Viimased täiendused:
7.04 - Lääneranna vallas loodi uus valimisliit
5.04 - Virtsu ei lepi Hanila muuseumi kogu saatusega
5.04 - Tugeva tuule tõttu on laupäevased Regula reisid Virtsu-Kuivastu liinil tühistatud
24.03 - Lapsed hüppasid Virtsus kõrgust
24.03 - Virtsu Muuseumi kevadine ekskursioon Tallinnasse
22.03 - Saaremaa arendaja elab Virtsu algatusele kaasa: „Meil on häid näiteid perifeerias elu edendamisest.“
🎙️MTÜ Liige Henrik Raave kirjutab Postimehes:
Kui kindel käsi muutub rusikaks
📍Virtsu kogukonnas on üha suurema hooga lahti rullumas sündmusteahel, mis näitab ilmekalt, kui habras on kogukonna ja omavalitsuse vaheline usaldus ning kui kergesti võib võimu tahe muutuda koostöö asemel kontrolliks.
📍Mõistan, et Lääneranna vallavolikogu esimees soovib jätta endast mulje kui "kindla käega juhist". Avalikus teenistuses on tugev ja selge juhtimine väärtus. Kuid avalikkus – eriti väike kogukond, kellelt on hiljuti võetud kool ja rahvamaja – ei oota ainult tugevust. Hing ihkab pigem veelgi enam turvatunnet ja kindlust. Seda, et raskustes ja erimeelsustes istutakse rahulikult ühise laua taha, tõesti kuulatakse üksteist ära ja üheskoos leitakse lahendused.
📍Oodatakse, et võim ei karistaks küsimusi esitavaid inimesi, vaid toetaks kaasamõtlevat ja arutlevat kogukonda.
📍2024. aasta augustis lubati Virtsu inimestele, et kui rahvamaja eraldiseisvana suletakse, siis uue kultuurikorralduse planeerimisel on Virtsu esindajate jaoks kohad koosolekulaua ümber alati olemas.
Milline on aga reaalsus? Hästi toimiv rahvamaja suleti. Juhataja koht kaotati. Virtsu rida eelarves kustutati. Koosolekulaua tagant tõsteti Virtsu toolid eemale ning kogu valla kultuurielu kavandamisel ei peetud ühegi Virtsu vabaühenduse soove ja arvamusi ärakuulamise vääriliseks.
📍Valla esindajad lubasid meediaintervjuudes ning oma arvamusartiklites selgesõnaliselt, et “midagi ei muutu”. Ometi muutus. Muutus kõik.
📍Kui aasta lõpus paluti meil esitada plaanid 2025. aastaks, tegime seda heas usus. Plaanisime kuus suurt kogukonna sündmust ja näitasime, milline võiks olla valla toetus — kokku umbes 12 000 eurot. See number ei tulnud õunte pealt, vaid 2024. Aasta kulueelarve baasil. Vastuseks saime pakkumise toetada kuuest sündmusest ainult kolme ja kokku 4000 euroga.
📍Ometi, kui selgitasime, et Virtsu Merepäev, mis on traditsiooniliselt olnud pea ainus tasuta sündmus, neelab kogu selle summa, hakkas asi veel enam logisema. Vallavalitsus allkirjastas koostöölepingu, milles oli punkt, et koostööpartner peab hoiduma valla kritiseerimisest ka väljaspool korraldatavaid sündmusi.
📍Selline klausel lõi kogukonnas häirekellad tööle. Pole kaua möödas Lihula jalgpallisündmuse ja Propelleri skandaalist, kus inimesed võeti vastutusele selle eest, et nende korraldatud sündmusel esitati lavalt Lääneranna väikse ühiskonna valupunkte väljatoov lauluke. See oli sündmus, mis lõi niigi kanajalgadel usalduse veelgi enam kõikuma. Virtsu inimesed on ettevaatlikud. Nad mäletavad.
📍Arutasime lepingu tingimusi avalikult — koosolekutel, meililistis, kogukonna vestlusringis. Toimus tõeline rohjuure tasandil otsustamine, kus igaühe hääl luges. Ja me otsustasime, et neil tingimustel ei saa me lepingut allkirjastada.
📍Seepeale esitati vallavalitsuse poolt uus versioon — klauslist eemaldati sõna "muudel juhtudel". Aga usalduskriis seemned oli juba võrseteks idanenud. Et kogukonna nimel ei teeks otsuseid käputäis MTÜ juhatuse liikmeid, korraldasime avaliku küsitluse Virtsu kogukonna Facebooki grupis, kirjeldades ausalt olukorda ja oma hirme. Kogukond ütles oma sõna.
📍Enne lihavõttepühi toimus Virtsus valla arengukava ametlik arutelu, mille raames arutlesime vallavanem Ingvar Saarega ka koostöölepingu teemat ning vallavanem kinnitas, et lepingu näol on tegemist standardse lepinguga, mis ei piira kuidagi kunstilist tegevust. Heas usus asusime seda taas isekeskis arutama, kaaludes meile antud selgituste ja kinnituste baasil ikkagi lepingu allkirjastamist.
📍Esimesel pühadejärgsel tööpäeval saime ootamatult kaela suure kausitäie külma vett. Valla esindajad andsid MTÜ-le ning samaaegselt kohe ka avalikkusele teada, et Virtsu Rahva Maja MTÜ tegevus on olnud “sihilik koostöölepingu eesmärgile vastu töötamine” ning “tee MTÜ poliitiliste eesmärkide saavutamiseks” ning seetõttu loobutakse Virtsule selleks aastaks planeeritud 4000 € kultuurisündmuste toetuse andmisest. Tasuks ausalt ja avameelselt oma küsimuste ning lepingu muutmise ettepanekute esitamise eest jäetakse valla suuruselt teine asustus täielikult ilma kultuurivaldkonna toetusest. Rahast, mis on kogukonna töö ja vaevaga maksurahana valla eelarve tulupoolele laekunud, ei näe Virtsu tagasi sentigi.
❓Võime siin Virtsus näida juba paranoilisena, kuid paratamatult on tekkinud küsimused:
❓Kas toetuse pakkumine oli soov valla kultuurielu rikastada või hoopiski algusest peale peenelt plaanitud lõks? Kas oma arvamuse avaldamist puudutavad lepingupunktid võisid siiski olla raha tagasinõudmise ohule rõhuvad suukorvid, et hoida kogukonda haukumast ja hammustamast? Oli see lakmustest Virtsu kogukonna meelsuse ja ühtsuse määratlemiseks?
📍Selge on see, et Virtsu mõtleb kaasa. Virtsu kaasab oma kogukonna liikmeid otsustusprotsessi. Virtsu on ja jääb ühtseks. Me oleme väärt ausat, lugupidavat ja koostööle suunatud suhtlemist ning oleme omalt poolt seda korduvalt pakkunud. Kogukondlik initsiatiiv ja kaasamõtlemine ei ole oma olemuselt automaatselt poliitiline meelestatus ja oponeerimine.
📍Demokraatia ei tähenda, et rahva hääl loeb ainult valimispäeval. Tõeline demokraatia tähendab, et rahvast kuulatakse kogu aeg – nende muresid, ootusi ja ettepanekuid võetakse tõsiselt ka siis, kui need ei ole võimulolijatele mugavad.
📍Mandaat ei anna õigust muuta valitsemist ainuotsustamiseks ega oma võimu kriitikavabaks tsooniks. Kui suur osa inimesi tunneb, et nende häält ei kuulata, siis pole probleem mitte rahvas, vaid juhtimises endas. Siis on midagi olulist läinud valesti – ja vastutus selle eest lasub võimul, mitte rahval.
❓Kindel käsi on hea, kui see hoiab ja toetab. Kui käsi surub hääle kinni ning vajutab vastu maad, on see märk tugevusest või hoopis hirmust ja nõrkusest?
📍Virtsu elab. Virtsu mäletab. Virtsu tegutseb edasi.
#virtsuelab
MTÜ Liige Henrik Raave kirjutab Postimehe-s:
Kui kindel käsi muutub rusikaks
Virtsu kogukonnas on üha suurema hooga lahti rullumas sündmusteahel, mis näitab ilmekalt, kui habras on kogukonna ja omavalitsuse vaheline usaldus ning kui kergesti võib võimu tahe muutuda koostöö asemel kontrolliks.
Mõistan, et Lääneranna vallavolikogu esimees soovib jätta endast mulje kui "kindla käega juhist". Avalikus teenistuses on tugev ja selge juhtimine väärtus. Kuid avalikkus – eriti väike kogukond, kellelt on hiljuti võetud kool ja rahvamaja – ei oota ainult tugevust. Hing ihkab pigem veelgi enam turvatunnet ja kindlust. Seda, et raskustes ja erimeelsustes istutakse rahulikult ühise laua taha, tõesti kuulatakse üksteist ära ja üheskoos leitakse lahendused.
Oodatakse, et võim ei karistaks küsimusi esitavaid inimesi, vaid toetaks kaasamõtlevat ja arutlevat kogukonda.
2024. aasta augustis lubati Virtsu inimestele, et kui rahvamaja eraldiseisvana suletakse, siis uue kultuurikorralduse planeerimisel on Virtsu esindajate jaoks kohad koosolekulaua ümber alati olemas.
Milline on aga reaalsus? Hästi toimiv rahvamaja suleti. Juhataja koht kaotati. Virtsu rida eelarves kustutati. Koosolekulaua tagant tõsteti Virtsu toolid eemale ning kogu valla kultuurielu kavandamisel ei peetud ühegi Virtsu vabaühenduse soove ja arvamusi ärakuulamise vääriliseks.
Valla esindajad lubasid meediaintervjuudes ning oma arvamusartiklites selgesõnaliselt, et “midagi ei muutu”. Ometi muutus. Muutus kõik.
Kui aasta lõpus paluti meil esitada plaanid 2025. aastaks, tegime seda heas usus. Plaanisime kuus suurt kogukonna sündmust ja näitasime, milline võiks olla valla toetus — kokku umbes 12 000 eurot. See number ei tulnud õunte pealt, vaid 2024. Aasta kulueelarve baasil. Vastuseks saime pakkumise toetada kuuest sündmusest ainult kolme ja kokku 4000 euroga.
Ometi, kui selgitasime, et Virtsu Merepäev, mis on traditsiooniliselt olnud pea ainus tasuta sündmus, neelab kogu selle summa, hakkas asi veel enam logisema. Vallavalitsus allkirjastas koostöölepingu, milles oli punkt, et koostööpartner peab hoiduma valla kritiseerimisest ka väljaspool korraldatavaid sündmusi.
Selline klausel lõi kogukonnas häirekellad tööle. Pole kaua möödas Lihula jalgpallisündmuse ja Propelleri skandaalist, kus inimesed võeti vastutusele selle eest, et nende korraldatud sündmusel esitati lavalt Lääneranna väikse ühiskonna valupunkte väljatoov lauluke. See oli sündmus, mis lõi niigi kanajalgadel usalduse veelgi enam kõikuma. Virtsu inimesed on ettevaatlikud. Nad mäletavad.
Arutasime lepingu tingimusi avalikult — koosolekutel, meililistis, kogukonna vestlusringis. Toimus tõeline rohjuure tasandil otsustamine, kus igaühe hääl luges. Ja me otsustasime, et neil tingimustel ei saa me lepingut allkirjastada.
Seepeale esitati vallavalitsuse poolt uus versioon — klauslist eemaldati sõna "muudel juhtudel". Aga usalduskriis seemned oli juba võrseteks idanenud. Et kogukonna nimel ei teeks otsuseid käputäis MTÜ juhatuse liikmeid, korraldasime avaliku küsitluse Virtsu kogukonna Facebooki grupis, kirjeldades ausalt olukorda ja oma hirme. Kogukond ütles oma sõna.
Enne lihavõttepühi toimus Virtsus valla arengukava ametlik arutelu, mille raames arutlesime vallavanem Ingvar Saarega ka koostöölepingu teemat ning vallavanem kinnitas, et lepingu näol on tegemist standardse lepinguga, mis ei piira kuidagi kunstilist tegevust. Heas usus asusime seda taas isekeskis arutama, kaaludes meile antud selgituste ja kinnituste baasil ikkagi lepingu allkirjastamist.
Esimesel pühadejärgsel tööpäeval saime ootamatult kaela suure kausitäie külma vett. Valla esindajad andsid MTÜ-le ning samaaegselt kohe ka avalikkusele teada, et Virtsu Rahva Maja MTÜ tegevus on olnud “sihilik koostöölepingu eesmärgile vastu töötamine” ning “tee MTÜ poliitiliste eesmärkide saavutamiseks” ning seetõttu loobutakse Virtsule selleks aastaks planeeritud 4000 € kultuurisündmuste toetuse andmisest. Tasuks ausalt ja avameelselt oma küsimuste ning lepingu muutmise ettepanekute esitamise eest jäetakse valla suuruselt teine asustus täielikult ilma kultuurivaldkonna toetusest. Rahast, mis on kogukonna töö ja vaevaga maksurahana valla eelarve tulupoolele laekunud, ei näe Virtsu tagasi sentigi.
Võime siin Virtsus näida juba paranoilisena, kuid paratamatult on tekkinud küsimused:
Kas toetuse pakkumine oli soov valla kultuurielu rikastada või hoopiski algusest peale peenelt plaanitud lõks? Kas oma arvamuse avaldamist puudutavad lepingupunktid võisid siiski olla raha tagasinõudmise ohule rõhuvad suukorvid, et hoida kogukonda haukumast ja hammustamast? Oli see lakmustest Virtsu kogukonna meelsuse ja ühtsuse määratlemiseks?
Selge on see, et Virtsu mõtleb kaasa. Virtsu kaasab oma kogukonna liikmeid otsustusprotsessi. Virtsu on ja jääb ühtseks. Me oleme väärt ausat, lugupidavat ja koostööle suunatud suhtlemist ning oleme omalt poolt seda korduvalt pakkunud. Kogukondlik initsiatiiv ja kaasamõtlemine ei ole oma olemuselt automaatselt poliitiline meelestatus ja oponeerimine.
Demokraatia ei tähenda, et rahva hääl loeb ainult valimispäeval. Tõeline demokraatia tähendab, et rahvast kuulatakse kogu aeg – nende muresid, ootusi ja ettepanekuid võetakse tõsiselt ka siis, kui need ei ole võimulolijatele mugavad.
Mandaat ei anna õigust muuta valitsemist ainuotsustamiseks ega oma võimu kriitikavabaks tsooniks. Kui suur osa inimesi tunneb, et nende häält ei kuulata, siis pole probleem mitte rahvas, vaid juhtimises endas. Siis on midagi olulist läinud valesti – ja vastutus selle eest lasub võimul, mitte rahval.
Kindel käsi on hea, kui see hoiab ja toetab. Kui käsi surub hääle kinni ning vajutab vastu maad, on see märk tugevusest või hoopis hirmust ja nõrkusest?
Virtsu elab. Virtsu mäletab. Virtsu tegutseb edasi.
#virtsuelab
12. juulil olete oodatud: VIRTSU MEREPÄEV | 58. korda | MARJU LÄNIK LAAT JOOKS LASTEALA MERESÕIDUD VÕRKPALL KAUNIS VIRTSU
täpsem info: MõNU
Virtsu Merepäev
toimub tänavu juba 58. korda!
Tule veeda terve päev rõõmsa rahva, hea muusika ja suvise melu keskel – see on tasuta kogukonnapidu, mis on kasvanud välja kunagisest Kalurite Päevast ja on nüüdseks oodatud kohtumispaik kõigile – nii kohalikele kui neile, keda elu on kaugemale viinud.
Virtsu on alevik ja poolsaar ajaloolisel Läänemaal, alates 2017. aastast Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Virtsu poolsaare pindala koos Puhtulaiuga on umbes 7 km2. Alevik tekkis sadama ümbrusse 19. sajandi lõpul. 2018. a seisuga oli elanike 512 ja 2024. a. seisuga 498.
Virtsu on aastasadu olnud oluline sadamakoht. Oletatavasti oli siin juba 13. sajandi lõpus kindlusrajatisi. Tänapäeval on Virtsus kolm sadamat: Virtsu sadama kaudu toimub parvlaevaühendus saartega; Vanasadam (kalatööstus) ja Kalasadam (Vanalinna all).
Virtsus on Virtsu Kool (algkool 1940, lasteaed 1967, põhikool 1973, lasteaed ja põhikool ühinesid 2010, neljaklassiline kool ja lasteaed 2023), raamatukogu, Coop Konsum (2012), 110 kV alajaam (1964), kolm tuuleparki (2002, 2008, 2010), Virtsu Muuseum (1996), Valeri Kirsi vanasõidukite muuseum (2006), Omniva postiautomaat (2021), rahvamaja (2022), taaskasutuskeskus (2023), rannahoone (2023), Werderholmi kvartal (2024).
Tuletorn on ehitatud 1951. aastal. 1931-1968 tegutses Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudteeliin.
Virtsu Arenguselts on asutatud 2004. aastal. 2014. aastal algas Virtsu vasallilinnuse varemete konserveerimine ja mõisatalli rekonstrueerimine muuseum-seltsimajaks.
Virtsus tegutsevad Kvaliteetaken, EH Connector, Sirje Tamme Äri, Sadama kohvik, Anni Pubi, Alexela tankla, Jetoil. Kõmsil tegutsev traadivabrik AS K.MET ostis 2021. aastal Virtsus vana kalatehase krundi ning plaanib tulevikus kogu tootmise Virtsusse kolida.
Virtsu ümbrus on olnud Tallinnfilmi sagedane võttepaik. Siinkandis on filmitud Viimne reliikvia (1969, Pirita klooster oli ehitatud Kukeranda), Keskpäevane praam (1967), Valge laev (1970), Reigi õpetaja (1977), Pulmapilt (1980) jt.
Virtsu nimeline küla on Tartumaal Peipsiääre vallas.
Virtsu mõisatall sai põrandad soojaks
Virtsu tänavad ja teed
Aidamäe tee, Allika, Jaama, Kaare, Kadaka tee, Kase, Kõver, Laelatu tee, Lahe, Laheääre, Linnamäe, Majaka, Mere puiestee, Metsa, Mäe, Oru, Pargi, Puhtu tee, Põhja puiestee, Põllu, Rahu, Raudtee, Sepa, Tallinna maantee, Tammi tee, Tööstuse, Uisu, Uus, Vanalinna, Vanaluubi tee, Vee, Viire.
Virtsu Arenguselts on välja andnud raamatu “80 aastat kooliharidust Virtsus”
Raamatu koostasid Jüri Mõniste ja Mart Mõniste, kaane kujundas ja projektide joonised töötles Sulev Mõniste.
Projekti toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Hanila Toetusgrupp.
Raamatu maht on 192 lk, milles hulgaliselt huvitavaid pilte koolielust. On lühiülevaade Virtsu kooli 80. aastasest ajaloost, õpetajate elulugusid ja meenutusi, õpilaste koolimälestusi. Kõige lõpus on õpetajate ja lõpetajate nimekirjad.
Trükisooja raamatut saab endale osta 15€ eest Sirje Tamme poest aadressil Tööstuse 9a, Virtsu. Vajadusel saadame ka postiga. Anna oma soovist teada virtsu@virtsu.ee
Mõnusat lugemist!
Virtsu kodulehe esimene versioon sai avalikuks 6.01.2001.
Aegade jooksul on lehe arendamisele ja sisustamisele kaasa aidanud: Hilda Kaas, Aino Vahter, Jüri Mõniste, Mardo Leiumaa, Laine Vesker, Mart Leiumaa, Peeter Vissak, Arno Peksar, Eero Sahk, Olev Kaas, Andri Vatsfeldt, Airi Aavik, Kätlin Madisson, Margo Maas, Aimar Roomets, Viljar Rohula, Elen Sarapik, Karmen Vene, Margus Piilmann, Girta Päärson, Maris Raudsepp, Tiina Mõniste, Sulev Mõniste.
UUT JA VANA
🎙️MTÜ Liige Henrik Raave kirjutab Postimehes:
Kui kindel käsi muutub rusikaks
📍Virtsu kogukonnas on üha suurema hooga lahti rullumas sündmusteahel, mis näitab ilmekalt, kui habras on kogukonna ja omavalitsuse vaheline usaldus ning kui kergesti võib võimu tahe muutuda koostöö asemel kontrolliks.
📍Mõistan, et Lääneranna vallavolikogu esimees soovib jätta endast mulje kui "kindla käega juhist". Avalikus teenistuses on tugev ja selge juhtimine väärtus. Kuid avalikkus – eriti väike kogukond, kellelt on hiljuti võetud kool ja rahvamaja – ei oota ainult tugevust. Hing ihkab pigem veelgi enam turvatunnet ja kindlust. Seda, et raskustes ja erimeelsustes istutakse rahulikult ühise laua taha, tõesti kuulatakse üksteist ära ja üheskoos leitakse lahendused.
📍Oodatakse, et võim ei karistaks küsimusi esitavaid inimesi, vaid toetaks kaasamõtlevat ja arutlevat kogukonda.
📍2024. aasta augustis lubati Virtsu inimestele, et kui rahvamaja eraldiseisvana suletakse, siis uue kultuurikorralduse planeerimisel on Virtsu esindajate jaoks kohad koosolekulaua ümber alati olemas.
Milline on aga reaalsus? Hästi toimiv rahvamaja suleti. Juhataja koht kaotati. Virtsu rida eelarves kustutati. Koosolekulaua tagant tõsteti Virtsu toolid eemale ning kogu valla kultuurielu kavandamisel ei peetud ühegi Virtsu vabaühenduse soove ja arvamusi ärakuulamise vääriliseks.
📍Valla esindajad lubasid meediaintervjuudes ning oma arvamusartiklites selgesõnaliselt, et “midagi ei muutu”. Ometi muutus. Muutus kõik.
📍Kui aasta lõpus paluti meil esitada plaanid 2025. aastaks, tegime seda heas usus. Plaanisime kuus suurt kogukonna sündmust ja näitasime, milline võiks olla valla toetus — kokku umbes 12 000 eurot. See number ei tulnud õunte pealt, vaid 2024. Aasta kulueelarve baasil. Vastuseks saime pakkumise toetada kuuest sündmusest ainult kolme ja kokku 4000 euroga.
📍Ometi, kui selgitasime, et Virtsu Merepäev, mis on traditsiooniliselt olnud pea ainus tasuta sündmus, neelab kogu selle summa, hakkas asi veel enam logisema. Vallavalitsus allkirjastas koostöölepingu, milles oli punkt, et koostööpartner peab hoiduma valla kritiseerimisest ka väljaspool korraldatavaid sündmusi.
📍Selline klausel lõi kogukonnas häirekellad tööle. Pole kaua möödas Lihula jalgpallisündmuse ja Propelleri skandaalist, kus inimesed võeti vastutusele selle eest, et nende korraldatud sündmusel esitati lavalt Lääneranna väikse ühiskonna valupunkte väljatoov lauluke. See oli sündmus, mis lõi niigi kanajalgadel usalduse veelgi enam kõikuma. Virtsu inimesed on ettevaatlikud. Nad mäletavad.
📍Arutasime lepingu tingimusi avalikult — koosolekutel, meililistis, kogukonna vestlusringis. Toimus tõeline rohjuure tasandil otsustamine, kus igaühe hääl luges. Ja me otsustasime, et neil tingimustel ei saa me lepingut allkirjastada.
📍Seepeale esitati vallavalitsuse poolt uus versioon — klauslist eemaldati sõna "muudel juhtudel". Aga usalduskriis seemned oli juba võrseteks idanenud. Et kogukonna nimel ei teeks otsuseid käputäis MTÜ juhatuse liikmeid, korraldasime avaliku küsitluse Virtsu kogukonna Facebooki grupis, kirjeldades ausalt olukorda ja oma hirme. Kogukond ütles oma sõna.
📍Enne lihavõttepühi toimus Virtsus valla arengukava ametlik arutelu, mille raames arutlesime vallavanem Ingvar Saarega ka koostöölepingu teemat ning vallavanem kinnitas, et lepingu näol on tegemist standardse lepinguga, mis ei piira kuidagi kunstilist tegevust. Heas usus asusime seda taas isekeskis arutama, kaaludes meile antud selgituste ja kinnituste baasil ikkagi lepingu allkirjastamist.
📍Esimesel pühadejärgsel tööpäeval saime ootamatult kaela suure kausitäie külma vett. Valla esindajad andsid MTÜ-le ning samaaegselt kohe ka avalikkusele teada, et Virtsu Rahva Maja MTÜ tegevus on olnud “sihilik koostöölepingu eesmärgile vastu töötamine” ning “tee MTÜ poliitiliste eesmärkide saavutamiseks” ning seetõttu loobutakse Virtsule selleks aastaks planeeritud 4000 € kultuurisündmuste toetuse andmisest. Tasuks ausalt ja avameelselt oma küsimuste ning lepingu muutmise ettepanekute esitamise eest jäetakse valla suuruselt teine asustus täielikult ilma kultuurivaldkonna toetusest. Rahast, mis on kogukonna töö ja vaevaga maksurahana valla eelarve tulupoolele laekunud, ei näe Virtsu tagasi sentigi.
❓Võime siin Virtsus näida juba paranoilisena, kuid paratamatult on tekkinud küsimused:
❓Kas toetuse pakkumine oli soov valla kultuurielu rikastada või hoopiski algusest peale peenelt plaanitud lõks? Kas oma arvamuse avaldamist puudutavad lepingupunktid võisid siiski olla raha tagasinõudmise ohule rõhuvad suukorvid, et hoida kogukonda haukumast ja hammustamast? Oli see lakmustest Virtsu kogukonna meelsuse ja ühtsuse määratlemiseks?
📍Selge on see, et Virtsu mõtleb kaasa. Virtsu kaasab oma kogukonna liikmeid otsustusprotsessi. Virtsu on ja jääb ühtseks. Me oleme väärt ausat, lugupidavat ja koostööle suunatud suhtlemist ning oleme omalt poolt seda korduvalt pakkunud. Kogukondlik initsiatiiv ja kaasamõtlemine ei ole oma olemuselt automaatselt poliitiline meelestatus ja oponeerimine.
📍Demokraatia ei tähenda, et rahva hääl loeb ainult valimispäeval. Tõeline demokraatia tähendab, et rahvast kuulatakse kogu aeg – nende muresid, ootusi ja ettepanekuid võetakse tõsiselt ka siis, kui need ei ole võimulolijatele mugavad.
📍Mandaat ei anna õigust muuta valitsemist ainuotsustamiseks ega oma võimu kriitikavabaks tsooniks. Kui suur osa inimesi tunneb, et nende häält ei kuulata, siis pole probleem mitte rahvas, vaid juhtimises endas. Siis on midagi olulist läinud valesti – ja vastutus selle eest lasub võimul, mitte rahval.
❓Kindel käsi on hea, kui see hoiab ja toetab. Kui käsi surub hääle kinni ning vajutab vastu maad, on see märk tugevusest või hoopis hirmust ja nõrkusest?
📍Virtsu elab. Virtsu mäletab. Virtsu tegutseb edasi.
#virtsuelab
MTÜ Liige Henrik Raave kirjutab Postimehe-s:
Kui kindel käsi muutub rusikaks
Virtsu kogukonnas on üha suurema hooga lahti rullumas sündmusteahel, mis näitab ilmekalt, kui habras on kogukonna ja omavalitsuse vaheline usaldus ning kui kergesti võib võimu tahe muutuda koostöö asemel kontrolliks.
Mõistan, et Lääneranna vallavolikogu esimees soovib jätta endast mulje kui "kindla käega juhist". Avalikus teenistuses on tugev ja selge juhtimine väärtus. Kuid avalikkus – eriti väike kogukond, kellelt on hiljuti võetud kool ja rahvamaja – ei oota ainult tugevust. Hing ihkab pigem veelgi enam turvatunnet ja kindlust. Seda, et raskustes ja erimeelsustes istutakse rahulikult ühise laua taha, tõesti kuulatakse üksteist ära ja üheskoos leitakse lahendused.
Oodatakse, et võim ei karistaks küsimusi esitavaid inimesi, vaid toetaks kaasamõtlevat ja arutlevat kogukonda.
2024. aasta augustis lubati Virtsu inimestele, et kui rahvamaja eraldiseisvana suletakse, siis uue kultuurikorralduse planeerimisel on Virtsu esindajate jaoks kohad koosolekulaua ümber alati olemas.
Milline on aga reaalsus? Hästi toimiv rahvamaja suleti. Juhataja koht kaotati. Virtsu rida eelarves kustutati. Koosolekulaua tagant tõsteti Virtsu toolid eemale ning kogu valla kultuurielu kavandamisel ei peetud ühegi Virtsu vabaühenduse soove ja arvamusi ärakuulamise vääriliseks.
Valla esindajad lubasid meediaintervjuudes ning oma arvamusartiklites selgesõnaliselt, et “midagi ei muutu”. Ometi muutus. Muutus kõik.
Kui aasta lõpus paluti meil esitada plaanid 2025. aastaks, tegime seda heas usus. Plaanisime kuus suurt kogukonna sündmust ja näitasime, milline võiks olla valla toetus — kokku umbes 12 000 eurot. See number ei tulnud õunte pealt, vaid 2024. Aasta kulueelarve baasil. Vastuseks saime pakkumise toetada kuuest sündmusest ainult kolme ja kokku 4000 euroga.
Ometi, kui selgitasime, et Virtsu Merepäev, mis on traditsiooniliselt olnud pea ainus tasuta sündmus, neelab kogu selle summa, hakkas asi veel enam logisema. Vallavalitsus allkirjastas koostöölepingu, milles oli punkt, et koostööpartner peab hoiduma valla kritiseerimisest ka väljaspool korraldatavaid sündmusi.
Selline klausel lõi kogukonnas häirekellad tööle. Pole kaua möödas Lihula jalgpallisündmuse ja Propelleri skandaalist, kus inimesed võeti vastutusele selle eest, et nende korraldatud sündmusel esitati lavalt Lääneranna väikse ühiskonna valupunkte väljatoov lauluke. See oli sündmus, mis lõi niigi kanajalgadel usalduse veelgi enam kõikuma. Virtsu inimesed on ettevaatlikud. Nad mäletavad.
Arutasime lepingu tingimusi avalikult — koosolekutel, meililistis, kogukonna vestlusringis. Toimus tõeline rohjuure tasandil otsustamine, kus igaühe hääl luges. Ja me otsustasime, et neil tingimustel ei saa me lepingut allkirjastada.
Seepeale esitati vallavalitsuse poolt uus versioon — klauslist eemaldati sõna "muudel juhtudel". Aga usalduskriis seemned oli juba võrseteks idanenud. Et kogukonna nimel ei teeks otsuseid käputäis MTÜ juhatuse liikmeid, korraldasime avaliku küsitluse Virtsu kogukonna Facebooki grupis, kirjeldades ausalt olukorda ja oma hirme. Kogukond ütles oma sõna.
Enne lihavõttepühi toimus Virtsus valla arengukava ametlik arutelu, mille raames arutlesime vallavanem Ingvar Saarega ka koostöölepingu teemat ning vallavanem kinnitas, et lepingu näol on tegemist standardse lepinguga, mis ei piira kuidagi kunstilist tegevust. Heas usus asusime seda taas isekeskis arutama, kaaludes meile antud selgituste ja kinnituste baasil ikkagi lepingu allkirjastamist.
Esimesel pühadejärgsel tööpäeval saime ootamatult kaela suure kausitäie külma vett. Valla esindajad andsid MTÜ-le ning samaaegselt kohe ka avalikkusele teada, et Virtsu Rahva Maja MTÜ tegevus on olnud “sihilik koostöölepingu eesmärgile vastu töötamine” ning “tee MTÜ poliitiliste eesmärkide saavutamiseks” ning seetõttu loobutakse Virtsule selleks aastaks planeeritud 4000 € kultuurisündmuste toetuse andmisest. Tasuks ausalt ja avameelselt oma küsimuste ning lepingu muutmise ettepanekute esitamise eest jäetakse valla suuruselt teine asustus täielikult ilma kultuurivaldkonna toetusest. Rahast, mis on kogukonna töö ja vaevaga maksurahana valla eelarve tulupoolele laekunud, ei näe Virtsu tagasi sentigi.
Võime siin Virtsus näida juba paranoilisena, kuid paratamatult on tekkinud küsimused:
Kas toetuse pakkumine oli soov valla kultuurielu rikastada või hoopiski algusest peale peenelt plaanitud lõks? Kas oma arvamuse avaldamist puudutavad lepingupunktid võisid siiski olla raha tagasinõudmise ohule rõhuvad suukorvid, et hoida kogukonda haukumast ja hammustamast? Oli see lakmustest Virtsu kogukonna meelsuse ja ühtsuse määratlemiseks?
Selge on see, et Virtsu mõtleb kaasa. Virtsu kaasab oma kogukonna liikmeid otsustusprotsessi. Virtsu on ja jääb ühtseks. Me oleme väärt ausat, lugupidavat ja koostööle suunatud suhtlemist ning oleme omalt poolt seda korduvalt pakkunud. Kogukondlik initsiatiiv ja kaasamõtlemine ei ole oma olemuselt automaatselt poliitiline meelestatus ja oponeerimine.
Demokraatia ei tähenda, et rahva hääl loeb ainult valimispäeval. Tõeline demokraatia tähendab, et rahvast kuulatakse kogu aeg – nende muresid, ootusi ja ettepanekuid võetakse tõsiselt ka siis, kui need ei ole võimulolijatele mugavad.
Mandaat ei anna õigust muuta valitsemist ainuotsustamiseks ega oma võimu kriitikavabaks tsooniks. Kui suur osa inimesi tunneb, et nende häält ei kuulata, siis pole probleem mitte rahvas, vaid juhtimises endas. Siis on midagi olulist läinud valesti – ja vastutus selle eest lasub võimul, mitte rahval.
Kindel käsi on hea, kui see hoiab ja toetab. Kui käsi surub hääle kinni ning vajutab vastu maad, on see märk tugevusest või hoopis hirmust ja nõrkusest?
Virtsu elab. Virtsu mäletab. Virtsu tegutseb edasi.
#virtsuelab
12. juulil olete oodatud: VIRTSU MEREPÄEV | 58. korda | MARJU LÄNIK LAAT JOOKS LASTEALA MERESÕIDUD VÕRKPALL KAUNIS VIRTSU
0 CommentsComment on Facebook
täpsem info: MõNU
Virtsu Merepäev
toimub tänavu juba 58. korda!
Tule veeda terve päev rõõmsa rahva, hea muusika ja suvise melu keskel – see on tasuta kogukonnapidu, mis on kasvanud välja kunagisest Kalurite Päevast ja on nüüdseks oodatud kohtumispaik kõigile – nii kohalikele kui neile, keda elu on kaugemale viinud.
“Kui Virtsu põles …”
Hind 25 eurot.
Tellimine virtsu@virtsu.ee
0 CommentsComment on Facebook