Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
20.09.2018

Arheoloog avastas muinaslinnuse

Andrus Karnau

17. mai 2001 Lääne Elu

Arheoloog Mati Mandel avastas Salevere Salumäel muinaslinnuse vallijäänused, haruldane leid täiendab ettekujutust Läänemaa muinasajast.

Viie meetri laiune ja keskmiselt meetri kõrgune kaitsevalli alus ümbritseb Salumäe lauskjat külge. Oletatava linnuse kaht külge kaitseb looduslik paepank. “Salevere linnus oli kasutusel tõenäoliselt esimesel aastatuhandel enne Kristust,” ütles Mandel. “Ei julge öelda, et ta oleks varasem.”

Mandli sõnul leidsid arheoloogid naabruses asuvas samasuguses Massu muinaslinnuses kaevates keraamikatükke, mis dateeriti esimese aastatuhande esimesse poolde enne Kristust. Vaatlemisel leidis Mandel oletatavad pikliku kujuga kivikalmed, põllukivihunnikud ja kõrgendikud, mis võisid olla elumaja alused.

Salevere Salumäe jalamil asub enne noorema rauaaja algust tuntud küla. Mandli arvates asus linnuse rajamise ajal küla Salumäel. Mäge on kasutatud ka põlluna, sellele viitavad põllukivihunnikud. Ajaarvamise algusele järgneva nelja sajandi jooksul on Läänemaa muinasaja asustusloos “tume aeg”, mil puuduvad leiud asustuse kohta.

“Võib-olla paiknes asustus ümber, sest põuakartlikud põllud kurnati välja,” oletas Mandel. “Võib-olla peletas Kaali meteoriit inimesed siit kandist minema.” Mandli hinnangul jäeti ajaarvamise vahetusel maha ka Salevere ja Massu linnused. Pärast asustuse taastumist ei hakatud linnusekohti enam kasutama. Samasugused esimesel aastatuhandel kasutusel olnud linnused asuvad Läänemaal Massus ja Lihunetsis.

“Absoluutselt kindlalt ei saa öelda, miks need ehitati, võib-olla olid kultusehitised,” möönis Mandel. Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna lektor, ajaloomagister Anti Selart ütles, et muinaslinnuse leidmine ei ole Eesti ajalooteaduses enam igapäevane. “Jungist ja Laidist peale ei ole linnuseid juurde tulnud. Pigem on lähemal uurimisel oletatavaid linnuseid nimekirjast maha tõmmatud,” ütles Selart. “Kõik oleneb, mida linnusest leitakse. Kirjalikes allikais ei ole linnust mainitud, mistõttu tunnetuslikku väärtust, erinevalt Valjalast või Lõhaverest, Saleverel pole.”

Salumägi on praegu populaarne puhkekoht, kus turistid ja kohalikud naudivad kaunist loodust. Mäe küljelt voolab Salumäe ohvriallikas. Legendi järgi ravitseb allika vesi silmi. Eile Salumäel kooliekskursiooniga kaasas olnud õpetaja väitis, et kui neljapäeva südaööl, selg ees, allika juurde minna ja selle veega silmi pesta, saab väga hea ja terava silmanägemise.

“Ehk õnnestub linnus turismiobjektina üles haipida ja raha teenima panna,” ütles Selart.

Linnuseleid

Lääne Elu juhtkiri

Arheoloog Mati Mandeli avastatud oletatav muinaslinnus Lõuna-Läänemaal Hanila vallas võib osutuda eesti ajalooteaduse suurimaks avastuseks uue aastatuhande esimesel aastal. Esialgu oletatakse, et linnus pärineb esimesest aastatuhandest enne Kristust.

Eesti muinaslinnused kaardistati kirjalikele ajalooallikaile ja maastikuvaatlusile tuginedes juba sadakond aastat tagasi. Läti Henrik Saleverele ei viita, sadakond aastat tagasi seal linnust ei tuntud ega juletud oletada tema olemasolu.

Esikülje uudises viitab noor, Läänemaa juurtega ajaloomagister Anti Selart Eerik Laidile ja Jaan Jungile, Eesti kahele tähelepanuväärsemale linnuste kaardistajale. Pärast nende kahe teadlase töid on arheoloogid pidanud vaid pettuma, kui oletatav linnusease taas tühjaks oletuseks osutus.

Kui arheoloogilised kaevamised kinnitavad Salevere linnuse olemasolu, on Eesti ja Läänemaa kultuurilugu saanud ühe olulise teadmise võrra rikkamaks. Eesti humanitaarteadlased on aga taas tõestamas oma võimekust kodumaa aja- ja kultuuriloo uurimisel ning oskust leida uusi tõlgendusi ja tõiku.

Tagasi artiklite lehele