Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
20.09.2018

Tõukerattarändurid: “Raskeim on veel ees – Mutionu baari katusele ronida ja pilti teha!”

Eve Heinla

30. juuni 2009 Õhtuleht

“Loodame, et Eesti piiri ületame nädala pärast!” hõiskavad reisisellid Leedust. Alates Kreekast on neil seljataga peaaegu 3000 kilomeetrit tõukerattasõitu läbi vihmavee ja üle mägede.
12. mail sõitis meeletu kolmik – saarlane Heiki Hanso (31), Virtsust pärit Silver Knäzev (31) ja Rivo Aruksaar (30) – lennukiga Ateenasse, et sealt tõukeratastel tagasi kodusesse Virtsu jõuda.

Asju võeti matkale kaasa nii vähe kui võimalik – telgid, priimus, aluspesu, sokid, hambaharjad. Kogu teekonna pikkuseks kujuneb ligi 4000 kilomeetrit. Sellest on läbi tõugatud juba üle 3000 ja jõutud Leetu. Üle tuleb saada veel koera sabast, ja ollaksegi kodus. Kolmik loodab, et rängemad katsumused on juba möödas.

Kogu aeg kondiauruga

Jaanipäeva veetsid rännumehed Poolas (blogis kirjutasid nad, et igavamat jaanipäeva pole neil aastaid olnud).

Eile hõiskas Heiki rõõmsalt telefoni juba Leedust. “Juba siin jah! Võtsime nüüd asja tõsisemalt käsile. Loodame, et Eesti piiri ületame nädala pärast!” teatab ta. “Päris hästi läheb ja oleme graafikus. Poola oli muidugi eriti raske – üleujutused, lakkamatu vihm ja muu selline jama. Mõned päevad olid küll niisugused, et kanuuga oleks saanud kiiremini liikuda kui ratastega.”

Heiki ütleb ka, et sohki pole nad teinud ja on kogu aja kondiauruga ehk siis tõukerattaga edasi liikunud. “Vaid 35 kilomeetrit oleme kogu reisi jooksul rongiga sõitnud. See oli Lõuna-Bulgaarias, orgudevaheline kitsas tee, kus muul moel polnud võimalik liikudagi – oleks võinud autopeegliga vastu pead saada!”

Rattad on hästi vastu pidanud, aga alumiiniumist pakiraamid olevat küll paarist kohast lahti murdunud.

Ka meeste endi tervis on pärast tuhandete kilomeetrite läbimist korras. Kõige rohkem vatti on saanud muidugi jalad. “Saame hakkama! Mul küll parem hüppeliiges läks läbi juba paarkümmend päeva tagasi, aga siis ma mõnda aega tõukasin vasaku jalaga. Ja siis hakkas see omakorda jamama koormusest. Silver ja Rivo ei kurda mingit häda. Nüüd hakkas meil Leedus juba palav – see on esimest korda üle nädala, kui saame päikest näha!”

Rändurid lubasid enne reisi, et 11. juuliks tõugatakse end Virtsu tagasi. Seal on sel ajal traditsioonilised merepäevad. Tõukeratturid tõotasid, et heiskavad legendaarse Mutionu baari katusele pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt lipu ja teevad siis pilti.

Kolmas lubadus veel täita

“Me püüame ajastada küll, et oleme merepäevadel platsis. Riias teeme lühikese peatuse ja puhkame välja. Kuid taktikaliselt on veel paika panemata, kas lõpetame reisi ametlikult ära Orissaares ja siis läheme Virtsu, või vastupidi.”

Heiki meenutab naerdes, et enne reisi jagasid kõik kolm lubadusi. “Mina lubasin, et teen rändajate pubi lipuga pildi Euroopa suurima puu ees. Tehtud! Silver lubas, et teeme pilti Kreekas Olümpose mäe kõige kõrgema tipu juures. Tehtud! Ja Rivo lubadus ongi veel kõige raskem ja kõige kaugem – jõuda Mutionu katuseni!”

Kerge alumiiniumraamiga tõukerattad tellis Saaremaa üks rattapood kolmikule Soomest; seatava raamikõrgusega tõukeratas maksab umbes 6500 krooni.

“Seda retke võib ka palverännakuna võtta. Või siis eneseleidmise retkena,” selgitas Heiki enne reisi. Ja soovitas kõigil julgust koguda, et midagi samasugust ette võtta. “See on täielik peapuhastus igapäevaelust!”

www.taldmaha.com

Tagasi artiklite lehele