Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
12.11.2018

Saksa lahingulaevad König ja Kronprinz

König

König-seeria laevad (König, Grosser Kurfurst, Markgraf, Kronprinz) olid viimased 305 mm suurtükkidega relvastatud saksa lahingulaevad. Nende eripäraks oli, et kõik viis suurtükitorni olid laeva keskjoonel.

Seeria esimese laeva König ehitus algas Wilhelmshaveni laevatehases oktoobris 1911, vette lasti märtsis 1913 ja tegevlaevastikus oktoobrist 1915. Kuni Bayern ja Baden-tüüpi laevade ilmumiseni 1916-1917 olid König seeria laevad Saksa võimsaimad sõjalaevad.

König
Veeväljasurve – 22 795 tonni
Pikkus – 175,7 m
Laius – 29,5 m
Süvis – 8,3 m, max 9,2 m
Võimsus – 43 300 hj
Kiirus – 21 sõlme
Meeskond – ohvitsere 41, madruseid 1095
Soomus – kuni 350 mm
Relvastus:
305 mm suurtükke (laskeulatus 20,4 km, mürskude tagavara 900) – 10 tk viies tornis
150 mm suurtükke (laskeulatus 16,8 km, varu 2240 lasku) – 14 tk
88 mm suurtükke – 6 tk (maha võetud 1917)
88 mm suurtükke (varu 2500 lasku) – 2 tk, hiljem 4 tk
500 mm torpeedotorud (varu 16 torpeedot) – 5 tk

Lahingulaeva König 305 mm suurtükid

Neljast sõsarlaevast formeeriti 3. avamere eskaader, König oli admiral Benke lipulaev. 3. eskaader osales kõigis Saksa merelahingutes I maailmasõja algusest peale, ka 31. maist 1. juunini 1916 Põhjamerel Inglise ja Saksa laevastiku vahel peetud Jüüti (Skagerraki) merelahingus, mis oli I maailmasõja suurim merelahing. Inglastel osales 150 laeva (28 lahingulaeva, 9 lahinguristlejat, 34 ristlejat ja 79 hävitajat) admiral J. Jellicoe juhatusel. Sakslastel 99 laeva (16 lahingulaeva, 5 lahinguristlejat, 6 soomuslaeva, 11 ristlejat ja 61 hävitajat) admiral R. von Scheeri juhatusel.

Inglased kaotasid 14 laeva ning 6 784 meest surnute, haavatute ja vangidena. Sakslased kaotasid 11 laeva ja 3 058 meest.

König sai lahingus ühe 380 mm ja üheksa 343 mm suurtüki otsetabamust, lisaks 5-6 väiksema kaliibri otsetabamust. Meeskonnas 45 hukkunut ja 27 haavatut.

König pärast 1917. aasta ümberehitust. Paigaldati uus esimast, mille tipus tulejuhtimispunkt

1917. aastal ehitati König ümber, 88 mm suurtükid võeti maha, paigaldati uus esimast tulejuhtimispunktiga.

Osales 1917. aasta septembris-oktoobris operatsioonis Albion.

Pärast sõja lõppu viidi interneeritud saksa ulgumerelaevastik, sealhulgas kõik neli König-tüüpi laeva, Briti merejõudude peabaasi Scapa Flowsse. Seal seisis laevastik vähendatud meeskondadega kuni 21. juunini 1919, siis avasid meeskonnaliikmed kingstonid ja uputasid enamiku laevu.

Königi vrakk müüdi 1962. aastal vanarauaks, kuid seda ei ole siiani üles tõstetud, see on kummuli 40 m sügavuses vees.

Saksa lahingulaev Kronprinz (Kronprinz Wilhelm)

Saksa lahingulaev Kronprinz (Kronprinz Wilhelm)

Ehitatud Kielis Germania laevatehases. Alustatud mais 1912, vette lastud veebruaris 1914, laevastikus veebruarist 1915.

Kronprinz lahingus

Jüüti merelahingus 1916 pääses vigastusteta. Sai torpeedotabamuse Taani rannikul 5. nov. 1916 briti allveelaevalt J1.

27. jaanuaril 1918 ümber nimetatud Kronprinz Wilhelm.

Uputati Scapa Flow lahes 21. juunil 1919. Vrakk lebab kummuli 38 m sügavuses, kiilust veepinnani on ainult 12 m.

König Class Battleships – Warship1.com, mahukas sait kogu maailma sõjalaevadest, inglise keeles
The Imperial German Navy from 1888 to 1918 – pooleli jäänud leht, aga sisaldab üsna palju tehnilisi andmeid ja pilte saksa sõjalaevadest, inglise keeles.
German Kriegsmarine Encyclopedia – väga mahukas, sisaldab ka lingikogu, inglise keeles