Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
20.09.2018

Hanila vald peatas Virtsu tööstuspargi arendamise

Kaie Ilves

16. juuli 2013 Lääne Elu

Kohalike elanike vastuseisu tõttu loobus Virtsu arenguselts tööstuspargi arendamise ideest, samal põhjusel ei kavatse ka vald enam EASilt pargiehituseks toetust küsida.

Selts koostöös kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega kavandas Kajaka poe lähedale ulatuslikku tööstusala juurdepääsutee ja muu vajalikuga.

Läinud kolmapäevaks kokku kutsutud rahvakoosolekul andsid virtsulased vallavanemale üle 22 allkirjaga protestikirja, milles teatasid, et pole tööstuspargi rajamisega nõus.

„Koosoleku tulemusena on tööstuspargi ideekavandi edasiarendamine päevakorrast maha võetud,” teatas arenguseltsi juht Jüri Mõniste Virtsu veebilehel pärast koosolekut.

Kirjale alla kirjutanud Girta Päärson ütles, et ei olda tööstuspargi kui niisuguse vastu, küll aga selle vastu, et park rajatakse Kajaka poe lähistele. „Elurajooni ei saa seda ometi ehitada,” sõnas Päärson. Päärsoni sõnul pelgavad inimesed, et nende elukvaliteet halveneb: majadele liiga lähedal asuv tööstus tekitab häirivat müra, rikutakse vaade ja kaob privaatsus. Päärsoni sõnul sobiks tööstuspark paremini Virtsusse sissesõidutee äärde. „Virtsus on ka kohti, kus oli nõukogude ajal tööstus, räämas ala saaks korda,” arutles Päärson.

Vallavanem peab protesti ennatlikuks

Hanila vallavanema Arno Peksari sõnul oli elanike protest ennatlik, sest tööstuspargi rajamine oli alles idee tasandil, pole algatatud detailplaneeringut ega taotletud raha. Kolmapäevaks kokku kutsutud koosolekul tahtis selts ideed rahvale tutvustada, kuid kohapeale tuldi juba ette koostatud protestikirjaga. Nüüd on ka idee päevakorralt maas, ütles Peksar. Uuringuteks oli vald taotlenud Leaderilt 10 000 eurot, kuid raha ei saadud. Sügisel oli kavas taotleda raha EASilt, aga seda nüüdseks ilmnenud tugeva vastuseisu tõttu ei tehta. „Pole mingit mõtet. See oleks tühi töö,” sõnas Peksar.

EASi raha toel oli kavas ehitada uus ühendustee, mida on nagunii tarvis. See ühendaks Virtsu aleviku kaks poolt üheks, elanikud pääseksid lihtsamini sadamas asuvasse poodi ja lapsed kooli. Tööstusala oleks aga koondanud ka elanikele tarvilikke teenindusettevõtteid, sõnas Peksar.

Virtsu arenguseltsi liikme Aimar Roometsa sõnul plaaniti tööstusparki vähese keskkonnamõjuga tootmine. Arno Peksari sõnul pole Virtsus tööstuspargile Kajaka poe piirkonnast paremat kohta. Arutusel on olnud veel kaks ala: Puhtu pool kandis ja Virtsusse sissesõidutee ääres, aga ka seal on elumajad lähedal.

K. MET kolib varem või hiljem Virtsusse nagunii

Kommunikatsioonide ehitamine teistele aladele oleks aga hulga kallim, ka pole kokkuleppeid maaomanikega. Kajaka piirkonnas puudutaks tööstusala rajamine kokku seitset maaomanikku, kes on suusõnal näidanud huvi ja valmisolekut, ütles Peksar. Vaate rikkumise ja müra kohta ütles Peksar, et müra ei teki, vaade aga on kadakaisse kasvav umbrohuväli, elektriliinid ja poesein. „Mis seal vaadata on? Ja Virtsu ei ole küla. See on linnalik keskkond,” arutles Peksar.

Ühe ettevõttena oleks tööstusparki kolinud Kõmsil tegutsev K. MET. „Kõmsil müra ei ole, ei oleks ka Virtsus,” sõnas K. METi juht Mardo Leiumaa. Leiumaa ütles, et mingu pargiga, nagu läheb, K. MET tuleb varem või hiljem Virtsusse kolida, sest tootmishooned on amortiseerunud ja suurem osa töötajaid elab nagunii Virtsus.

„Aga vaatame. Ega elu seisma jää,” sõnas Leiumaa, kes on tööstuspargi asjus kolmes rollis: ettevõtte juht, arenguseltsi liige ja vallavolikogu esimees. Leiumaa sõnul ei teeni tööstuspark tema kui ettevõtja erahuve, seda kavandades on mõeldud siiski Virtsu aleviku kui terviku peale. Alles märtsis oli Leiumaa nii optimistlik, et juba tuleva aasta teisel poolel võiks olla kopp maas ja 3–4 aasta pärast tööstuspark valmis. „Nüüd on pidurid peal,” sõnas Leiumaa.

Juhtkiri: Idee vastu

Virtsus lahvatanud tööstuspargiskandaal on ühest küljest jahmatav, teisest küljest asjade loomulik käik — on ju Virtsus harjutud protesteerima, miks siis mitte ka tööstuspargi vastu.

Pangaautomaadi võitis rahvas protesteerimisega suurte ovatsioonide saatel tagasi, nii et Virtsust ja automaadist sai mõneks ajaks tugev pressi– ja turismimagnet, saagast endast aga Swedbanki suurim PR–fopaa. Postkontorit küll tagasi ei võidetud. Kaevanduste ja tuuleveskitega on kord nii, kord naa, tõsiseks pinnuks virtsulaste silmas on need igatahes. Väetisetehas läks allavett juba enne protesti.

Protestivaim iseenesest on hea asi, aga — tööstust ei taha, kaevandust ei taha, tuulikuid ei taha, ent tahame kooli, tahame poodi, raamatukogu, lasteaeda, bussiühendust. Kui ei saa, siis hakkame jälle protestima? Tahaks elada rahus, vaikuses ja eraldatuses nagu maal, aga kasutada kõiki linna hüvesid?

Muidugi on igal uuel plaanil oma head ja vead. Süüvimata kõikidesse Virtsu alevikku plaanitud tööstuspargi võimalike mõjude nüanssidesse, tundub siiski arulage hakata millegi vastu protesteerima enne, kui see on mingigi kindlama kuju võtnud. Milleks raisata aega ja energiat, kogumaks allkirju idee vastu?

Tagasi artiklite lehele