolme peamise tunnuse alusel. Esmalt määrab erinevusi vaba aja sisustamisel vanus. Nii oli eespool juttu sellest, et kõrge eaga on seotud eelkõige kodune vaba aja veetmine. Teise tunnusena eristab vastajaid sugu. Olenevalt soost on õpitud erinevaid käsitööoskusi ja seega on ka võimalused vaba aega loovalt sisustada erinevad. Kolmandana eristab vastajaid haridus. Haridusspetsiifiline on osalemine elukutseühendustes ja poliitilistes rühmitustes. Haridusega on seotud ka enesetäiendamise soov. Nii märgib kuni kuueklassilise haridusega vastanutest 98% ja kõige kõrgema haridusega hiidlastest vaid 17%, et neil ei ole valdkondi, milles sooviksid end täiendada. Tuleb esile tõsta hiidlaste suurt huvi enesetäiendamise vastu. Seda soovis end täiendada 56% vastanutest. Lahtisele küsimusele valdkondadest leidsime 244 ankeedist 344 huviala (Tabel 9.3). Tabel 9.3 Soovitud enesetäiendamise valdkonnad (antud valdkonda märkinute osakaal küsitletute koguhulgast) Võõrkeeled   36% Majandus, ettevõtlus, kaubandus   11% Käsitöö   10% Arvutiasjandus   7% Tehnika   6% Filosoofia, ajalugu, õigusteadus, eesti keel   6% Muusika, tants, näitekunst   6% Psühholoogia, suhtlemine   5% Pedagoogika, laste kasvatamine   4% Teoloogia, eetika   4% Aiandus   4% Kodundus, kokandus   4% Meditsiin   4% Muud (ehitus, põllumajandus, turism jne)   16% Siinkohal rõhutame, et edukad saavad olla need riigid ja paikkonnad, kus inimestel on piisavalt soovi eluga kaasas käia. Tänapäeva kiiresti muutuvate oludega on end võimalik kohandada ainult sihikindlalt juurde õppides. Mida paremini mitmesugused koolituseks ja enesetäiendamiseks loodud süsteemid toimivad, seda edukamad on inimesed ja riik. Seega on väga oluline investeerida haridusse ja intellektuaalsesse tegevusse, võimaldada inimestel end arendada, luua selleks soodsad tingimused. [Hiidlaste silmapaistev õpihimu seab Hiiumaal täiskasvanute koolitussüsteemi väljaarendamisele kaks eesmärki. Esiteks, anda inimestele võimalus toimetulekuvõime tõstmiseks. Teine eesmärk on spetsiifiline: tuleb püüda rahuldada hiidlaste haridusejanu kuis võimalik kohapeal, et tung koolituse ja väljaõppe järele ei looks inimestes täiendavat motiivi saarelt lahkuda. See eeldab haridustöö väga sihipärast ja täpset planeerimist ning seab täiendavaid nõudmisi nii haridusametnikele kui pedagoogidele - Toim.]
	Organiseeritud vaba aeg
	1994. aastal korraldasid Hiiumaal kultuuriüritusi 6 mitmesugust kultuurikeskust ja neis oli kokku üle poolesaja ringi, isetegevuskollektiivi ja klubi (Leet 1995). Tegutses 21 spordiklubi (Mänd 1995). Meie küsitluses on kultuuriasutuste tegevusele antud hinnangud kaunis madalad. Nii oli oma kodukoha kultuuriasutuste tööga väga rahul vaid 1,8% ja üldse ei olnud rahul 27,3% vastanutest. Hinnangud ei sõltunud vastajate haridustasemest, küll aga eristusid vastajate grupid. Kultuuriasutuste tööd pidas täiesti ebarahuldavaks 39% lahutatud inimestest ja 30% leskedest. Rahulolematusega paistsid silma ka suured pered. 1984. aastal korraldatud küsitluses olid tulemused mõneti analoogsed. Tollal andsid kultuuriasutuste tegevusele kõige madalama hinnangu lahutatud, lesed ning vallasemad, kõige kõrgema lasteta abielupaarid. Viimased aga külastasid kultuuriasutusi kõige harvem. Grupeerituna saarel elatud aastate järgi andsid kõige madalama hinnangu 11–20 aastat saarel elanud pered, kõige kõrgema värskelt saarele elama asunud perekonnad. Siis ilmnes ka hinnangute seos haridustasemega - kõige madalamalt hindas kultuuritöö taset kõrgharidusega elanikkond (Laugas... 1985). Erinevatel gruppidel on ka erinevad ootused kultuuriasutustes pakutava suhtes. Suuremad pered tahavad vaba aega veeta koos ja soovivad rohkem harrastusvõimalusi lastele. Leskede ja lahutatute andmed viitavad aga, et nende vajadus vahelduse ja suhtlemisvõimaluste järele on rahuldamata. Kõigi mainitud gruppide majanduslik olukord on raske. Seega ei saa nad vaba aja veetmisele kuigi palju raha kulutada. Lahenduste leidmine vaba aja rikastamiseks võimaldab leevendada nende ummikseisu ja suurendada vähemalt psühholoogilist heaolu.
	Osalemine huvialaühendustes
	Statistiliste andmete alusel on väga raske hinnata kui palju inimesi reaalselt huvialaühendustes osaleb. Tunduvalt paremini võimaldavad seda teha elanikkonna küsitlused, kuna siis saab eristada vastajaid nende üldise aktiivsuse järgi. Vaatlemaks inimeste osalemist mitmesugustes huvialaühendustes, moodustasime klasteranalüüsi abil elanikkonna tüpoloogia, mille aluseks oli osalemine mitmesugustes ühendustes: huvialaringides, elukutseühendustes, spordiklubides, kultuuriseltsides ja -ühingutes, usuühendustes ning poliitilistes rühmitustes. Nende tunnuste alusel eristus selgelt kuus gruppi. Arvandmeid gruppide näitajate kohta esitatakse tabelis 9.4, ja joonisel 9.1 illustreeritakse gruppide osakaalu koguvalimis. Tabel 9.4 Küsitletute grupid aktiivsuse näitajate järgi (osakaal grupi sees)   I II III IV V VI Grupi osakaal koguvalimis 4,8% 7,6% 8,6% 19% 12% 48% Hiiumaal elatud aastad (keskm) 22 25 47 25 26 35 Tegeleb eraettevõtlusega 24% 6% 5% 12% 14% 8% Soovib end täiendada 76% 73% 30% 77% 73% 44% Loeb kahte või rohkem ajalehte 95% 76% 78% 79% 83% 67% Introvertsuse aste madal 62% 52% 27% 42% 37% 33% Tunneb suhtlemisvaegust väga harva 33% 18% 41% 26% 12% 28% Joonis 9.1 Aktiivsuse näitajate järgi eristunud gruppide osakaal I grupp (4,8% koguvalimist) - siia kuuluvad kõige aktiivsemad hiidlased. Nad osalevad huviala- ja elukutseühendustes, kultuuriseltsides ja -ühingutes ning ka usuühendustes. Domineeriv vanus on 30-39 aastat. Selles grupis on mehi ja naisi enam-vähem võrdselt, enamus on abielus. Koolis on õpitud 10-12 aastat. Ligemale pool selle grupi esindajatest veedab oma vaba aega väljaspool kodu. Nad on kõige rohkem rahul kultuuriasutuste tööga, kuna ise osalevad aktiivselt nende tegevuses. Kes palju teeb, see palju jõuab. Ennast täiendada soovib 76% selle grupi esindajatest. Nad on ka innukad lehelugejad ja leiavad selleks rohkem aega kui teised. Nad on olnud aktiivsed kogu elu jooksul. Siin on palju laulmist (71%) ja tantsimist (91%) õppinud inimesi. Seda on tehtud enamasti koolis (81%) ja rahvamajas (57%). Isiksuseomadustelt on nad vähem introvertsed kui teised. Kuigi oli märgitud, et madal introvertsus või introvertsuse puudumine ei tähenda automaatselt ekstravertsust (vt ptk Hiidlase psühholoogia), on põhjust arvata, et tegemist on siiski emotsioone pigem välja- kui sissepoole elavate inimestega. Samuti tunnevad nad harva suhtlemisvaegust. Nende seas on ka kõige rohkem eraettevõtjaid. Kokkuvõtteks võib öelda, et selle grupi esindajad on väga aktiivsed ja edasipüüdlevad. Nemad on Hiiumaa üks edasiviivaid jõude. II grupp (7,6%) on inimesed, kes osalevad rohkem huvialaringides, aeg-ajalt ka kultuuriseltsides. Selle grupi moodustavad peamiselt kõrgema haridusega noored naised (67%). Nad on enamuses noored abieluinimesed ning seetõttu ei osale veel kuigi aktiivselt koduvälistes tegevustes. Samas on need noored ja haritud naised aga kõige kriitilisemad kodukoha kultuuriasutuste töö suhtes. Nende lastest saavad täiskasvanutena suure tõenäosusega esimese grupi omaduste kandjad - aktiivsed ja kõiges kaasalööjad. III grupp (8,6%) - siia kuuluvad peamiselt vanemad naised, paljud neist osalevad regulaarselt usuühendustes. Tervelt 81% selle grupi esindajatest olid naised, nendest 29% vanemad kui 65 aastat. Nende enesetäiendamise soov on väike. Paljud pole viimase aasta jooksul endale ühtegi raamatut muretsenud. Viimane on kindlasti põhjustatud ka nende majanduslikust kitsikusest. 54% märgib end vaevalt ots otsaga kokku tulevat ja 32% majanduslik olukord on viimase aasta jooksul nende enese hinnangul tunduvalt halvenenud. TV-d vaatavad nad teiste gruppidega võrreldes kõige vähem, keskmiselt 2,8 tundi päevas, aga mis üllatab - kõige sagedamini uudiseid ja ühiskonnasaateid. Nagu ikka, on ka meie küsitluses osalenud vanematel inimestel rohkesti käsitööoskusi. Kõnealuses rühmas osatakse teistest enam kudumist, kangakudumist, heegeldamist ja tikkimist - praktiliselt kõiki naiste käsitööalasid. Veetes vaba aega põhiliselt kodus, on neil ka mahti sellega tegelda. Selle grupi juures on tähelepanuväärne, et tuntakse väga harva suhtlemisvaegust. Olles küll rohkem kodused, on nad aktiivsed suhtlejad oma naabritega. Kui keskeltläbi ollakse sõbralikes suhetes 3,4 naabriperega, siis siin grupis on see näitaja 4,1. Nende inimeste eesmärk on lihtsalt omavaheline läbikäimine ja suhtlemine. Sellesse gruppi kuulujaid üksindus kimbutama ei peaks. IV grupp (19%) koosneb inimestest, kes osalevad elukutseühendustes ja spordiklubides aeg-ajalt. Nad on teistest nooremad (62% vanuses 16–19 aastat) ja haritumad (44% on koolis käinud 10–12 ja 41% 13–17 aastat). Võrreldes teiste gruppidega torkab silma, et need noored inimesed võivad olla potentsiaalsed Hiiumaalt lahkujad. Tervelt 33% neist jättis küsimusele võimalikust elukohavahetusest selge vastuse andmata. Selle grupi esindajad on valmis kulutama rohkem raha erialasele enesetäiendamisele. Seda aga praegused saare olud ei võimalda. Mitmesuguste ringide töös osalevad nad episoodiliselt, nähtavasti rahuldust leidmata. Üldse on nad suhteliselt kriitilised noored inimesed, kes ei ole praeguse olukorraga rahul. Kui nad eneserealiseerimiseks võimalusi ei leia, siis arvatavasti lahkuvadki saarelt. V grupp (12%) - siia liigituvad aeg-ajalt huvialaringides osalejad, kes on üldjoontes päris passiivsed. Siia kuulub mehi ja naisi peaaegu võrdselt (46% ja 54%), koolis on nad käinud keskmiselt 10–12 aastat ja vanusegruppidest on võrdselt esindatud nii 20–29- kui ka 40–54-aastased (mõlemaid 15%). Jääb silma, et 37% sellest grupist on elu esimesed 7 aastat elanud Tallinnas. Siia gruppi kuuluvad need, kes ei ole endale meelepärast tegevust leidnud. Põhjuseks võib olla lihtsalt huvi või tahte puudumine midagi ette võtta. Esindatud on kõik vanusegrupid. Nooremad ilmselt ei tea veel, mida teha, ning vanemad ei taha enam midagi teha. Aega veedetakse rohkem kodus telerit vaadates (keskmiselt 3,3 tundi päevas) ja ajalehti lugedes. TV-saadetest eelistatakse filme ja meelelahutust. Selle grupi esindajad ilmselt osaleksid mitmesuguste huvialaringide tegevuses, kui kultuurielu oleks kaasahaaravam ning pakutava valik laiem. VI grupp (48%) - siia kuuluvad need vastajad, kes ei osale ühegi ringi, ühenduse, klubi, ühingu või rühmituse töös. Sotsiaal-demograafiliste näitajate poolest ei saa selle grupi puhul ühtegi erijoont esile tuua. Siin on igas vanuses peamiselt keskharidusega mehi ja naisi. Üle poole selle grupi esindajatest (60%) on sündinud ja üles kasvanud Hiiumaal. Ka enesetäiendamise huvi puudub paljudel - 56% jättis sellele küsimusele vastamata. Vaba aega veedavad nad rohkem kodus, loevad ajalehte "Hiiumaa" ja vaatavad telerist seriaale. Uurimuse "Hiiumaa - minu kodusaar" andmetel võttis 1984. aastal ringide ja huviklubide tööst osa 21% igas vanuses hiidlasi (Laugas... 1985). Meie küsitlus haaras kuueteistaastasi ja vanemaid. Nende seas oli 1994. aastal aktiivseid hiidlasi 12,4%. Lisades juurde vastajad, kes osalevad mitmesugustes ühendustes aeg-ajalt, tõuseks seltskondliku tegevusega seotud hiidlaste osakaal siiski ainult kolmandikuni täiskasvanud elanikkonnast. See, et üle 60% hiidlastest ei osale või osaleb väga harva koduvälises organiseeritud tegevuses, võib olla tingitud mitmest põhjusest. Esiteks ollakse tänastes tingimustes sunnitud tegelema rohkem ellujäämise kui elamise küsimustega (vt ptk Majanduslik toimetulek). Teiseks on lihtsalt loomulik, et hiidlaste suurt kodukesksust tasakaalustab nende teatud passiivsus koduvälises tegevuses. Kolmandaks peame arvesse võtma, et kultuuriasutustes pakutav on saare tingimustes piiratud ja ei pruugi alati vastata hiidlaste meelelaadile ja ootustele. Vaba aja sisustamine muutub majandusliku heaolu tõusuga järjest olulisemaks, viimasega kaasneb inimeste suurenev huvi meelepärase vahelduse järele. Ka selle valdkonna sihipärasele arendamisele on Hiiumaa huvides vaja edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. [Hiidlaste passiivsus vajab kindlasti jätkuvat käsitlemist. Margit Karras on oma uurimuses (Hiiumaa seltsielu Eesti Vabariigi päevil. Diplomitöö. Tallinna Pedagoogikaülikool, 1993) loetlenud Hiiumaa valdades 1938. aasta seisuga 99 mitmesugust seltsi või ühingut ja tõstab esile hiidlaste seltskondlikku aktiivsust. - Toim.] Kirjandus J ä r v e, M. 1994. Vaba aeg. Rmt: Narusk, A. (toim). Murrangulised 80-ndad ja 90-ndad aastad Eestis: Töö, kodu ja vaba aeg. Tallinn-Helsingi. Lk 54–64. K r u u s e, E. 1993. Inimeste aktiivsuse, huvide ja ootuste dünaamika aastatel 1990–1993 Kehra alevis. Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskus. Käsikiri. L a u g a s, K., Kaljuvee, T. 1985. Hiiumaa rajooni sotsiaalse infrastruktuuri arendamise probleemide uurimine: Diplomitöö. Tallinna Polütehniline Instituut. L e e t, R. 1995. Kultuuriülevaade aastast 1994. Rmt: Hiiumaa Aastaraamat A. D. 1994. Kärdla. Lk 88–89. M ä n d, E. Sport aastal 1994. Rmt: Hiiumaa Aastaraamat A. D. 1994. Kärdla. Lk 92–96.
	Järgmine peatükk >
	BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > 9. peatükk