1939 Lääne Elu
6. veebruar 1939 Lääne Elu
Järve Jaan ennustas 140 aastat tagasi praeguse tehnika edu
Teatavatel aegadel esineb kõigi rahvaste juures ennustajaid – prohveteid, kelledest mõnedele saab osaks laiem, teistele vähem kuulsus. Ka meil on neid olnud mitmeid ja mõned neist on saanud üldtuntuks.
Üks neist, Järve Jaan on kõige rohkem seotud Läänemaaga ja peaaegu kõik tema ennustused on tehtud Läänemaa pinnal.
Järve Jaani sünnikoha kohta lähevad andmed lahku. Tõenäoline on, et Jaan sündis 1768. a. Pärnumaal. Rahvajutu järgi olevat Jaan juba enne sündimist prohvetiks määratud. Kord tulnud keegi näruses riides mees Jaani ema juurde ja ütelnud: “Kui sul sünnib poeg, siis ta peab imet tegema ja imet nägema”.
Jaanist ei peetud alguses lugu. Oma sünnikohas arvati, et Jaan on vähe puudulik. Palju parem lugu ei olnud ka kaugemal, nimelt Hanilas, Karusel, Lihulas, Kirblas, kus Jaan sagedasti liikus. Rahvas naeris ta juttude üle ega teinud neist mingisuguseid järeldusi. Hiljem aga nähes, et Jaani ennustused hakkavad täituma, hakkas rahva lugupidamine Jaani vastu kasvama ja ta juttudele osutati tähelepanu. Rahvas peab Järve Jaani küll prohvetiks, kuid ka alati ei anta talle seda tiitlit. Järve Jaani ennustustes on üldse vähe prohvetlikku. Jaanil prohvetlik esinemine puudus täiesti: ta ei pidanud kõnesid, ei tõotanud süüdlasile karistust ega vagadele taevariiki. Nagu teatakse, puudunud Jaanil kõneand täiesti. Ainult räägitakse, et ta jumalakartlik mees olnud ja sagedasti kirikus käinud.
Nagu kõik piibliprohvetid on kutsutud prohvetiks nägemuse läbi, nii ka Jaani kohta liigub rahvasuus jutte tema prohvetiks saamise kohta.
Kord sõitnud Jaan oma poolt meestega Virtsusse silku tooma. Teised mehed jäänud hobuseid Mustu kõrtsi ette puhkama, Jaan aga sõitnud üksinda edasi. Jõudnud Mustu nõmme, korraga kuuleb Jaan kettide kõlinat. Sel ajal liikunud karutantsitajad mööda maad ringi. Jaan näinud, et üks karu on lahti pääsenud ja jookseb tema poole. Ruttu roninud Jaan tee ääres kasvava tamme otsa ja oodanud seal kuni teised külamehed järele jõudnud. Pärast seda juhtumit esinenud Jaani juures nõdrameelsuse tundemärke: ta hakanud ringi hulkuma, loobunud tööst ja hakanud ennustama.
Vaatame allpool Järve Jaani ennustusi. Esiteks ennustused sõja kohta.
Kord kusagil Lihula pool lausunud Jaan: “Kui siia uks tehakse, tuleb maailma sõda.” 1914. aastal ehitanud peremees lauda ja uks juhtunud kohale, kus Jaan ennustanud sõda. Vaevalt jõutud lauda ehitusega lõpule, kui puhkenud maailmasõda. Sõdade kohta leiame Jaani ennustusi külluses.
8. veebruar 1939 Lääne Elu
Ka tehnika võidukäigu kohta ei jäta Jaan oma ennustusi tegemata.
Jaan tulnud Virtsust ja teel silmanud rasket koormat vedavat hobust. Jaan astunud hobuse juurde ja sõnanud: “Suksuke, kannata, kannata, varsti hakkab tuli ja vesi koormaid vedama.” Jaan selle ennustusega vihjas vedurile.
Huvitav on, et Jaan tegi ennustusi telefoni kohta. Jaan sõnanud: “Aeg tuleb, et tuld ostetakse ja müüakse (tulitikud), pikad sambad pannakse tee äärde, raudlõngad tõmmatakse nende vahele ja nende mööda räägitakse nii kaugele kui süda lustib.”
Ka auto kohta seletanud Jaan. “Aeg tuleb, et maanteel vanker sõidab hobuseta.”
Raskest orjapõlvest vabanemist ennustab Jaan: “Ajad paranevad! Nuumhärjad pannakse vedama!” Rahva seletuse järgi kuulutanud Jaan sellega talurahva vabastamist 1816.-1819. a. Nuumhärgadena mõelnud Jaan mõisnikke.
1905. a. sündmuste kohta ütelnud Jaan: “Nuumhärgade laudad põletatakse.”
Ennustades rahva elu ja maaolude kohta, sõnanud Jaan: “Kõik sood saavad viljakandvaks maaks, mees käib metsas, kirves seljas, aga ei tohi puu külge puutuda. Vilja kaalutakse, puid mõõdetakse.”
Niisama ka sildade ehitamise kohta oli Jaan agar seletama. Kasari jõel puudunud sild. Kord tulnud Jaan Kasarile, jäänud jõekaldale seisma ja rääkinud: “Kasari jõele ehitatakse sild, kui sild valmis, tuleb Venel suur sõda. Kui sillale pragu sisse lööb, kaotab Vene.”
See ennustus on 100-protsendiliselt täitunud. Kui silda ehitati, algas Vene-Jaapani sõda. Ühel ööl kostnud nii vali pauk, et ümbruskonna inimesed unest ärganud. Hommikul selgunud, et sillal pragu sees. Mõne päeva pärast tulnud teade, et Port Artur jaapanlaste kätte langenud.
Veel ennustanud Jaan, et Kasari sillaehitajal on 15 last. Nagu rahvas räägib, olnudki ühel ehitajal 15 last.
Mitte üksi sildade ehitamist ei ennustanud, vaid ka kirikute püsimist.
Hanilast kilomeeter Lihula poole, vasakul tee ääres löönud Jaan teiba maasse ja öelnud, et siia ehitatakse kirik, Praegu asub kohal, kus Jaan teiba lõi, Virtsu-Kõmsi kirik.
Ka teid ja sihte ei jätnud Jaan ajamata. Vanasti ei käinud mingisugust teed Mihklist Võhmasse, ainult talvel pääses läbi soo. Kunagi läinud Jaan Võhmasse. Keegi külamees sõitnud Jaanist mööda, Jaan palunud end reele võtta. Külamees kutsunudki ta reele. Sõites edasi, hüpanud järsku Jaan reelt maha, lõiganud põõsast tugeva malaka ja löönud külamehele kolm korda vastu selga, ise kõnelenud: “Pane tähele. Siit tehakse maantee läbi!” Nüüd lähebki maantee läbi soo Mihklist Võhmasse.
Jaan tulnud kord Kloostri luhast, kahe roovihuga õlal. Jõudnud Lihula mõisa põllule, pannud ta roovihu maha ja öelnud: “Siit läheb Penijõe ja Lihula piir läbi.” Maamõõtja ajanudki sihi, kuidas Jaan ennustanud.
Need on ennustused, mis osaliselt või täiesti täitunud, kuid Järve Jaanil on ennustusi, mille täitumist tuleb oodata täna, homme või koguni kaugemas tulevikus.
Veel ennustanud Jaan, et Kirbla kirik saab Türgi hobuste talliks.
Rumba silla kohta tähendanud Jaan: “Rumba silda niipea ei ehitata, aga kui see valmis saab, tulen maailmalõpp.”
Kas siin on Jaan märgist mööda lasknud? Rumba sild on üks-kaks aastat valmis.
3. aprill 1939 Lääne Elu
Kuulsa läänlase senitundmatuid ennustusi
Üheks neist ammu mulla alla pandud meestest, kellest mujal ei teata eriti palju, ent Läänemaal on ikkagi väga suures aus, osutub vana kuulus prohvet Järve Jaan. Kes too 1768. aastal Mihkli kihelkonnas Järve külas sündinud ja 1820. aastal Virtsus surma saanud mees oli, on enamikule läänlastele teada ütlemata.
Kadunud professor M. J. Eisen, kes Järve Jaani elu lähemalt uurinud, teab väita, et vaimuhaigusest tingituna evis too mees erilise prohvetliku ande. Kolme aasta kestel peamiselt Mihkli, Kirbla ja Lihula kihelkondades ümber liikudes tegi Järve Jaan isegi kauge tuleviku kohta mitmesuguseid ennustusi, milledest suur osa ka täide on läinud. Ühest osast neist ennustustest ilmus meie lehes alles hiljuti kirjutus, ent väga rohkesti teavad vanemad läänlased rääkida neistki ennustustest, millest senini pole kusagil veel kirjutatud. Peamiselt viimaste juures tahamegi meie käesoleval korral peatuda.
Teadupärast evis Järve Jaan väga kaugele etteulatuva prohvetliku ande. Osa ettekuulutusi, mis käsitasid peamiselt mitmesuguseid tehnilisi asju, nagu näiteks telefon ja raudtee, jäi prohveti elupäevil kuulajatele paratamatult arusaamatuks. Kuid siiski armastas Järve Jaan sellele vaatamata väga sageli teha just mitmesuguseid tehnilisi ennustusi. Paistab koguni, et Järve Jaan armastas nendega tegeleda rohkem kui mitmesuguste teiste asjadega, nagu meie seda ka varem ilmunud vastavas kirjutises juba mainisime.
On sealjuures huvitav märkida, et Läänemaa kulus prohvet nägi ette isegi raadiot, kuigi tema elupäevil sellest asjast ei osatud koguni undki näha. Ent Järve Jaan on sellest asjast juttu ajanud rohkem kui ühel korral.
Nimelt teadis Kirblas sündinud ja Tallinnas kahe aasta eest surnud Jüri Pent rääkida, et kord Lihula aleviku vahel liikudes olevat Järve Jaan järsku peatuma jäänud sealsele Lossimäele. Olevat ilmselt paistnud, et Jaan midagi nagu kuulab või vähemalt kuulata katsub, kuigi teiste sealolijate kõrva midagi erilist ei hakanud. Ent uudishimu asja vastu oli nüüd ärganud teisteski, seda enam, et prohvet ise kogu aja väga vaikne oli. Kui Järve Jaanilt küsiti, mis lahti, pani ta alul sõrme hoiatavalt suule ja vastas alles vähe aja pärast:
“Kuulasin, kuidas Rootsimaal lauldi ja pilli mängiti.”
Üks kohalolijaist nimetas seda juttu tühjaks lobaks, öeldes, et nii kauge maa taha ei kuule midagi. Need sõnad pahandasid prohvetit. Poolkurjalt pahvatas ta kahtlejale:
“Sina muidugi ei kuule ja su lapsedki ei kuule. Aga su lapselapsed toovad tuppa pisikese kasti ja tantsivad siis neid lugusid, mida Rootsimaa pillimehed mängivad.”
5. aprill 1939 Lääne Elu
Teisel korral, ühel pühapäeval, kuski Karuse kandis ringi liikudes oli Järve Jaanil käes mingisugune mitte just väike kast. Ta pani tihti oma kõrva selle vastu. Kui prohvetilt küsiti, miks tema nõnda teeb, saadi vastuseks:
“Katsun kuulata, kuidas Lihula kirikhärra täna kärgib!”
Kui teised jällegi kahtlesid, kas nii kaugele on võimalik kuulda kirikus peetavat kõnet, vastas Jaan:
“Tuleb aeg, kus siin ja veel kaugemalgi kastist kuuldakse, mida Tallinna papid kantslist pajatavad!”
Järve Jaan nägi ette ka autobuste liikumist, nagu seda teadis kord rääkida ammu surnud Tuudi mees Aadu Suits, kellel eneselgi autobussid jäid nägemata. Nimelt liikus kord Jaan Tuudi jõe kohal maanteel jalgu lohistades, nõnda, et tolm aiva tõusis. Jaan ütles selle kohta ise:
“Täna teen mina tolmu, kuid tuleb aeg, mil seda sünnitavad siin liikuvad majad. Majad on inimesi täis ja jooksevad Tallinnast Virtsuni, pööravad seal ümber ja lähevad Tallinna tagasi.”
Kord Lihulas liikudes tõstis Jaan oma kuue nii kõrgele, et pooled paljad reied selle alt välja paistsid. Nägijad hakkasid Jaani häbistama.
!Ei ole põhjust minul häbeneda ega peita oma põlvi,” vastas Jaan häbistavatele naistele. “Teie sugu ei peida kord oma põlvi ega raatsi teha seelikut, mis kataks täielikult reied.”
Ka teisiti on Järve Jaan tegelenud naiste riiete ja töödega. Olles Virtsurannal, võttis Jaan enese kord peaaegu täiesti alasti. Ainult rindade ja niuete kohale sidus ta kitsad riideribad, öeldes, et tahab katsuda, kui hea nõnda olla on, sest pidavat tulema aeg, millal isegi naised mererandadel sellisel kombel ümber liiguvad. Läänlased räägivad, et linnade supelrandades tehaksegi nüüd nii.
Olles kord kuskil Kasari jõe läheduses, on Jaan kohanud seal mitut ümbruskonna meest. Jutt kaldunud kuidagi söögivalmistamisele. Üks meestest ütles, et naised sellega sageli õieti hakkama ei saa, vaid peaksid seda kusagil paremini õppima.
“Tuleb aeg, kus nad seda paremini teevad,” tähendas Jaan. “Kogu küla naised kogunevad siis ühtekokku, keedavad ja küpsetavad koos, ega ei taha siis lihtsast talupoja toidust kuuldagi enam midagi.”
Läänlaste arvates on maanaiste seltside poolt korraldatavate keedukursuste näol see ennustus täide läinudki.
Edasi kõneles Järve Jaan mitmesugustest suurematest sündmustest, ka korduvalt. Kord Võhma-Vanamõisa piirides ringi liikudes on Jaan äkki mõisa põldudele läinud. Alul seisnud Jaan seal tubli tükk aega mõtetes ja läks ning lõikas põõsastest parajalt pika kepi. Kui kepp lõigatud, hakkas Jaan sellega mõõtma maad, öeldes ise iga tüki mõõtmise lõpetamise järele: “Selle tüki saab Jüri, selle Ants, selle Jaan, selle Kustas, selle Mihkel, selle Madis jne.
Kui Jaanilt küsiti, mida selline toiming tähendab, vastas ta:
“Kord tuleb aeg, millal siin ühe peremehe asemel neid on mitukümmend ja parunist ega tema soost siin pole enam haisugi!”
12. aprill 1939 Lääne Elu
Teisel korral Tuudi mõisa juures liikudes on Jaan mööduvat mõisahärrat vaadeldes öelnud:
“See saks võib veel siin sõita, aga tema lapselapsi enam nende maade peal liikumas ei ole. Nüüd sõidab parun parunile tõllaga külla, aga kord tuleb aeg, millal üks mõisamaade harija läheb teise mõisamaade harija juurde lihtsa sõnnikuveo vankriga ja need mõlemad on ehtsad eesti mehed, mitte aga saksikud.”
Kui Jaanile sellepeale öeldi, et ta sääraste sõnade eest mõisatalli juures peksa võib saada, olevat tema ainult öelnud:
“Kord tuleb seegi aeg, millal parunitel pole enam seda paika, kust nemad võiksid lasta lõigata vitsu. Kuid veel enam tuleb aeg, millal parunid ja nende sugu põgenevad mõisatest, mis põlevad nagu küünlad.”
Et need ennustused täide läinud, on igaühele ütlemata selge. Peale maareformi teostamist tükeldati meil mõisad, nende maad jagati eestlaste vahel ja on loomulik, et asunikud üksteise juurde sõidavad mõnigi kord lihtsate sõnnikuveo vankritega. Parunite põgenemise ja mõisate põletamisega olevat läänlaste arvates Järve Jaan vihjanud 1905. aasta sündmustele, millal Läänemaal ringiliikuvad mõisate põletajad küll Lihula taha ei jõudnud, vaid selleaegsele Eestimaa rüütelkonna esimehele parun O. von Budbergile kuuluva Võhma-Vanamõisa juurest Tallinna tagasi pöördusid.
Nagu ülaltoodud ennustustest näha, ei valmista nende seletamine praegu enam kellelegi õieti mingisuguseid raskusi, kuigi kord, pidades silmas endisi olusid ja asju, neist peagu võimatu oli aru saada või jälle tundus võimatuna nende täideminek. Ent sellegi kohta olevat öelnud Järve Jaan oma sõnad ja nimelt siis, kui vist Kasari kuulsas Alt kõrtsis, kus praegu asub Rosenfeldti viinakauplus, üks Kirbla mees teda olevat pahandanud:
“Sina oled nii rumal ja elad ka nõnda rumalal ajal, et sa mu sõnadest veel aru ei saa, aga kord tuleb aeg, millal kõik minu jutud üles kirjutatakse ja need igaühele on päevaselged. Ja siis, kui need jutud on üles kirjutatud ja neid kuuldakse, mõeldakse ka selle rumala Kirbla mehe peale, kes mu sõnadest aru ei saanud.”
Et Jaan siingi märgist mööda pole lasknud, on igaühele vist ütlemata selge. Kuna Järve Jaanil on teisigi sääraseid täpselt täide läinud ennustusi, ei ole õieti imestatav tema suur populaarsus läänlaste juures. On muidugi neidki ennustusi, mis senini veel täide pole täinud või arusaamatuksed jäänud, samuti nagu neidki, mis küll täide läinud, millede juures meid aga ei luba praegu pikemalt peatuda ajalehe piiratud ruum.
11. oktoober 1939 Lääne Elu
Eduard Pent
Läänemaa kuulsa prohveti ennustusi rahvaid ja riike vapustavatest aegadest.
Harilikult armastatakse öelda, et ükski prohvet ei ole kuulus oma kodumaal. Järve Jaani kohta aga seda lauset kuidagi kohandada ei saa. Läänemaa prohvet on oma kodumaakonnas kuulus. Temast ja ta ennustustest tehakse siin sageli juttu.
Nõnda on olnud see alati ja nii on see ka nüüd. Too sõjakõmin, mille arenemist jälgib praegu tähelepanelikult kogu maailm, on ühe osa läänlaste mõtted viinud jälle oma kuulsa prohveti juurde. Õigupoolest pole ka põhjust selle üle imestamiseks, kuna suur osa Järve Jaani ennustustest on seotud sõdadega. Seegi on omakorda päris loomulik. Kuigi ise mitte sõjamees, vaid põlistest talunikkudel põlvnev maaharija, elas Järve Jaan ajal, mil sõjajutud osutusid sagedasteks.
Peale prohveti sündimist ja poisikesepõlves olid mõned aastad vareni lõppenud suure Põhjasõja sündmused veel väga hästi igaühel meeles, tema elu kestel olid kuulsad Preisi sõjad, Poola sõjad ja esimesed jagamised, Põhja-Ameerika vabadussõda, Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni võimule tõus, Moskvas käik ja langus. Inimesed elasid tol ajal õieti alalises sõjahirmus. Nii kohe, kui üks kõuekõmin lakkas, järgnes tollele teine. On loomulik, et Järve Jaan, kes oli äärmiselt, koguni liialt, tundelise mõtlemisviisi ja erksa iseloomuga, sellistest sündmustest ei saanud mööduda vaikides, vaid pidi neile kuidagi reageerima. Eriti siis, kui teda tabasid meeltesegaduse hood, millede mõjutusel kadunud professor M. J. Eiseni arvates üldse enamik Läänemaa prohveti nii märki kui ka viltu läinud ennustusi tekkis.
Oleme juba paaril korral varem peatunud Järve Jaani ja tema poolt tehtud ennustuste juures, kuna aga lugejate hulgas selle teema vastu huvi ikkagi valitseb, siis lubatagu meid seda siinkohal veelgi teha. Käesolevas kirjutises peatume eeskätt pealkirjas lähemalt piiritletud ennustuste juures. Käsitame sealjuures ennustusi, mille juures professor M. J. Eisen oma vastavas raamatus ega ka meie oma varajasemates kirjutustes peatunud ei ole.
Neis trükis avaldamist leidnud ennustustes, milles Järve Jaan kõneleb sõdadest, on kummalisel kombel esimeseks sõjaks alles Vene-Jaapani sõda, mis toimus peagu 100 aastat peale ennustaja surma. Eelpool mainitud sõdadest, mis toimusid prohveti eluajal, pole tema ennustustes näha õieti midagi. Seda nähes tekib tahtmata küsimus, – kas on pika vaheaja tõttu kõik need ennustused ununenud või küündis prohveti pilk ainult kaugemale tulevikku? Neist kahest oletusest tundub tõenäolisem olevat esimene.
Üldse näib rahvas olevat unustanud või teistega segi ajanud varajasemaid sündmusi puudutavaid ennustusi. Üht sellist lubatagu meid siin kohal parandada enam-vähem taoliseks nagu ta prohveti poolt sai tehtud. Esimeses meie lehes ilmunud kirjutises Järve Jaani kohta oli professor M. J. Eiseni vastavas raamatus toodud teadete põhjal öeldud, et Kirbla kirik saab Türgi hobuste talliks. See ennustus, mis muide tuntud ka kogu Läänemaal ja veel kaugemalgi, oli toodud täideminemata ettekuulutuste hulgas.
Asja lähemal vaatlusel selgub aga meile, et Järve Jaan ei ole asja kujutlenud kaugeltki nii mustades värvides. Nagu mitme teise ennustuse juures, on rahvasuu ka Järve Jaani sõnu muutnud ja moonutanud. Seda just halvemas suunas, nagu see paljude inimeste juures kord juba moeks on.
Liikudes kord kuski Kasari kandis, jõe Virtsu poolsel kaldal, olla kord Jaan järsku kiiresti jooksma hakanud, nii nagu ta seda ennustuste hoos sageli tegi. Jõudes 6 km eemal asuva Kirbla kiriku juurde, olla ta seal kusagilt kätte saanud tubli teiba, hakates ise sellega hoolega vehkima. Möödujad, kes seda nägid, olla küsinud, miks Jaan nõnda teeb.
“Türklane hakkab tungima vene keisri kallale!” olla Jaan selle peale vastanud. “Aga ei teda tohi nii kaugele lasta! Siis ta muudaks kõik meie kirikud oma hobuste tallideks!”
Kui küsijad olla selle kohta kahtlust avaldanud, et kas türklased ikka nii kaugele jõuavad, olla Jaangi sellega lõpuks nõustunud, pühkides higi ja öeldes:
“Ei jõua jah! Ristirahvast saab vabaks, päris palju saab vabaks. Aga meie mehed peavad selle eest Türgi põldusid oma verega kastma!”
Nagu toodust näha, võib sellegi ennustuse asetada täideläinute hulka. Ajal, mil meie vene keisrite valitsuse all olime, pidasid need türklastega kaks sõda, kust eestlasigi osa võttis.
Nii nagu see, on ka mõnigi teine Järve Jaani ennustus nähtavasti tugevasti moonutatud. Selline oletus kerkib siis esile, kui kuulda üht ja sama ennustust mitmest kohast.
16. oktoober 1939 Lääne Elu
Eduard Pent
Näiteks vöiks tuua siin ennustust Rumba silla kohta. Ühtede jutu järele olevat Järve Jaan öelnud, et siis, kui Rumba sild valmis saab, tuleb maailma lõpp. Teised ei tea midagi sellistest sõnadest. Järve Jaan olla öelnud, et siis, kui Rumba sild valmis saab, on siit nurga rahva kannatustele lõpp. Milliseid kannatusi siin tuleb mõelda, pole teada. Kuna on inimesi, kes kogu maailma elu kannatuseks peavad, on nad nähtavasti arvama hakanud, et Järve Jaan kannatuste juures mõtleb ka kogu maailma lõppu. Ja kui kord kuskil sellised kuuldused lendu lasti, olid need muidugi ka väga hõlpsad edasi levima, kuna vanasti armastati üldse palju tegelda maailmalõpu probleemiga.
Nagu öeldud, oli Järve Jaan usklik inimene. Sageli armastas ta teistele seletada piiblis leiduvaid sügavaid tõdesid ja mõtteid. Austusest Jumala vastu, ei püüdnud tema aga kunagi ennustada midagi taevaste asjade kohta, kuigi temalt on päritud ka ühtteist selle üle. Kord kuski Virtsu kandis olevat tõesti keegi mees Järve Jaanilt küsinud, millal maailma lõpp tuleb või kas seda üldse tuleb? Jaan olla vastanud sellele piiblimõtteliselt: “Maailma lõpp tuleb, aga millal ta tuleb, seda ei tea isegi inglid taevas. Inimestel ei maksa oma nina niisugustesse asjadesse toppida, ega midagi arvata, sest see ei ole mitte Jumala meelepärane, kui meie tema saladusi katsume lahendada.”
Küll aga on Järve Jaan mõnelgi korral rääkinud, et maailm ei jää selliseks nagu ta on nüüd, see tähendab prohveti ja tema kaaslaste elupäevil.
“Palju sellest, mis on praegu, kaob”, olevat Jaan arvanud. “Ja palju uut, millest nüüd ei osata näha isegi und, tuleb selle asemele. Sünnib suuri asju, keisrid kukuvad ja karjapoisid kerkivad nende kohale, on segaseid päevi, millal mees ei usu naist, naine meest ega sõber sõpra. Vend tõstab venna vastu mõõka, õde annab õe ära ja ainult ema aitab veel oma last ja tüdruk heidab poisi juurde magama ainult sellepärast, et tema saladusi teada saada.”
Leidub inimesi, kes arvavad, ei needki ennustused on ilma erandita juba täide läinud. Eks ole viimaste revolutsioonide keerises kukutatud mõnigi keiser ja riigielu juhtima hakanud mehed, kellest enamik tõusnud kõige lihtsamatest oludest. Eks sõdinud Hispaanias ja mõnes teises kodusõjas vend tõesti venna vastu, eks ole maailmavaatelistel põhjustel olnud suuri reetmisi ja tülisid isegi kõige lähedasemate inimeste vahel, vastastikust truudusetust nii perekondlikul kui ka muul taustal.
Nagu eelpool tahendatud, on suur osa Järve Jaani ennustusi seotud sõdadega või vähemalt nendega seoses olevate sündmustega. Huvitav kõigi nende ennustuste juures on see, et nendeks sõdadeks, millest Jaan kõige rohkem kõnelda armastab, osutuvad just need kaks sõda, mis meid kõige valusamini puudutasid, – Maailmasõda ja Vabadussõda. Tundub, et peale neid verepulmasid sõjad meile, Järve Jaani arvates, enam eriti palju tuska ei tee.
Nii ütleb Jaan:
“Kui Türgi täkud kolm korda vene keisri vastu on hirnunud, ei lõpe küll veel sõjad, aga asjad muutuvad niisugusteks, et vaenuvanker meie meestele siis enam suurt vaeva ei too.”
Teisal tähendab ta jälle:
“Kui Türgi täkk vene keisri vastu kolm korda tagant üles on löönud, kukub keiser oma kõrgelt troonilt alla ja tulevad uued ajad. Eesti mees pääseb pukki ja meil hakkab koitma pikk rahupõlv.”
Endistel aedadel neist ennustustest palju rääkida ei julgetud, kuna neid oleks võidud tõlgitseda kehtiva tsaristliku korra vaenulisteks.
Peale kahe eespoolmainitud korra olid Vene ja Türgi kolmandat korda vastamisi Maailmasõjas, mis tõi kaasa revolutsiooni. Tsaar kukutati, eestlased hakkasid ise maad valitsema, millele nüüd peaks järgnema pikk rahupõlv.
Seda, et uued ajad toovad meile endisega võrreldes ainult head, on Järve Jaan kõnelnud korduvalt. “Tuleb sõdasid,” on ta kord kuski öelnud. “Tuleb sõdasid ja kannatusi siiski, kui on uued ajad, aga Eesti mees pääseb neist terve turjaga.” Või jälle: “Kui Saksa ja Vene on vastamisi, saame meiegi valu tunda, on nad aga ühes, ei pruugi meie rahval põgeneda metsa pakku.” Ja: “Kui inimese sõna kostab ühest maailma servast teise ja siis tuleb sõdasid, teeme meie tööd edasi nii naga poleks juhtunud midagi.” Ning lõpuks veel: “Kui raudlinnud lendavad õhus ja lasevad inimestele surma kaela, teeme meie tööd ja parandame endisi haavu.”
Kui võetakse ennustusena üht Järve Jaani juttu, tuleks seda teha ka teisega. Kuna aga Järve Jaan oma kõnedes sageli tarvitab piltlikku keelt, tekitab sellest arusaamine tihti lihtsameelsetele inimestele raskusi ja ka ühe või teise asja võõriti mõistmist. Pealegi ei nimetanud Järve Jaan iga asja sellise nimetusega, nagu teeme seda praegu meie. Osa asju, millest prohvet kõneleb, oli tema elupäevil ka üldse leiutamata, nii et ennustajal eneselgi pidi olema teatavaid raskusi Järve Jaani sõnadest arusaamist.
Edasi torkab Järve Jaani ennustustes silma seegi, et prohvet pole sagedastele sõjajuttudele vaatamata kaotanud usku sellesse, et kord saabuvad siiski ajad, mil nii ligidal kui ka kaugel sõjakõmin päris vaikseks jääb. Sellele vihjavad tema sõnad, et kord kohtleb inimene inimest vennana ja üldist rahu häirivad veel vaid üksikud vähemad sõjakõminad. Ent nii selle kui ka palju muu juures ei luba meid praegu peatuda ajalehe piiratud ruum.
Tagasi artiklite lehele