|
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
I maailmasõda
Saksa
lahingulaevad König ja Kronprinz
|
König
|
König-seeria laevad (König, Grosser Kurfurst, Markgraf,
Kronprinz) olid viimased 305 mm suurtükkidega relvastatud
saksa lahingulaevad. Nende eripäraks oli, et kõik viis suurtükitorni
olid laeva keskjoonel.
Seeria esimese laeva König ehitus algas Wilhelmshaveni laevatehases
oktoobris 1911, vette lasti märtsis 1913 ja tegevlaevastikus
oktoobrist 1915. Kuni Bayern ja Baden-tüüpi laevade ilmumiseni
1916-1917 olid König seeria laevad Saksa võimsaimad sõjalaevad.
König
Veeväljasurve - 22 795 tonni
Pikkus - 175,7 m
Laius - 29,5 m
Süvis - 8,3 m, max 9,2 m
Võimsus - 43 300 hj
Kiirus - 21 sõlme
Meeskond - ohvitsere 41, madruseid 1095
Soomus - kuni 350 mm
Relvastus:
305 mm suurtükke (laskeulatus 20,4 km, mürskude tagavara 900)
- 10 tk viies tornis
150 mm suurtükke (laskeulatus 16,8 km, varu 2240 lasku) - 14
tk
88 mm suurtükke - 6 tk (maha võetud 1917)
88 mm suurtükke (varu 2500 lasku) - 2 tk, hiljem 4 tk
500 mm torpeedotorud (varu 16 torpeedot) - 5 tk
|
Lahingulaeva König 305 mm
suurtükid
|
Neljast sõsarlaevast formeeriti 3. avamere eskaader, König oli
admiral Benke lipulaev. 3. eskaader osales kõigis Saksa merelahingutes
I maailmasõja algusest peale, ka 31. maist 1. juunini 1916
Põhjamerel Inglise ja Saksa laevastiku vahel peetud Jüüti
(Skagerraki) merelahingus, mis oli I maailmasõja suurim
merelahing. Inglastel osales 150 laeva (28 lahingulaeva, 9 lahinguristlejat,
34 ristlejat ja 79 hävitajat) admiral J. Jellicoe juhatusel.
Sakslastel 99 laeva (16 lahingulaeva, 5 lahinguristlejat,
6 soomuslaeva, 11 ristlejat ja 61 hävitajat) admiral R. von
Scheeri juhatusel.
Inglased kaotasid 14 laeva ning 6 784 meest surnute, haavatute
ja vangidena. Sakslased kaotasid 11 laeva ja 3 058 meest.
König sai lahingus ühe 380 mm ja üheksa 343 mm suurtüki otsetabamust,
lisaks 5-6 väiksema kaliibri otsetabamust. Meeskonnas 45 hukkunut
ja 27 haavatut.
|
König pärast 1917. aasta
ümberehitust.
Paigaldati uus esimast, mille tipus tulejuhtimispunkt
|
1917. aastal ehitati König ümber, 88 mm suurtükid võeti maha,
paigaldati uus esimast tulejuhtimispunktiga.
Osales 1917. aasta septembris-oktoobris operatsioonis Albion.
Pärast sõja lõppu viidi interneeritud saksa ulgumerelaevastik,
sealhulgas kõik neli König-tüüpi laeva, Briti merejõudude peabaasi
Scapa Flowsse. Seal seisis
laevastik vähendatud meeskondadega kuni 21. juunini 1919, siis
avasid meeskonnaliikmed kingstonid ja uputasid enamiku laevu.
Königi vrakk müüdi 1962. aastal vanarauaks, kuid seda
ei ole siiani üles tõstetud, see on kummuli 40 m
sügavuses vees.
Saksa lahingulaev Kronprinz (Kronprinz
Wilhelm)
|
Kronprinz
|
Ehitatud Kielis Germania laevatehases. Alustatud mais 1912,
vette lastud veebruaris 1914, laevastikus veebruarist 1915.
|
Kronprinz lahingus
|
Jüüti merelahingus 1916 pääses vigastusteta.
Sai torpeedotabamuse Taani rannikul 5. nov. 1916 briti allveelaevalt
J1.
27. jaanuaril 1918 ümber nimetatud Kronprinz Wilhelm.
Uputati Scapa Flow lahes
21. juunil 1919. Vrakk lebab kummuli 38 m sügavuses, kiilust
veepinnani on ainult 12 m.
König
Class Battleships - Warship1.com, mahukas sait kogu
maailma sõjalaevadest, inglise keeles
The
Imperial German Navy from 1888 to 1918 - pooleli jäänud
leht, aga sisaldab üsna palju tehnilisi andmeid ja pilte
saksa sõjalaevadest, inglise keeles.
German
Kriegsmarine Encyclopedia - väga mahukas, sisaldab
ka lingikogu, inglise keeles
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
