Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
20.07.2018

Kodumaa teede küsimuse ümber

A.

1926 Nr. 12 lk. 184-186 Ajakiri Eesti Raudtee

[Lühendatult, kirjaviis muutmata, minu rõhutused. Seoses Edelaraudtee reisirongiliikluse lõpetamisega on teema üsna ajakohane ja mõnedki 75 aasta tagused mõtted kõlavad üllatavalt aktuaalselt.]

[.] Oleks meil korralikumad teed, tingimata võiks juba, näiteks, Pärnust Tallinna autoga odavamalt kraami saata, kui rongiga. Eks nüüdki juba, kus meie maanteed ütlemata halvas seisukorras, on sõit autobusiga Tallinnast Pärnu palju hõlpsam, kui kitsarööpmelise rongiga? Eesti riik on niivõrd väike, et lühikestel raudteedel mingit tähtsust ei ole, kui meil on olemas korralikud maanteed.

Meil on käimas kavatsus ehitada Läänemaale raudteed Raplast – Virtsu, ligi 95 km pikk. Tehtud kalkulatsioonid näitavad, et tema ehitus läheb ligi 400 miljonit marka maksma. Endiste ehituste kogemuste järgi võiks kindlasti oletada, et see ehitus lõppude lõpuks oma 500 miljoni peale kerkib.

Teatavasti tahab “Juureveo raudteede selts” meie kitsaroopalise raudtee endine omanik – enda peale võtta Rapla – Virtsu tee ehitust, kuid tingimusega, et riik pärast ostaks selle nendelt ära tegelikkude kulude järgi.). Väga hea kombinatsioon, mis ehitajatele vähemalt 5%, s.o. ligi 25 miljoni marka ikkagi garanteeritud puhast kasu annab). Selts ei tahtvat seda raudteed mitte ekspluateerida, sest see ei annaks muud kui kahju (!). Teatavasti annavad kõik meie raudteed kahju, kuna nad ei suuda tasuda oma ehituskulude protsente. Sünnib see arusaadavalt vähesest liikumisest.

Uus Läänemaa raudtee on juba ette teada kahjulik ekspluateerimiseks, ja ei tasu end ära, aga millegi pärast tahetakse teda siiski ehitada (!?). Kuna sel raudteel mingit strateegilist tähtsust ei ole ja tema kasutamine ei tasu ehituse kulusid, siis oleks otse mõttetu teda ehitama hakata.

Raudtee lõikaks läbi metsavaeset maakonda, kauba vedu oleks väheldane; inimesed, kes Lihulasse või Saaremaale sõidavad, teevad seda ennem Risti jaama kaudu, kust uut maanteed mööda autobussiga mitu korda rutemini koju pääsevad, kui Rapla ja Vigala kaudu kitsarööpalisega.

Kui need 500 miljoni marka, mis tahetakse Läänemaa raudtee peale osalt otse maha visata, äratarvitada Läänemaa maanteede kordaseadmiseks, siis oleks elanikkudel sellest palju enam kasu, kui raudtee ehitusest. Esiteks, selle raha eest saaks vähemalt viis korda rohkem maanteesid korda seada kui Rapla – Virtsu raudtee pikkus ning sedaviisi saaks 5 korda rohkem elanikke, nii ütelda, käega katsuda seda kasu. Teiseks, autod, mis liiguksid mööda neid maanteid, võivad pakkuda elanikkudele (jällegi 5x enamale) mitte vähem mõnususi, kui kitsaroopaline “susla”.

Kui keegi siiski arvab, et suvel küll on ehk parem liikuda, aga talvel on ju teed umbsed? Aga sellepeale võiks ütelda, et raudteele sajab samuti lund, kuid see roogitakse sealt ära, ja just nõndasama võiks ka maanteed korras hoida. On olemas palju igasuguseid lumepuhastajaid masinaid, mis suure menuga Rootsis ja Norras tarvitatakse maanteedel. [.]

Kolmandaks, maanteede ekspluateerimise ja remondi kulud on palju väiksemad raudtee omast. Just sedasama, mis öeldud ülalpool Rapla – Virtsu raudtee kohta, võiks korrata ka teiste raudtee harude kohta, mida meil ehitada kavatsetaks. Ühesõnaga – raudteed on oma aja üle elanud. Uute teede ehitamisega, iseäranis meil, väikeses Eestis, tuleb väga ettevaatlik olla, sest otsad on liiga väikesed, kaubavedu on piiratud, maanteed on meil võrdlemisi hästi arenenud, tarvis aga neid korda seada, siis kaob tarvidus raudtee järgi iseenesest. [.]

Peale raudteede ja maanteede on meil Eestis veel suur veeteede võrk, mis seni ürgseisukorras viibib. Jõgede poolest oleme vist üks kõige rikkam maa, aga kasutatud jõgede suhtes üldpikkusele – vist viimased. Ainult Emajõgi ja pisut Narva- ning Pärnu jõgi on laevade liiklemiseks korraldatud. Vaadates Saksamaa, Hollandi ja Belgia jõgede ja kanaalide võrku, tõuseb otse pahameel, et meil, kus nõndapalju jõgesid, viimaste vesi täitsa kasutamata voolab.

Aga veeteed on kõige odavamad teed. Kui, näituseks, Läänemaal Kasarijõgi oma harudega ärapuhastada, siis aitaks see maakonna arenemisele mitte vähem, kui Rapla – Virtsu raudtee. Võib julgesti tõendada, et see mitu korda rohkem kasu toob, sest ühes liikumise kasuga tõuseb ka põllumajanduse produktsioon ja kaoks igaaastased uputused, mis mitmesaja miljonilisi kahjusid teevad. [.]

Seni puudusivad meil kohased süvendamismasinad, mida jõgedel tarvitatakse. Meriasjanduse peavalitsuse päralt olevad süvendajad “Tallinn” ja “Pärnu” on liig suured, et meie jõgedel töötada. Süvendaja “Peipsi” on aga väiksem, ning suudab rahuldada ainult väga piiratud mõõdul Peipsi basseini nõudeid. Et meie jõgede süvendamiseks on tarvis luua ajakohased süvendamis-abinõud, tuldi viimaks läinud aastal sellel otsusele, ning sadamatehased töötasivad välja ühe jõebaggeri projekti, mille järgi on nüüd ka süvendaja Kasari jõel valmis ehitatud. [.]

Sisevete büroo poolt on väljatöötatud väga põhjalikud projektid meie jõgede reguleerimiseks ja elektrifitseerimiseks. Kuid, kahjuks, puuduvad meil suuremad summad nende tööde läbiviimiseks. Võib olla, et meie maanteede ja veeteede kordaseadmiseks tuleks suurem välislaen teha, seda peaks valitsus ringkonnad läbi kaaluma; aga üks asi on selge, et maanteed tarvis rutemini korda seada, maksku mis maksab, uusi raudteesid mitte ehitada, ning veeteesid arendada ja korraldada.

Tagasi artiklite lehele