Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
16.08.2019

18 tundi tagasi

Virtsu Arenguselts

"Mõnikord annab üks päev võõrsil rohkem kui aasta kodus". See Anatole France mõttetera võis inspireerida MTÜ Ristiküla Külaseltsi seltskonda, kui nad otsustasid vaadata, mis toimub teistes külaseltsides. Õnneliku juhuse tõttu tulid nad täna Virtsusse, kaasas omaküpsetatud kringel ning astusid sisse meie seltsimajja, kus vastuvõtuks olid valmistunud kultuurijuht Raul ja seltsi liige Airi.
Külalisi huvitas kõik - projektitöö, ürituste planeerimine, vaatamisväärsused, kohalik elu-olu, seda kõike Airi ja Raul ka sõnadesse panna püüdsid. Et ainult sõnast ei piisa, tehti ka väike ringreis poolsaare peal, pärast seda said külalised aru - see Virtsu on ikka palju rohkem kui lihtsalt sadam. Ja lubasid tagasi tulla, kajakkidega sõitma.
Me jääme ootama!
#virtsuarenguselts #ristiküla #tulekülla
... Näita rohkemNäita vähem

Vaata Facebookis


Virtsu  alevik ja poolsaar Pärnumaal Lääneranna vallas. Geograafilised koordinaadid: 58°34’16N 23°31’21E. Virtsu poolsaare pindala koos Puhtulaiuga on umbes 7 km2. Mandriga ühines 19. sajandil maatõusu ja teetammi ehitamise tagajärjel. Alevik tekkis sadama ümbrusse 19. saj. lõpul. Elanikke 608 (1. jaan. 2013).

Virtsu on aastasadu olnud oluline sadamakoht. Oletatavasti oli siin juba 13. saj. lõpus kindlusrajatisi. Praegu on kasutusel kolm sadamat: Virtsu sadama kaudu peetakse ühendust mandri ja saarte vahel; Vanasadam (kalatööstus) ja Kalasadam. Virtsus on Virtsu Kool (algkool 1940, lasteaed 1967, põhikool 1973, lasteaed ja põhikool ühinesid 2010), raamatukogu, 110 kV alajaam (1964), kolm tuuleparki (2002, 2008, 2010), plastaknatehas (2002), Virtsu Harrastusmuuseum (1996), Valeri Kirsi vanasõidukite muuseum (2006), seltsimaja (2008). Tuletorn on ehitatud 1951. aastal. 1931-1968 tegutses Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudteeliin.

Virtsu nimeline küla on ka Peipsi ääres Tartumaal Alatskivi vallas.

Virtsu nime kannab üks Eesti Merelaevanduse kaubalaev

Eesti entsüklopeedia. Tartu 1937

Virtsu – Sadam ja tuletorn Läänemaa rannikul Massu vallas; on laevaühenduses üle Suure väina Kuivastuga. – Virtsu vasallilinnus oli nelinurkne hoone, asetses mere ääres ja omas läänenurgal tugevat ümmargust torni. Ta on ehitatud arvatavasti 15. saj. ja hävitati 1533 või 1534, praegu on sellest säilinud vaid müüride alumisi osi.

* * * * *

Virtsu ümbrus on olnud Tallinnfilmi sagedane võttepaik. Siin on filmitud Eesti kõigi aegade parimat mängufilmi Viimne reliikvia (1969, Pirita klooster oli ehitatud Kukeranda), Pulmapilt (1980), Reigi õpetaja (1977), Valge laev (1970), Keskpäevane praam (1967), Ühe küla mehed (1962), …

1969. a. filmiti Kukerannas “Viimset reliikviat”

Virtsu aleviku tänavanimed

Allika, Jaama, Kaare, Kase, Kõver, Lahe, Laheääre, Linnamäe, Majaka, Mere puiestee, Metsa, Mäe, Oru, Pargi, Põllu, Rahu, Raudtee, Sepa, Tammi tee, Tööstuse, Uisu, Uus, Vanalinna, Vee, Viire.

Aidamäe tee, Kadaka tee, Puhtu tee, Põhja puiestee, Tallinna maantee, Vanaluubi tee.

Virtsu skeem ENE-st

Virtsu oli Internetis puudulikult esindatud ja selle parandamiseks alustasingi veebilehe tegemist. Materjali kogusin trükistest ja internetist, viimasel ajal Virtsu harrastusmuuseumist ja erakogudest. Täiendan seda lehte vastavalt võimalustele. Püüan arvestada kõiki ettepanekuid ja märkusi. Arvamust veebilehe kohta saab avaldada SIIN.

Mart Mõniste (mart@virtsu.ee)
6. jaanuar 2001

Nõu ja jõuga on selle lehe sisukamaks muutmisel abistanud:
Virtsu Harrastusmuuseum (Hilda Kaas, Aino Vahter, Jüri Mõniste), Mardo Leiumaa (K.Met AS), Mehis Helme, Heiki Muda (Eesti Muuseumraudtee), Laine Vesker (Hanila Muuseumi Selts), Tiit Einberg (Eesti Meremuuseum), Mart Leiumaa (Virtsu Põhikool), Peeter Vissak (Laelatu-Puhtu kaitseala), Arno Peksar, Eero Sahk (Hanila Vallavalitsus), Helmut Polberg, Endel Eirand, Elmo Viigipuu, Olev Kaas, Andres Valdre, Endel Kaseväli, Hanno Ojalo, Andri Vatsfeldt, Airi Aavik, Kätlin Madisson, Margo Maas, Aimar Roomets, Viljar Rohula, Elen Sarapik, Karmen Vene, Margus Piilmann, Girta Päärson, Maris Raudsepp, Tiina Mõniste.