Viimased täiendused:
30.08 - Virtsu discgolfirada areneb tänu toimekatele talgulistele ja kohalikele toetajatele
13.08 - Lihula ja Virtsu õhuliin maksis ligi kaheksa miljonit
8.08 - Virtsus mängiti kohaliku rannajalgpallilegendi karikatele
26.07 - Virtsus peeti koos eksministriga kergejõustikuõhtu
21.07 - Virtsus peetav kergejõustikuõhtu toob kohale endise ministri
12.07 - Virtsu merepäeva jooksu võitsid Tarvi Tameri ja Lisett Alt
🎉 𝗩𝗶𝗿𝘁𝘀𝘂 𝘀𝗽𝗼𝗿𝗱𝗶𝘀𝗮𝗻𝗴𝗮𝗿 𝗠𝗮𝗿𝘁𝗶𝗻 𝗩ä𝗻𝘁 𝘁ä𝗵𝗶𝘀𝘁𝗮𝘀 𝟵𝟱. 𝘀ü𝗻𝗻𝗶𝗽ä𝗲𝘃𝗮!
Käisime meie spordisangariga vestlemas ja vanu aegu meenutamas. Ühtlasi on Mart Virtsu Arenguseltsi pikaaegne liige, kellele läheb kohaliku elu käekäik väga korda. Juttu jätkus nii kergejõustikust, võrkpallist, köieveost kui ka võitudest ja saavutustest.
Kui küsida, milline spordiala on talle endale kõige südamelähedasem, pole vastus sugugi lihtne.
💬"Olen kergejõustikku teinud, jooksuvõistlustel osalenud, võrkpalli mänginud… Raske on ühte lemmikut valida, sest erinevaid alasid on nii palju tehtud.“ Kõige eredamalt on siiski meeles 𝗼𝗱𝗮𝘃𝗶𝘀𝗲. Ja mitte tänapäevase odaga, vaid vana puuodaga. 1959. aastal tuli ta 𝗟𝗶𝗵𝘂𝗹𝗮 𝗿𝗮𝗷𝗼𝗼𝗻𝗶 𝗺𝗲𝗶𝘀𝘁𝗿𝗶𝗸𝘀, visates puuoda 𝟱𝟬 𝗺𝗲𝗲𝘁𝗿𝗶𝘁 𝗷𝗮 𝟭𝟴 𝘀𝗲𝗻𝘁𝗶𝗺𝗲𝗲𝘁𝗿𝗶𝘁. See tulemus on talle tänaseni üks kõige eredamaid sportlikke saavutusi.
💬 "Sellel ajal keegi nii palju ei visanud. Puuoda lendas ka hoopis teistmoodi,“ meenutab ta.
Kui oled terve elu spordiga kokku puutunud, tekib paratamatult küsimus: kas kunagi on olnud ka selline hetk, kus tekib tunne, et aitab küll, mina enam ei tee?
Tuleb välja, et on küll. Ühel korral jäi sport lausa kuuks ajaks kõrvale. Põhjuseks tüli toonase Lääne Kaluri spordimetoodikuga. Võistlustele minekuks oli vaja transporti, kuid abi ei tulnud.
💬 “Vihastasin ja istusin kuu aega kodus.“
Tagantjärele meenub talle, et põhjuseks võis olla omajagu toonast kalurikolhoosidevahelist kadedust. Õnneks ei kestnud spordipaus kaua ning edasine elu tõestas, et spordist päriselt loobumine polnud kunagi mõeldav.
S𝘂𝘂𝗿 𝗿õõ𝗺 𝘁𝘂𝗹𝗶 𝗸𝗮 𝘁𝗲𝗶𝘀𝘁𝗲 𝘀𝗮𝗮𝘃𝘂𝘁𝘂𝘀𝘁𝗲𝘀𝘁
Aastate jooksul juhendas ja innustas Mart ka nooremaid. Treeneri ja juhendajana on üks eredamaid mälestusi seotud 𝟮𝟬𝟬𝟮–𝟮𝟬𝟬𝟯 õ𝗽𝗽𝗲𝗮𝗮𝘀𝘁𝗮𝗴𝗮, kui Virtsu võrkpallipoisid tulid 𝗺𝗮𝗮𝗸𝗼𝗻𝗻𝗮 𝗸𝗼𝗼𝗹𝗶𝗱𝗲 𝗺𝗲𝗶𝘀𝘁𝗿𝗶𝗸𝘀.
See näitab hästi, kui oluline oli talle ka teiste edu – eriti nende, kellele ta oma teadmisi ja kogemusi edasi andis.
𝗩õ𝗿𝗸𝗽𝗮𝗹𝗹𝗶 𝗺ä𝗻𝗴𝗶𝘁𝗶 𝗸𝘂𝗻𝗮𝗴𝗶 𝗶𝗴𝗮𝘀 𝗸ü𝗹𝗮𝘀
Võrkpallil on tema loos eriline koht. Kui küsida, millist spordiala ta tänapäeval televiisorist kõige meelsamini vaatab, tuleb vastus kiiresti:
💬 “𝗩õ𝗿𝗸𝗽𝗮𝗹𝗹𝗶. 𝗠ä𝗻𝗴𝗶𝘀𝗶𝗻 𝗶𝘀𝗲 𝗸𝗮!”
Kui jutt läheb Eesti rahva spordialale läbi aegade, toob ta esile pallimängud ja taaskord just võrkpalli.
💬 “Võrkpalli mängiti omal ajal igas külas ja võrkpall on siiani au sees.“
Juba 1930.–1940. aastatel oli võrkpall väga populaarne ning mängiti sellega, mis parasjagu olemas oli. Pall topiti kaltsu täis. Ega erilisi vahendeid vaja olnud.
See on tänapäeva spordiga võrreldes ilmselt üks suuremaid erinevusi. Praegu räägime spetsiaalsest varustusest ja treeningtingimustest, aga toona piisas tahtmisest, platsist ja pallist – isegi kui see pall tuli ise kaltsudest kokku panna.
𝗞𝘂𝗶 𝗩𝗶𝗿𝘁𝘀𝘂𝘀𝘁 𝘀õ𝗶𝗱𝗲𝘁𝗶 𝗟ä𝘁𝘁𝗶 𝗸ö𝗶𝘁 𝘃𝗲𝗱𝗮𝗺𝗮
Üks spordiala, mida tänapäeval enam kuigi sageli ei kohta, on 𝗸ö𝗶𝗲𝘃𝗲𝗱𝘂. Omal ajal oli see aga täiesti arvestatav võistlusala. Kalurikolhoosi päevilt meenub talle sõit bussiga Lätti köit vedama.
💬 “Haapsalust olid kõvad mehed kaasas. Omadest olid jurakad mehed, näiteks Neeme Mereväli.“
Kõik detailid pole aastakümnete järel enam päris täpselt meeles, aga üks mälestus on säilinud – viimaseks kindlasti ei jäädud. „Äkki tulime kokkuvõttes teiseks,“ meenutab ta.
𝗟𝗲𝗺𝗺𝗶𝗸𝘂𝗸𝘀 𝗘𝗿𝗸𝗶 𝗡𝗼𝗼𝗹
Kui küsida Eesti sportlase kohta, kellele ta ise kõige rohkem alt üles vaatab, tuleb esimesena meelde 𝗘𝗿𝗸𝗶 𝗡𝗼𝗼𝗹.
💬 “Kõva mees. Kümnevõistleja.“
See on ka loogiline valik inimese jaoks, kes ise pole kunagi piirdunud vaid ühe alaga. Jooksud, odavise, võrkpall, köievedu – sport on tema jaoks olnud alati mitmekesine.
95 eluaasta jooksul on muutunud nii spordivahendid, võistlused kui ka sportimise võimalused. Aga üks asi pole muutunud – 𝘁𝗮𝗵𝘁𝗺𝗶𝗻𝗲 𝘀𝗽𝗼𝗿𝘁𝗶 𝘁𝗲𝗵𝗮 𝗷𝗮 𝘀𝗽𝗼𝗿𝗱𝗶𝗹𝗲 𝗸𝗮𝗮𝘀𝗮 𝗲𝗹𝗮𝗱𝗮.
Palju õnne 95. sünnipäevaks! 💐 Soovime jätkuvalt tugevat tervist, rõõmsat meelt ja veel palju aastaid, mil spordile kaasa elada ning vanu häid lugusid meenutada.
📸 Foto: Jüri Mõniste
Sündmuste read Läänerannas on täienenud!
Läänemaa Toidunädala raames toimub 10. oktoobril mõisatallis “Virtsu Maitsed 2026”!
Virtsu on alevik ja poolsaar ajaloolisel Läänemaal, alates 2017. aastast Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Virtsu poolsaare pindala koos Puhtulaiuga on umbes 7 km2. Alevik tekkis sadama ümbrusse 19. sajandi lõpul. 2018. a seisuga oli elanike 512 ja 2024. a. seisuga 498.
Virtsu on aastasadu olnud oluline sadamakoht. Oletatavasti oli siin juba 13. sajandi lõpus kindlusrajatisi. Tänapäeval on Virtsus kolm sadamat: Virtsu sadama kaudu toimub parvlaevaühendus saartega; Vanasadam (kalatööstus) ja Kalasadam (Vanalinna all).
Virtsus on Virtsu Kool (algkool 1940, lasteaed 1967, põhikool 1973, lasteaed ja põhikool ühinesid 2010, neljaklassiline kool ja lasteaed 2023), raamatukogu, Coop Konsum (2012), 110 kV alajaam (1964), kolm tuuleparki (2002, 2008, 2010), Virtsu Muuseum (1996), Valeri Kirsi vanasõidukite muuseum (2006), Omniva postiautomaat (2021), rahvamaja (2022), taaskasutuskeskus (2023), rannahoone (2023), Werderholmi kvartal (2024).
Tuletorn on ehitatud 1951. aastal. 1931-1968 tegutses Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudteeliin.
Virtsu Arenguselts on asutatud 2004. aastal. 2014. aastal algas Virtsu vasallilinnuse varemete konserveerimine ja mõisatalli rekonstrueerimine muuseum-seltsimajaks.
Virtsus tegutsevad Kvaliteetaken, EH Connector, Sirje Tamme Äri, Sadama kohvik, Anni Pubi, Alexela tankla, Jetoil. Kõmsil tegutsev traadivabrik AS K.MET ostis 2021. aastal Virtsus vana kalatehase krundi ning plaanib tulevikus kogu tootmise Virtsusse kolida.
Virtsu ümbrus on olnud Tallinnfilmi sagedane võttepaik. Siinkandis on filmitud Viimne reliikvia (1969, Pirita klooster oli ehitatud Kukeranda), Keskpäevane praam (1967), Valge laev (1970), Reigi õpetaja (1977), Pulmapilt (1980) jt.
Virtsu nimeline küla on Tartumaal Peipsiääre vallas.
Virtsu mõisatall sai põrandad soojaks
Virtsu tänavad ja teed
Aidamäe tee, Allika, Jaama, Kaare, Kadaka tee, Kase, Kõver, Laelatu tee, Lahe, Laheääre, Linnamäe, Majaka, Mere puiestee, Metsa, Mäe, Oru, Pargi, Puhtu tee, Põhja puiestee, Põllu, Rahu, Raudtee, Sepa, Tallinna maantee, Tammi tee, Tööstuse, Uisu, Uus, Vanalinna, Vanaluubi tee, Vee, Viire.
Virtsu Arenguselts on välja andnud raamatu “80 aastat kooliharidust Virtsus”
Raamatu koostasid Jüri Mõniste ja Mart Mõniste, kaane kujundas ja projektide joonised töötles Sulev Mõniste.
Projekti toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Hanila Toetusgrupp.
Raamatu maht on 192 lk, milles hulgaliselt huvitavaid pilte koolielust. On lühiülevaade Virtsu kooli 80. aastasest ajaloost, õpetajate elulugusid ja meenutusi, õpilaste koolimälestusi. Kõige lõpus on õpetajate ja lõpetajate nimekirjad.
Trükisooja raamatut saab endale osta 15€ eest Sirje Tamme poest aadressil Tööstuse 9a, Virtsu. Vajadusel saadame ka postiga. Anna oma soovist teada virtsu@virtsu.ee
Mõnusat lugemist!
Virtsu kodulehe esimene versioon sai avalikuks 6.01.2001.
Aegade jooksul on lehe arendamisele ja sisustamisele kaasa aidanud: Hilda Kaas, Aino Vahter, Jüri Mõniste, Mardo Leiumaa, Laine Vesker, Mart Leiumaa, Peeter Vissak, Arno Peksar, Eero Sahk, Olev Kaas, Andri Vatsfeldt, Airi Aavik, Kätlin Madisson, Margo Maas, Aimar Roomets, Viljar Rohula, Elen Sarapik, Karmen Vene, Margus Piilmann, Girta Päärson, Maris Raudsepp, Tiina Mõniste, Sulev Mõniste.
🎉 𝗩𝗶𝗿𝘁𝘀𝘂 𝘀𝗽𝗼𝗿𝗱𝗶𝘀𝗮𝗻𝗴𝗮𝗿 𝗠𝗮𝗿𝘁𝗶𝗻 𝗩ä𝗻𝘁 𝘁ä𝗵𝗶𝘀𝘁𝗮𝘀 𝟵𝟱. 𝘀ü𝗻𝗻𝗶𝗽ä𝗲𝘃𝗮!
Käisime meie spordisangariga vestlemas ja vanu aegu meenutamas. Ühtlasi on Mart Virtsu Arenguseltsi pikaaegne liige, kellele läheb kohaliku elu käekäik väga korda. Juttu jätkus nii kergejõustikust, võrkpallist, köieveost kui ka võitudest ja saavutustest.
Kui küsida, milline spordiala on talle endale kõige südamelähedasem, pole vastus sugugi lihtne.
💬"Olen kergejõustikku teinud, jooksuvõistlustel osalenud, võrkpalli mänginud… Raske on ühte lemmikut valida, sest erinevaid alasid on nii palju tehtud.“ Kõige eredamalt on siiski meeles 𝗼𝗱𝗮𝘃𝗶𝘀𝗲. Ja mitte tänapäevase odaga, vaid vana puuodaga. 1959. aastal tuli ta 𝗟𝗶𝗵𝘂𝗹𝗮 𝗿𝗮𝗷𝗼𝗼𝗻𝗶 𝗺𝗲𝗶𝘀𝘁𝗿𝗶𝗸𝘀, visates puuoda 𝟱𝟬 𝗺𝗲𝗲𝘁𝗿𝗶𝘁 𝗷𝗮 𝟭𝟴 𝘀𝗲𝗻𝘁𝗶𝗺𝗲𝗲𝘁𝗿𝗶𝘁. See tulemus on talle tänaseni üks kõige eredamaid sportlikke saavutusi.
💬 "Sellel ajal keegi nii palju ei visanud. Puuoda lendas ka hoopis teistmoodi,“ meenutab ta.
Kui oled terve elu spordiga kokku puutunud, tekib paratamatult küsimus: kas kunagi on olnud ka selline hetk, kus tekib tunne, et aitab küll, mina enam ei tee?
Tuleb välja, et on küll. Ühel korral jäi sport lausa kuuks ajaks kõrvale. Põhjuseks tüli toonase Lääne Kaluri spordimetoodikuga. Võistlustele minekuks oli vaja transporti, kuid abi ei tulnud.
💬 “Vihastasin ja istusin kuu aega kodus.“
Tagantjärele meenub talle, et põhjuseks võis olla omajagu toonast kalurikolhoosidevahelist kadedust. Õnneks ei kestnud spordipaus kaua ning edasine elu tõestas, et spordist päriselt loobumine polnud kunagi mõeldav.
S𝘂𝘂𝗿 𝗿õõ𝗺 𝘁𝘂𝗹𝗶 𝗸𝗮 𝘁𝗲𝗶𝘀𝘁𝗲 𝘀𝗮𝗮𝘃𝘂𝘁𝘂𝘀𝘁𝗲𝘀𝘁
Aastate jooksul juhendas ja innustas Mart ka nooremaid. Treeneri ja juhendajana on üks eredamaid mälestusi seotud 𝟮𝟬𝟬𝟮–𝟮𝟬𝟬𝟯 õ𝗽𝗽𝗲𝗮𝗮𝘀𝘁𝗮𝗴𝗮, kui Virtsu võrkpallipoisid tulid 𝗺𝗮𝗮𝗸𝗼𝗻𝗻𝗮 𝗸𝗼𝗼𝗹𝗶𝗱𝗲 𝗺𝗲𝗶𝘀𝘁𝗿𝗶𝗸𝘀.
See näitab hästi, kui oluline oli talle ka teiste edu – eriti nende, kellele ta oma teadmisi ja kogemusi edasi andis.
𝗩õ𝗿𝗸𝗽𝗮𝗹𝗹𝗶 𝗺ä𝗻𝗴𝗶𝘁𝗶 𝗸𝘂𝗻𝗮𝗴𝗶 𝗶𝗴𝗮𝘀 𝗸ü𝗹𝗮𝘀
Võrkpallil on tema loos eriline koht. Kui küsida, millist spordiala ta tänapäeval televiisorist kõige meelsamini vaatab, tuleb vastus kiiresti:
💬 “𝗩õ𝗿𝗸𝗽𝗮𝗹𝗹𝗶. 𝗠ä𝗻𝗴𝗶𝘀𝗶𝗻 𝗶𝘀𝗲 𝗸𝗮!”
Kui jutt läheb Eesti rahva spordialale läbi aegade, toob ta esile pallimängud ja taaskord just võrkpalli.
💬 “Võrkpalli mängiti omal ajal igas külas ja võrkpall on siiani au sees.“
Juba 1930.–1940. aastatel oli võrkpall väga populaarne ning mängiti sellega, mis parasjagu olemas oli. Pall topiti kaltsu täis. Ega erilisi vahendeid vaja olnud.
See on tänapäeva spordiga võrreldes ilmselt üks suuremaid erinevusi. Praegu räägime spetsiaalsest varustusest ja treeningtingimustest, aga toona piisas tahtmisest, platsist ja pallist – isegi kui see pall tuli ise kaltsudest kokku panna.
𝗞𝘂𝗶 𝗩𝗶𝗿𝘁𝘀𝘂𝘀𝘁 𝘀õ𝗶𝗱𝗲𝘁𝗶 𝗟ä𝘁𝘁𝗶 𝗸ö𝗶𝘁 𝘃𝗲𝗱𝗮𝗺𝗮
Üks spordiala, mida tänapäeval enam kuigi sageli ei kohta, on 𝗸ö𝗶𝗲𝘃𝗲𝗱𝘂. Omal ajal oli see aga täiesti arvestatav võistlusala. Kalurikolhoosi päevilt meenub talle sõit bussiga Lätti köit vedama.
💬 “Haapsalust olid kõvad mehed kaasas. Omadest olid jurakad mehed, näiteks Neeme Mereväli.“
Kõik detailid pole aastakümnete järel enam päris täpselt meeles, aga üks mälestus on säilinud – viimaseks kindlasti ei jäädud. „Äkki tulime kokkuvõttes teiseks,“ meenutab ta.
𝗟𝗲𝗺𝗺𝗶𝗸𝘂𝗸𝘀 𝗘𝗿𝗸𝗶 𝗡𝗼𝗼𝗹
Kui küsida Eesti sportlase kohta, kellele ta ise kõige rohkem alt üles vaatab, tuleb esimesena meelde 𝗘𝗿𝗸𝗶 𝗡𝗼𝗼𝗹.
💬 “Kõva mees. Kümnevõistleja.“
See on ka loogiline valik inimese jaoks, kes ise pole kunagi piirdunud vaid ühe alaga. Jooksud, odavise, võrkpall, köievedu – sport on tema jaoks olnud alati mitmekesine.
95 eluaasta jooksul on muutunud nii spordivahendid, võistlused kui ka sportimise võimalused. Aga üks asi pole muutunud – 𝘁𝗮𝗵𝘁𝗺𝗶𝗻𝗲 𝘀𝗽𝗼𝗿𝘁𝗶 𝘁𝗲𝗵𝗮 𝗷𝗮 𝘀𝗽𝗼𝗿𝗱𝗶𝗹𝗲 𝗸𝗮𝗮𝘀𝗮 𝗲𝗹𝗮𝗱𝗮.
Palju õnne 95. sünnipäevaks! 💐 Soovime jätkuvalt tugevat tervist, rõõmsat meelt ja veel palju aastaid, mil spordile kaasa elada ning vanu häid lugusid meenutada.
📸 Foto: Jüri Mõniste
Läänemaa Toidunädala raames toimub 10. oktoobril mõisatallis “Virtsu Maitsed 2026”!
“Kui Virtsu põles …”
Hind 25 eurot.
Tellimine virtsu@virtsu.ee
0 CommentsComment on Facebook