Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
2.12.2018

Kodulooline töö ja kool

Julius Ilves
Virtsu 8-klassilise Kooli direktor

8. jaanuar 1980 Töörahva Lipp

Kodukoha lähema ümbruse tundmaõppimine
Inimesed on iidsetest aegadest peale tundnud mitmekülgset huvi nende kohtade vastu, mis olid neile lühemat või pikemat aega peatus-, elamis- või tööpaikadeks, seega koduks. Koduga on seotud inimese kõige varasemad ja tohutul määral ka hilisemad elukogemused. Nad etendavad üliolulist osa inimese teadvuse kujunemises, tema eluhoiaku arenemiskäigus, saates inimest hällist hauani.

Lapsepõlve ja noorusea kodust tõuseb igale inimesele kodutunnetus, mis areneb edasi ja saab viljastavaks teguriks tema töös. Kodutunnetusest aga kasvavad välja kodumaatunnetus, kodumaa-armastus, patriotism.

Virtsu 8-kl. kooli koduloo-alases töös ongi lähtutud nendest seisukohtadest. Koduuurija huvi keskpunkti tõuseb meil tänapäevale lähem minevik – revolutsioonilised sündmused ja tegelased. Suure Isamaasõja aastad, võitlus fašistlike okupantide vastu, kõik progressiivsed püüdlused, nende uute jõudude sünd, mille abil jõuti meie sotsialistliku tänapäevani ja jätkatakse tööd kommunismi ehitamisel.

Virtsu 8-kl. kooli palgejooni on kujundanud aastaid viljeldud kodu-uurirnine, mille tähtsust õpilaste igakülgsel kasvatamisel on raske ülehinnata. Virtsu loodus ja ajalugu on tähelepanuväärsed. See on andnud koolile palju võimalusi teha lühemaid matku kooli lähemasse ümbrusse, et tundma õppida selle loodust ja ajalugu.
Oleme lähtunud sellest, et kõigepealt õpime tundma kodukoha lähemat ümbrust.

Algklassid on alustanud alati Virtsu poolsaare ja Puhtuga. Nimetatud kohad on olnud kooli kodulooringi huviobjektiks. Kodulooring on korraldanud sihipäraseid käike Puhtu looduse ja ajaloo tundmaõppimiseks, Virtsu poolsaarel on koduloolastele suurt huvi pakkunud Virtsu vasallilinnus. Virtsu poolsaarel köidab noorte kodu-uurijate tähelepanu suure lohuga ohvrikivi, mille juures käidi veel 1930-ndail aastail haigusi arstimas. Kivi asub enne kitsast poolsaare kaela Tallinn-Virtsu maanteest 40 meetrit põhja pool tee veeres.

Kaugel ei ole koolist üleliidulise tähtsusega muinsuskaitseala Kõmsil. Seal asub 11.-13. sajandi põletusmatuste väli tarandkalmetega. Kaevamised tarandkalmetel näitavad ilmekalt meie ajaarvamise algul siin asunud kogukonna järkjärgulist hääbumist mõne järgneva sajandi jooksul. Kõmsil avastati ka rauasulatusahjude asupaigad. Vatlas asub üks ilmekamatest Lääne-Eesti muinasaja lõpul püstitatud neemik-linnustest. Tee Vatlasse ei ole koduloolastel kauge. Hanilas on Suures Isamaasõjas langenute vennaskalmistu. Pioneerid hooldavad seda, korraldavad seal pioneerikoondusi, viivad sinna lilli ja pärgi. Virtsu sadamas on mälestuskivi Suure Väina forsseerijatele. Selle mälestusmärgi hooldamine on antud noorematele klassidele.

Kuna kool asub suurte looduskaitsealade vahetus läheduses (Matsalu, Laelatu, Puhtu jt.), siis on siin eeldusi looduskaitsetööks. Need looduskaitsealad pakuvad suurt huvi koduloolastele ja kõigile noortele loodusesõpradele. Nad on ka suurepärasteks näitlikeks vahenditeks aineõpetamisel.

Kodulooring
Et panna koduloolist tööd kindlale alusele, töötab koolis juba mõnda aega kodulooring. Kuna nõukogulik kodu-uurimine on kompleksne, siis arvati, et see töö peab haarama kõiki kodu-uurimise valdkonda kuuluvaid alasid, nagu loodus- ja ajalugu, etnograafia, kultuurilugu jne.

Kodulooring seadis oma ülesandeks õppida tundma koduümbruse ajalugu ja loodust, töötava rahva revolutsioonilisi võitlustraditsioone, käia matkadel ja ekskursioonidel Suure Isamaasõja lahingupaikades ning kohtuda Suure Isamaasõja veteranidega ja viisaastaku tööeesrindlastega. Nemad on meil koolis sageli külas. Koolis on olnud külas Tuudi koihoosi esimees sõjaveteran Peeter Schmidt, Karuse kolhoosi esimees Illar Viller, parteisekretär Eduard Viipsi, Suure Isamaasõja veteranid Jaan PuskarMihkel ÖövelHans PiirisildPaul Rahu jt. Toredaid kohtumisi on olnud komsomoliveteranidega. Seda tööd jätkame ka edaspidi.

Kodulookogu
Kodulookogu loomise mõte kasvas välja vajadusest tutvustada tänapäeva noortele mineviku töö- ja tarberiistu ning -esemeid, nagu vart, pint, koonal, tuleraud, värten, sirp, ahing, tuur, suga, lähker jne. Ringi tegevuse algul oligi esmaseks ülesandeks koguda kodudest mitmesuguseid esemeid, mis aitavad tundma õppida esivanemate tööd ja eluviise. Nüüd on saadud etnograafilisi esemeid päris palju.

Kodulookogus on suur kollektsioon õuemärke lääne-eesti ja saarte päritoluga. Välja pandud on ekspositsioonid Suurest Sotsialistlikust Oktoobrirevolutsioonist ja Suurest Isamaasõjast. Kodulookogule kujundas stendi Hanila külanõukogu ajaloolistest ja kultuurilistest mälestusmärkidest kunstnik Helmut Polberg. Selle abil on võimalik selgitada nende tähtsust ja kaitsevajadusi. Huvi pakuvad Virtsu mere säärtelt kogutud kivimid.

Uurimused
Koduloolisse töösse on andnud Virtsu 8-kl. koolis panuse pioneerirühmad. Pioneeride marsruudi “Minu kodumaa NSV Liit” raames on valminud mõned uurimused. Leili Lilleojal ja Gerda Pingil valmis töö “Koduloolisi töid ja uurimusi”. Seal leidsid käsitlust Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni teema ja revolutsioonis aktiivselt osalenud inimesed. Karita Saar ja Eve Salumaa kirjutasid “Virtsu loodusest ja ajaloost”. Mõlemad tööd said mullu kevadel noorte koduloolaste päeval Haapsalus tunnustuse osaliseks. Tööd esindasid kooli Tartus toimunud noorte koduloolaste kokkutulekul. Varem kirjutas Marika Gildemann “Virtsu muistendid”.

Mullu kirjutasid V klassi õpilased veel kodu-uurimusliku töö “Villem Velt” (juhendaja õp. Leida Paas), IV klass “Valentin Vokk” (õp. Hillar Laos) ja VI klass “Puhtu taime- ja loomariigis” (õp. Saima Sagur).
Pioneerirühmad said Valentin Voki ja Villem Veidi nimed. Sellel õppeaastal alustas IV klass (juhataja Inge Rajaste) uurimistööd Nõukogude Liidu kangelasest Jakob Kunderist. Pioneerirühm taotleb endale J. Kunded nime. Pioneerid on üles kirjutanud veel Suure Isamaasõja veteranide mälestusi, koostades albumi “Sõduritee pole asfalt”. Selgitati välja, kes kooli piirkonnast on langenud Suures Isamaasõjas, ja kujundati nägus stend langenud sõjameeste nimedega. Suure Isamaasõja sündmused pakuvad koduloolastele kindlasti suurt huvi ka tulevikus, asub ja Virtsu sõna tegelikus tähenduses “Suurel sõjateel”.

Püstitades rajajooni kooli õppe- ja kasvatustöös, jääb kodulooline töö ka edaspidi oma kohale, et kasvatada teadliku ja aktiivse ellusuhtumisega noorsugu.

Tagasi artiklite lehele