Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
15.07.2018

Saksa laevastiku lõpp – Scapa Flow

Saksa laevastik Scapa Flow reidil 1918-1919

11. novembril 1918 jõustunud vaherahuleping nägi ette, et saksa laevastik peab suunduma neutraalsetesse sadamatesse interneerimiseks. Kuid ükski neutraalne riik polnud nõus oma vastutusele võtma nii suurt ja ohtlikku laevastikku. Lõpuks otsustati laevastik saata Inglismaale, Scapa Flow lahte Orkney saarestikus, Briti laevastiku peabaasi. Kokku oli seal 74 sõjalaeva.

Inglise valvelaevadel oli käsk avada tuli iga paadi pihta, mida üritati laevadelt vette lasta. Igasugune liikumine laevade vahel, rääkimata kaldaleminekust, oli keelatud. Varustati laevu ainult söe ja joogiveega, toiduained toodi Saksamaalt. Toiduainete kvaliteet oli väga kehv – kui sakslased neid laevalael tuulutasid, siis inglased vahilaevadel hoidsid nina kinni.

Kingstonid avati …
Carl Engelieni akvarell

1919. aasta mais inglise lehtedes avaldatud Versaille rahulepingu tingimused olid sellised, et mitme laeva meeskonnas puhkesid rahutused. Saksa laevastiku komandör viitseadmiral Reuter oli veendunud, et nii alandavatel tingimustel Saksamaa rahulepingule alla ei kirjuta ja pärast vaherahu lõppemist 23. juunil võtavad inglased jõuga saksa laevastiku üle.

19. juunil saatis ta kahe transpordilaevaga Saksamaale ligi kaks kolmandikku meeskonnaliikmetest, laevadele jäid enamuses vabatahtlikud. Samal päeval said kõik saksa laevad salajase käsu uputada laevad pärast admirali antud signaal. Raadiojaamad oli laevadel konfiskeeritud, salajast teadet edastati posti vedava inglise aurikuga.

21. juuni hommikul kell 9 suundus avamerele torpeedoõppusele briti esimene eskaader, mis valvas vangistatud laevastiku Scapa Flows. Keskpäeval tõmmati admirali lipulaeva “Friedrich der Grosse” masti kokkuleppeline signaal – uputada kõik laevad. Signaali alles edastati lippudega laevalt laevale, kui “Friedrich der Grosse” juba küljele kalduma hakkas. Avati kõik kingstonid ja veealused torpeedotorud. Üksteise järel vajusid laevad kreeni, neil langetati lipud. Plahvatasid aurukatlad, mürinal libisesid alustelt suurtükitornid ja murdusid mastid. Inglased taipasid asja liiga hilja.

Valvelaevadelt avati kuulipildujatuli, et sundida sakslasi kingstone sulgema, kuid sellest polnud mingit abi. Mehhaanikud tagusid vasaratega klappide kinnituspolte, et neid ei saaks sulgeda, viskasid üle parda kingstonite sulgemise käepidemed.

Hindenburg, üles tõstetud juulis 1930

Kella viieks õhtul oli keiserliku saksa laevastiku agoonia lõppenud – 50 laeva oli lahe põhjas. Mereajalugu ei teadnud juhust, kus nii väikesele territooriumile nii lühikese aja jooksul oleks uppunud nii palju laevu. See rekord püsis 1944. aastani – siis uputasid ameeriklased Vaiksel ookeanil 51 jaapani laeva.

Bayern ülestõstetuna 1933. aasta septembris

Vrakkide asukohad tänapäeval Scapa Flows.
Skeem Scapa Flow and its wrecks veebilehelt

Tänapäeval on Scapa Flow sukeldujate meelispaik. Arvukad turismifirmad korraldavad sukeldumisreise vrakkidele. Ilmselt kusagil mujal ei ole koos nii palju sõjalaevavrakke nii madalas vees.

Scapa Flow and its wrecks – põhjalik ülevaade ajaloost ja vrakkide praegusest olukorrast, inglise keeles.