Viimased täiendused:
26.07 - Virtsus peeti koos eksministriga kergejõustikuõhtu
21.07 - Virtsus peetav kergejõustikuõhtu toob kohale endise ministri
12.07 - Virtsu merepäeva jooksu võitsid Tarvi Tameri ja Lisett Alt
12.07 - Virtsu kõige kaunima kodu tiitli sai tänavu Poopuu talu
7.07 - Virtsu mõisatall saab katuse alla
Uues tervisemajas
Pealtnäha oleks justkui elumajaga tegemist, niisuguse moodsa maaelamuga, kus kahe pere majad sõbralikult küünarnukkipidi kokku seatud. Maja ise asub Virtsu kalatehasest kolhoosi kontori poole minnes paremat kätt tee ääres. Sisse hakati kolima vana aasta lõpul ja kuigi ümbrus pole just päris ilusaks saanud, mis sa südatalvel ikka muru rajad, on maja ühes pooles tööd ja tegemist rohkesti. See on Virtsule nii tarvilik tervisemaja, mida hulk aastaid oodatud ja loodetud. Ehitusmured kandis «Virtsu Kaluri» kolhoos ja kaheosaline on maja sellepärast, et ühes osas asub ambulatoorium, teises aga apteek. Nii et abivajaja saab raviks vajaliku päris ühe katuse alt. Nüüd on ambulatoorium juba uksed avanud.
Jaoskonnaarst Sirje Pajupuu võtab vastu abivajajaid tööpäeviti kella 10—13-ni (neljapäeval 14—17-ni).
«Inimesi käib palju, kuigi pole ju veel nagu eriti tuttavaks see meie asutus saanud,» räägib velsker-ämmaemand Elvi Leit.
«Arsti vastuvõtul loetakse normaalseks viis inimest tunnis. Eile aga oli kolme tunni jooksul 23 külastajat.»
«Eks gripp ole otsaga ka siia jõudnud,» põhjendab arst suurt külastajate arvu. «Päevas tuleb ikka nii 17 - 18 inimese ringis.»
Ambulatooriumi koosseisus on veel meditsiiniõde Lidia Noor ja sanitar Helmi Soop. Kord nädalas hakkab kohapeal käima ka hambaarst. Kasutada on kolm ruumi: vastuvõtutuba, protseduurideruum ja hambaarstikabinet. Kuna viimast kasutatakse kord nädalas, siis ülejäänud ajal tehakse seal laboratoorseid uuringuid. Siis pole vereanalüüside tegemiseks tarvis Lihulasse või Haapsalusse sõita.
Röntgenikabinetti muidugi pole, kui tekib vajadus läbivalgustamiseks, tuleb linnast abi otsida. Sisustuses on veel üht-teist puudu, kuid peale keskhaigla on ka kolhoos lubanud aidata. Kõige enam rõõmustatakse kolhoosi esimehe lubaduse üle anda ambulatooriumile auto. Praegu on ette nähtud pool päeva kodusteks külastusteks. Selleks annab kolhoos auto. Kui on tarvis «Kevade» kanti sõita, siis tuleb auto sellest kolhoosist järele.
«Me oleme nii värske asutus, et telefonigi pole,» ütleb arst. ««Kevade» kolhoosist tulevad autoga järele, aga ega me ette tea, mis ajal just tullakse. Nii on raske päevatööd planeerida.»
Neil päevil on loota, et sidemehed telefoniliini paika panevad.
Velsker on tulnud Lihulast ja kotitäie ravimeid kaasa toonud. «Gripi aeg, peab antibiootikume käepärast olema.
Apteek pole veel kolimist lõpetanud. Nad asuvad ümber Karuselt. Oleks hea küll, kui hakkaks samast majast ka vajalikke ravimeid saama.» Iga algus on raske. Nii ka siin. Ja ega äsjaavatud terviseasutuse töötajad nurisegi, sest algusraskustest ülesaamine näib olevat käegakatsutavalt lähedal.
K. Õismaa
Töörahva Lipp, 30. jaanuar 1975
President käis Virtsus võistlusõhtut avamas!
Virtsu on alevik ja poolsaar ajaloolisel Läänemaal, alates 2017. aastast Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Virtsu poolsaare pindala koos Puhtulaiuga on umbes 7 km2. Alevik tekkis sadama ümbrusse 19. sajandi lõpul. 2018. a seisuga oli elanike 512 ja 2024. a. seisuga 498.
Virtsu on aastasadu olnud oluline sadamakoht. Oletatavasti oli siin juba 13. sajandi lõpus kindlusrajatisi. Tänapäeval on Virtsus kolm sadamat: Virtsu sadama kaudu toimub parvlaevaühendus saartega; Vanasadam (kalatööstus) ja Kalasadam (Vanalinna all).
Virtsus on Virtsu Kool (algkool 1940, lasteaed 1967, põhikool 1973, lasteaed ja põhikool ühinesid 2010, neljaklassiline kool ja lasteaed 2023), raamatukogu, Coop Konsum (2012), 110 kV alajaam (1964), kolm tuuleparki (2002, 2008, 2010), Virtsu Muuseum (1996), Valeri Kirsi vanasõidukite muuseum (2006), Omniva postiautomaat (2021), rahvamaja (2022), taaskasutuskeskus (2023), rannahoone (2023), Werderholmi kvartal (2024).
Tuletorn on ehitatud 1951. aastal. 1931-1968 tegutses Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudteeliin.
Virtsu Arenguselts on asutatud 2004. aastal. 2014. aastal algas Virtsu vasallilinnuse varemete konserveerimine ja mõisatalli rekonstrueerimine muuseum-seltsimajaks.
Virtsus tegutsevad Kvaliteetaken, EH Connector, Sirje Tamme Äri, Sadama kohvik, Anni Pubi, Alexela tankla, Jetoil. Kõmsil tegutsev traadivabrik AS K.MET ostis 2021. aastal Virtsus vana kalatehase krundi ning plaanib tulevikus kogu tootmise Virtsusse kolida.
Virtsu ümbrus on olnud Tallinnfilmi sagedane võttepaik. Siinkandis on filmitud Viimne reliikvia (1969, Pirita klooster oli ehitatud Kukeranda), Keskpäevane praam (1967), Valge laev (1970), Reigi õpetaja (1977), Pulmapilt (1980) jt.
Virtsu nimeline küla on Tartumaal Peipsiääre vallas.
Virtsu mõisatall sai põrandad soojaks
Virtsu tänavad ja teed
Aidamäe tee, Allika, Jaama, Kaare, Kadaka tee, Kase, Kõver, Laelatu tee, Lahe, Laheääre, Linnamäe, Majaka, Mere puiestee, Metsa, Mäe, Oru, Pargi, Puhtu tee, Põhja puiestee, Põllu, Rahu, Raudtee, Sepa, Tallinna maantee, Tammi tee, Tööstuse, Uisu, Uus, Vanalinna, Vanaluubi tee, Vee, Viire.
Virtsu Arenguselts on välja andnud raamatu “80 aastat kooliharidust Virtsus”
Raamatu koostasid Jüri Mõniste ja Mart Mõniste, kaane kujundas ja projektide joonised töötles Sulev Mõniste.
Projekti toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Hanila Toetusgrupp.
Raamatu maht on 192 lk, milles hulgaliselt huvitavaid pilte koolielust. On lühiülevaade Virtsu kooli 80. aastasest ajaloost, õpetajate elulugusid ja meenutusi, õpilaste koolimälestusi. Kõige lõpus on õpetajate ja lõpetajate nimekirjad.
Trükisooja raamatut saab endale osta 15€ eest Sirje Tamme poest aadressil Tööstuse 9a, Virtsu. Vajadusel saadame ka postiga. Anna oma soovist teada virtsu@virtsu.ee
Mõnusat lugemist!
Virtsu kodulehe esimene versioon sai avalikuks 6.01.2001.
Aegade jooksul on lehe arendamisele ja sisustamisele kaasa aidanud: Hilda Kaas, Aino Vahter, Jüri Mõniste, Mardo Leiumaa, Laine Vesker, Mart Leiumaa, Peeter Vissak, Arno Peksar, Eero Sahk, Olev Kaas, Andri Vatsfeldt, Airi Aavik, Kätlin Madisson, Margo Maas, Aimar Roomets, Viljar Rohula, Elen Sarapik, Karmen Vene, Margus Piilmann, Girta Päärson, Maris Raudsepp, Tiina Mõniste, Sulev Mõniste.
Uues tervisemajas
Pealtnäha oleks justkui elumajaga tegemist, niisuguse moodsa maaelamuga, kus kahe pere majad sõbralikult küünarnukkipidi kokku seatud. Maja ise asub Virtsu kalatehasest kolhoosi kontori poole minnes paremat kätt tee ääres. Sisse hakati kolima vana aasta lõpul ja kuigi ümbrus pole just päris ilusaks saanud, mis sa südatalvel ikka muru rajad, on maja ühes pooles tööd ja tegemist rohkesti. See on Virtsule nii tarvilik tervisemaja, mida hulk aastaid oodatud ja loodetud. Ehitusmured kandis «Virtsu Kaluri» kolhoos ja kaheosaline on maja sellepärast, et ühes osas asub ambulatoorium, teises aga apteek. Nii et abivajaja saab raviks vajaliku päris ühe katuse alt. Nüüd on ambulatoorium juba uksed avanud.
Jaoskonnaarst Sirje Pajupuu võtab vastu abivajajaid tööpäeviti kella 10—13-ni (neljapäeval 14—17-ni).
«Inimesi käib palju, kuigi pole ju veel nagu eriti tuttavaks see meie asutus saanud,» räägib velsker-ämmaemand Elvi Leit.
«Arsti vastuvõtul loetakse normaalseks viis inimest tunnis. Eile aga oli kolme tunni jooksul 23 külastajat.»
«Eks gripp ole otsaga ka siia jõudnud,» põhjendab arst suurt külastajate arvu. «Päevas tuleb ikka nii 17 - 18 inimese ringis.»
Ambulatooriumi koosseisus on veel meditsiiniõde Lidia Noor ja sanitar Helmi Soop. Kord nädalas hakkab kohapeal käima ka hambaarst. Kasutada on kolm ruumi: vastuvõtutuba, protseduurideruum ja hambaarstikabinet. Kuna viimast kasutatakse kord nädalas, siis ülejäänud ajal tehakse seal laboratoorseid uuringuid. Siis pole vereanalüüside tegemiseks tarvis Lihulasse või Haapsalusse sõita.
Röntgenikabinetti muidugi pole, kui tekib vajadus läbivalgustamiseks, tuleb linnast abi otsida. Sisustuses on veel üht-teist puudu, kuid peale keskhaigla on ka kolhoos lubanud aidata. Kõige enam rõõmustatakse kolhoosi esimehe lubaduse üle anda ambulatooriumile auto. Praegu on ette nähtud pool päeva kodusteks külastusteks. Selleks annab kolhoos auto. Kui on tarvis «Kevade» kanti sõita, siis tuleb auto sellest kolhoosist järele.
«Me oleme nii värske asutus, et telefonigi pole,» ütleb arst. ««Kevade» kolhoosist tulevad autoga järele, aga ega me ette tea, mis ajal just tullakse. Nii on raske päevatööd planeerida.»
Neil päevil on loota, et sidemehed telefoniliini paika panevad.
Velsker on tulnud Lihulast ja kotitäie ravimeid kaasa toonud. «Gripi aeg, peab antibiootikume käepärast olema.
Apteek pole veel kolimist lõpetanud. Nad asuvad ümber Karuselt. Oleks hea küll, kui hakkaks samast majast ka vajalikke ravimeid saama.» Iga algus on raske. Nii ka siin. Ja ega äsjaavatud terviseasutuse töötajad nurisegi, sest algusraskustest ülesaamine näib olevat käegakatsutavalt lähedal.
K. Õismaa
Töörahva Lipp, 30. jaanuar 1975
“Kui Virtsu põles …”
Hind 25 eurot.
Tellimine virtsu@virtsu.ee
0 CommentsComment on Facebook