Viimased täiendused:
26.10 - Aastaid merd kündnud mees niidab nüüd esiisade puisniite
26.10 - Leppetrahvi toonud pinnasekahjustus Laelatu puisniidus sai tasandatud
24.10 - Osa Lääneranna vallast tahab lahku lüüa
22.10 - Virtsu Muuseumi MõNU: Tallinna reis
18.10 - MõNU: Viljandimaa ringreisi fotod
17.10 - Kas Virtsust saab tulevikus rohkem kui lihtsalt läbisõiduhoov?
VIRTSU RAHVA MAJA KINO - VARI 13.11
Tartu 1894, vaimuhaigla. Tulevane Eesti suur poeet Juhan Liiv põeb skisofreeniat ja jälitusmaaniat. Tema isamaa, millest ta laulda tahab, kannatab tagurliku Vene impeeriumi haardes. Toimub venestamine, millega on lämmatanud eestlaste vabaduspüüded. Liiv põgeneb ja läheb vanematekoju Alatskivile, et tervist kosutada, kuid satub hoopis kummalise mõrvaloo keskele. On tapetud talumees Madjus, kes nähtavasti on leidnud suure varanduse, mis nüüd on kadunud. Liiv ei lepi sellega, et mõrva eest võetakse kinni süütu mees ja ta otsustab uurimisse sekkuda. Ja maksab selle eest peaaegu oma eluga.
„Vari“ toob esmakordselt Eestis kinolinale Juhan Liivi tegelaskuju ja näitab teda ootamatu vaatenurga alt. Tegelaste seas on veel Alatskivi konstaabel, ringirändavad tsirkusemaadlejad, mõisa opman, Liivi noorpõlvekallim, kooliõpetaja ja kõrtsimees, hulluarstid ja kirjastajad ja üks päris ehtne Kurat.
Filmi režissöör on Jaak Kilmi („Tagurpidi torn“, „Disko ja tuumasõda“, „Sangarid“). Stsenaariumi autor on Indrek Hargla (Apteeker Melchiori triloogia). Filmi produtsentideks on Kristian Taska, Tanel Tatter, Veiko Esken ja Armin Karu, kaasprodutsent on Tuuli Roosma ning tegevprodutsent on Adeele Tähemaa. Operaator on Mihkel Soe, kunstnik Karoliina Kull, kostüümikunstnik Anu Lensment ja grimmikunstnik Gristina Pahmann, monteerija on Jaak Ollino, helilooja Ardo Ran Varres, kaskadööride osakonna juht Roman Neso Laupmaa, järeltöötluse juht Jan Viljus. Idee autorid on Arbo Tammiksaar, Jaak Kilmi ja Kristjan Mändmaa.
Filmis näitlevad Pääru Oja (Juhan Liiv), Kersti Heinloo, Rain Simmul, Karol Kuntsel, Alice Siil, Peeter Tammearu, Lena Barbara Luhse, Riho Kütsar, Ago Anderson, Andres Mähar, Tarmo Tagamets, Meelis Rämmeld, Indrek Sammul jt.
Filmi tootjad on Taska Film („Nimed Marmortahvlil“, „1944“, “Talve”, “02”, „Apteeker Melchior“), Hansafilm („Tõde ja õigus“, „Apteeker Melchior“) ja Apollo Film Production („Vanamehe film“, „Talve“, „Soo“, „Apteeker Melchior", „Suvitajad“), Reede („Meie aasta Indoneesias", „Ühikarotid“, „Saladused“). Filmi levitab Hea Film.
Filmi valmimist toetasid Tartu Filmifond, DHL, Cramo, A. le Coq, Puumarket, Apotheka ja Postimees, projekti arendust toetas Eesti Filmi Instituut.
Filmi pikkus: 1h 34min
Alla 12-aastastele keelatud!
Tähelepanu! Filmis esineb nii vägivalda, kui ka intiimsust sisaldavaid stseene, mis pole kõige sobivamad noorematele kinokülastajatele.
Virtsu on alevik ja poolsaar ajaloolisel Läänemaal, alates 2017. aastast Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Virtsu poolsaare pindala koos Puhtulaiuga on umbes 7 km2. Alevik tekkis sadama ümbrusse 19. sajandi lõpul. 2018. a seisuga oli elanike 512 ja 2024. a. seisuga 498.
Virtsu on aastasadu olnud oluline sadamakoht. Oletatavasti oli siin juba 13. sajandi lõpus kindlusrajatisi. Tänapäeval on Virtsus kolm sadamat: Virtsu sadama kaudu toimub parvlaevaühendus saartega; Vanasadam (kalatööstus) ja Kalasadam (Vanalinna all).
Virtsus on Virtsu Kool (algkool 1940, lasteaed 1967, põhikool 1973, lasteaed ja põhikool ühinesid 2010, neljaklassiline kool ja lasteaed 2023), raamatukogu, Coop Konsum (2012), 110 kV alajaam (1964), kolm tuuleparki (2002, 2008, 2010), Virtsu Muuseum (1996), Valeri Kirsi vanasõidukite muuseum (2006), Omniva postiautomaat (2021), rahvamaja (2022), taaskasutuskeskus (2023), rannahoone (2023), Werderholmi kvartal (2024).
Tuletorn on ehitatud 1951. aastal. 1931-1968 tegutses Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudteeliin.
Virtsu Arenguselts on asutatud 2004. aastal. 2014. aastal algas Virtsu vasallilinnuse varemete konserveerimine ja mõisatalli rekonstrueerimine muuseum-seltsimajaks.
Virtsus tegutsevad Kvaliteetaken, EH Connector, Sirje Tamme Äri, Sadama kohvik, Anni Pubi, Alexela tankla, Jetoil. Kõmsil tegutsev traadivabrik AS K.MET ostis 2021. aastal Virtsus vana kalatehase krundi ning plaanib tulevikus kogu tootmise Virtsusse kolida.
Virtsu ümbrus on olnud Tallinnfilmi sagedane võttepaik. Siinkandis on filmitud Viimne reliikvia (1969, Pirita klooster oli ehitatud Kukeranda), Keskpäevane praam (1967), Valge laev (1970), Reigi õpetaja (1977), Pulmapilt (1980) jt.
Virtsu nimeline küla on Tartumaal Peipsiääre vallas.
Virtsu tänavad ja teed
Aidamäe tee, Allika, Jaama, Kaare, Kadaka tee, Kase, Kõver, Laelatu tee, Lahe, Laheääre, Linnamäe, Majaka, Mere puiestee, Metsa, Mäe, Oru, Pargi, Puhtu tee, Põhja puiestee, Põllu, Rahu, Raudtee, Sepa, Tallinna maantee, Tammi tee, Tööstuse, Uisu, Uus, Vanalinna, Vanaluubi tee, Vee, Viire.
Virtsu Arenguselts on välja andnud raamatu “80 aastat kooliharidust Virtsus”
Raamatu koostasid Jüri Mõniste ja Mart Mõniste, kaane kujundas ja projektide joonised töötles Sulev Mõniste.
Projekti toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Hanila Toetusgrupp.
Raamatu maht on 192 lk, milles hulgaliselt huvitavaid pilte koolielust. On lühiülevaade Virtsu kooli 80. aastasest ajaloost, õpetajate elulugusid ja meenutusi, õpilaste koolimälestusi. Kõige lõpus on õpetajate ja lõpetajate nimekirjad.
Trükisooja raamatut saab endale osta 15€ eest Sirje Tamme poest aadressil Tööstuse 9a, Virtsu. Vajadusel saadame ka postiga. Anna oma soovist teada virtsu@virtsu.ee
Mõnusat lugemist!
Virtsu kodulehe esimene versioon sai avalikuks 6.01.2001.
Aegade jooksul on lehe arendamisele ja sisustamisele kaasa aidanud: Hilda Kaas, Aino Vahter, Jüri Mõniste, Mardo Leiumaa, Laine Vesker, Mart Leiumaa, Peeter Vissak, Arno Peksar, Eero Sahk, Olev Kaas, Andri Vatsfeldt, Airi Aavik, Kätlin Madisson, Margo Maas, Aimar Roomets, Viljar Rohula, Elen Sarapik, Karmen Vene, Margus Piilmann, Girta Päärson, Maris Raudsepp, Tiina Mõniste, Sulev Mõniste.
UUT JA VANA
VIRTSU RAHVA MAJA KINO - VARI 13.11
Tartu 1894, vaimuhaigla. Tulevane Eesti suur poeet Juhan Liiv põeb skisofreeniat ja jälitusmaaniat. Tema isamaa, millest ta laulda tahab, kannatab tagurliku Vene impeeriumi haardes. Toimub venestamine, millega on lämmatanud eestlaste vabaduspüüded. Liiv põgeneb ja läheb vanematekoju Alatskivile, et tervist kosutada, kuid satub hoopis kummalise mõrvaloo keskele. On tapetud talumees Madjus, kes nähtavasti on leidnud suure varanduse, mis nüüd on kadunud. Liiv ei lepi sellega, et mõrva eest võetakse kinni süütu mees ja ta otsustab uurimisse sekkuda. Ja maksab selle eest peaaegu oma eluga.
„Vari“ toob esmakordselt Eestis kinolinale Juhan Liivi tegelaskuju ja näitab teda ootamatu vaatenurga alt. Tegelaste seas on veel Alatskivi konstaabel, ringirändavad tsirkusemaadlejad, mõisa opman, Liivi noorpõlvekallim, kooliõpetaja ja kõrtsimees, hulluarstid ja kirjastajad ja üks päris ehtne Kurat.
Filmi režissöör on Jaak Kilmi („Tagurpidi torn“, „Disko ja tuumasõda“, „Sangarid“). Stsenaariumi autor on Indrek Hargla (Apteeker Melchiori triloogia). Filmi produtsentideks on Kristian Taska, Tanel Tatter, Veiko Esken ja Armin Karu, kaasprodutsent on Tuuli Roosma ning tegevprodutsent on Adeele Tähemaa. Operaator on Mihkel Soe, kunstnik Karoliina Kull, kostüümikunstnik Anu Lensment ja grimmikunstnik Gristina Pahmann, monteerija on Jaak Ollino, helilooja Ardo Ran Varres, kaskadööride osakonna juht Roman Neso Laupmaa, järeltöötluse juht Jan Viljus. Idee autorid on Arbo Tammiksaar, Jaak Kilmi ja Kristjan Mändmaa.
Filmis näitlevad Pääru Oja (Juhan Liiv), Kersti Heinloo, Rain Simmul, Karol Kuntsel, Alice Siil, Peeter Tammearu, Lena Barbara Luhse, Riho Kütsar, Ago Anderson, Andres Mähar, Tarmo Tagamets, Meelis Rämmeld, Indrek Sammul jt.
Filmi tootjad on Taska Film („Nimed Marmortahvlil“, „1944“, “Talve”, “02”, „Apteeker Melchior“), Hansafilm („Tõde ja õigus“, „Apteeker Melchior“) ja Apollo Film Production („Vanamehe film“, „Talve“, „Soo“, „Apteeker Melchior", „Suvitajad“), Reede („Meie aasta Indoneesias", „Ühikarotid“, „Saladused“). Filmi levitab Hea Film.
Filmi valmimist toetasid Tartu Filmifond, DHL, Cramo, A. le Coq, Puumarket, Apotheka ja Postimees, projekti arendust toetas Eesti Filmi Instituut.
Filmi pikkus: 1h 34min
Alla 12-aastastele keelatud!
Tähelepanu! Filmis esineb nii vägivalda, kui ka intiimsust sisaldavaid stseene, mis pole kõige sobivamad noorematele kinokülastajatele.
“Kui Virtsu põles …”
Hind 20 eurot.
Tellimine virtsu@virtsu.ee
0 CommentsComment on Facebook