Borodino-seeria neli esimest soomuslaeva (Knjaz Suvorov, Imperator Aleksandr III, Borodino ja Orjol) ehitati kiirkorras valmis pärast Vene -Jaapani sõja puhkemist. Oktoobris 1904 alustasid nad teekonda Liepajast ümber Aafrika Vaiksele ookeanile. Suure süvise tõttu nad Suessi kanalit läbida ei saanud. 1905. aasta maiks jõuti Tsushima lahte.

27-28. mail peeti Vene ja Jaapani laevastiku vahel kuulus Tshushima merelahing. Knjaz Suvorov, Imperator Aleksandr III ja Borodino uppusid lahingus koos meeskondadega. Orjol sattus jaapanlaste kätte, nimetati ümber Iwamiks ja teenis Jaapani laevastikus kuni 1925. aastani.

Viienda Borodino-seeria soomuslaeva Slava ehitus algas Peterburis Balti tehases oktoobris 1902, vette lasti augustis 1903. Oli ette nähtud 3. Vaikse ookeani eskaadri jaoks, kuid 1905. aastal toimunud tööliste streikide tõttu venis valmimine aasta lõpuni ja Vene-Jaapani sõda oli selleks ajaks lõppenud. Slava jäi Balti laevastikku.

Slava
Veeväljasurve – 14 200 tonni
Pikkus – 121,6 m
Laius – 23,2 m
Süvis – 8,0 m
Võimsus – 15 800 hj
Kiirus – 17,8 sõlme (33 km/h)
Soomus – kuni 254 mm
Meeskond – 825 meest
Relvastus:
305 mm (laskekaugus 14,8 km, varu 240 lasku kokku) – 4 tk
152 mm (laskekaugus 11,5 km, varu 180 lasku toru kohta) – 12 tk
75 mm (laskekaugus 7,4 km, varu 300 lasku toru kohta) – 20 tk
63 mm – 2 tk
37 mm – 2 tk
Kuulipildujad – 2 tk
Veealused torpeedoaparaadid 457 mm, 6 torpeedot – 2 tk

1907. aastal klassifitseeriti liinilaevaks. Tegi hulga õppereise Põhja-Jäämerel ja Vahemerel. 1908. a. detsembris osales meeskond Sitsiilias Messiina maavärina ohvrite päästmisel. 1910-11 kapremondis Prantsusmaal, vahetati katlad.

I maailmasõja algusest Liivi lahes, tõrjus korduvalt sakslaste sissetungikatseid Irbeni väina kaudu. Lahingus 1915. aasta septembris lendas mürsukild komandosilla vaatepilust sisse, hukkusid komandör S. Vjazemski ja veel neli meest.

Aprillis 1916 seisis Slava Kuivastu reidil, kui teda tabas saksa lennukipomm, purustused olid kerged.

1916. aasta lõpul remondis ja ümberehitusel Helsingis. 305 mm suurtükkide tõusunurka suurendati 15 kraadilt 25 kraadini, sellega suurenes laskekaugus 115 kaabeltauni (21,2 km).

1917. aastast oli Slava komandöriks Vladimir Antonov (1876-1954. Lõpetanud Peterburi Ülikooli. Laevastikus 1899. aastast. Osales Tsushima merelahingus ristlejal Vladimir Monomahh, oli pool aastat jaapanlaste käes sõjavangis. Hiljem mitmete miinilaevade komandör. 1915-16 Riia jõeflotilli ülema kohusetäitja, 1916. aastast Emiir Buharskii komandör, 1917. aastast Slava komandör. 1. järgu kapten juunist 1917. Kodusõja ajal võitles valgete poolel põhjas, oli Slaavi-Briti leegioni reamees, liinilaeva Tsesma komandör, teenis kontradmiral L. Ivanovi staabis. Emigreerus kindral Milleri vägedega. Elas Belgias, töötas Belgia-Kongos laevakaptenina Kongo jõel. Suri Brüsselis.).

17. oktoobril 1917 osales Slava Moonsundi lahingus, sai kokku seitse tabamust. Laeva tungis üle 1000 tonni vett, süvis suurenes 10 meetrini ja seetõttu polnud Suure väina laevatee enam läbitav. Meeskond võeti maha, laeva taheti uputada faarvaatrisse, kui jäi selle lähedal põhja kinni. Laskemoonavarud õhiti, lisaks veel torpedeeriti, vrakk põles kaks päeva.

Kahe maailmasõja vahel kasutasid Slava terast Muhu ja Saaremaa sepad ning Pärnu paadimootoritööstus. 152 mm suurtükid viidi Naissaare rannapatareidesse. 1933-37 lõigati vrakk vanarauaks ja müüdi välismaale. Väidetavalt läks tema metalli müügitulu allveelaevade Kalev ja Lembit ostu finantseerimiseks.

Slava pronksist käilakaunistus on Eesti Meremuuseumis.

1958. aastal anti Slava nimi N. Liidu sõjalaevastiku ristlejale, hiljem raketiristlejale.

Soomuslaeva “Slava” viimane lahing Muhu väinas

Lahinguvetelt korjati soomusterast ja vaske