Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
12.10.2018

Virtsu panoraami ilmub keskaegse vasallilinnuse torn

Ivar Soopan

9. aprill 2015 Maaleht

Tänavu lõpetavad Virtsu patrioodid XVI sajandil hävitatud vasallilinnuse torni konserveerimise. Eelmisel aastal laoti torni merepoolsest osast üles umbes 2,5 meetrit, tänavu lisandub tornile veel 1,2 meetrit kivimüüri.

Muinsuskaitseamet andis mittetulundusühingule Vanalinna tänavu 5000 eurot. See toetus võimaldab torni konserveerimise lõpetada.

MTÜ Vanalinna juhatuse esimehe Marko Tominga sõnul polegi virtsulastel kavas torni kõrgemaks laduda kui plaanitud umbes 3,7 meetrit. “Mida kõrgemaks minna, seda suuremaks kujuneb kivide maht. Arvame, et edasi me selle torniga ei lähegi, sest pole mõtet raha sinna matta,” rääkis Toming Maalehele. Tominga sõnul otsitakse muud lahendust, kuidas torni võimsust edasi anda. Ta pakkus, et selleks võiks olla puit- või klaaskonstruktsioon.

Vasallilinnuse taastajad said muinsuskaitselt 5000 eurot toetust ka eelmisel aastal. MTÜ Hanila Valla Toetusgrupp annetas mullu 2560 eurot ja Hanila vallavalitsus 1000 eurot. Raha korjati ka kaupluses olnud korjanduskarpi. Seega on linnuse taastajad saanud kahe aasta jooksul toetust kokku ligi 14 000 eurot.

“Teha on palju, eks ikka loodame edasi konserveerida ja teeme muinsuskaitseametile uusi taotlusi,” rääkis Marko Toming. Kuna edaspidi ei kavatse MTÜ Vanalinna eestvedajad torni taastamisega rohkem tegelda, võetakse ette teised müürid. “Mõttekam on mujal välismüüri tõsta või teha käiguteed puhtamaks,” lausus ta. See annaks võimaluse linnuses ka kontserte või muid ettevõtmisi korraldada.

Virtsust sõidab aastas läbi üle miljoni praamireisija, kuid vähesed teavad, kus linnuse varemed asuvad. Marko Tominga sõnul pole praegu veel suunasilte pandud, aga peagi need tulevad.

“Hetkel pole neid seepärast, et sinna on planeeritud uus juurdepääsutee,” selgitas ta. See tee hakkab kulgema Virtsu sissesõidul paremat kätt oleva bensiinitankla ja ettevõtte Kvaliteetaken hoone vahelt. Hiljemalt tuleva aasta kevadeks peaks kõvakattega tee valmis olema ja siis saab ka suunaviidad üles. Infotahvli paneb mittetulundusühing linnuse juurde ilmselt varem.

Väike, ilus ja oluline linnus

Keskajal oli Virtsu poolsaare asemel saar, mida mandrist eraldas kitsas madal väin.

XV sajandil ehitas Saare-Lääne piiskopi vasall von Uexküll saare looderannikule võimsa kivist vasallilinnuse, mis rajati merre ulatuvale pikale kitsale neemikule. Linnus oli kolmest küljest merega piiratud, vaid lõunast toimus kitsa teetammi kaudu ühendus maismaaga. Teadaolevalt ulatus meri XV sajandil vastu linnusemüüre, küündides praegusest veetasemest hinnanguliselt 1,25 meetrit kõrgemale.

Linnus rajati, et kontrollida laevaliiklust väinas ning saarte ja mandri vahelist ülekäiku. Kaitsefunktsioonide kõrval olid omanikud tähelepanu pööranud ka ilule, mille kinnitusena on leitud vitraažide ja eri värvi kahhelkivist ahjupottide jäänuseid. Ka konvendihoone puidust vahelaed ei toetunud tavalistele palkpostidele, vaid dolomiitsammastele. Aknaid ümbritsesid raidraamid.

Linnus oli põhiplaanilt ruudukujuline, (25,1 x 25,3 m), edela- ja kirdenurgas olid flankeerivad ümartornid (läbimõõt 9,3 ja 8,1 m), kagunurgas avar hoov (12,4 x 12,6 m). Ruumid paiknesid ümber hoovi. Linnust ümbritses zwinger (linnuse peamüüri ja eelkindlustusmüüri vaheline suletud ala), moodustades linnusega sarnase ruudu küljepikkusega 36,2 m. Hoovi viis 2 m laiune värav, mis oli langesillaga suletav. Samasugune värav paiknes zwingefi lõunaseinas, väravate vahel oli nn hundiauk. Linnus oli kahekorruseline, tornid kolmekorruselised. Zwinger’i ühe korruse kõrgune müür pidi linnust kaitsma ka mere ja ajujää eest. Hoonet köeti peale hüpokausti ka kahhelahjudega.

Kunstiajaloolane Armin Tuulse (Neumann) on Virtsu linnusele pühendanud lõigu oma Eesti ja Läti ala linnuseid kokku võtvas doktoritöös. Esimest korda mainitakse ürikuliselt mõisat Virtsus 1459. aastal ja linnust alles 1465. aastal. Seda perioodi peabki Tuulse kivilinnuse ehitamise ajaks, kuna tulirelvadele määratud flankeeriv ümartorn (edelatorn) on rajatud koos ringmüüriga.

Linnus hävis piiskop Reinhold von Buxhoevedeni ja Brandenburgi markkrahv Wilhelmi vahelises lahingus 1533/34. aasta talvel, mil piiskopi sõjavägi selle purustas. Linnuse edaspidine taastamine keelati (1536), kuna sealt lähtusid sõjaretked Saaremaale.

Ka ajaloolane Paul Johansen dateerib linnuse ehitamise ligikaudu 1460. aastasse, tuginedes esimesele ürikulisele teatele 1465. aasta 30. novembrist.

Aastatel 1976-1977 Virtsu linnuses väliuuringuid juhatanud arhitekt Kalvi Aluve jääb siiski teistsugusele arvamusele. Aluve peab Virtsu linnuse ehitamise ajaks 1430. aastaid, tuginedes enda Kuressaare linnuse suure flankeerivate tornidega ringmüüri dateeringule.

2014. aasta 11. septembril käis arheoloog Garel Püüa MTÜ Virtsu Arenguselts tellimisel dokumenteerimas ja mõõdistamas restaureerimistöö käigus Virtsu linnusest leitud ajaloolisi ehituskonstruktsioone ning pinnasekihte. Ehitajad olid linnuse edelatorni ümbrusest varingu- ja rusukihte eemaldades tunginud liiga sügavale, sattudes lubimördiga laotud ehitise vundamendile. Seejärel edasised kaevetööd peatati. Arheoloogi kaasamisel mõõdistati zwingefi lõunaküljelt leitud hoonejäänused ning fikseeriti sellele ladestunud pinnasekihid kaevandi säilinud idapoolses seinaprofiilis. Fondeeritavaid leide kaevandist profiili puhastamisel paraku ei saadud.

Allikas:
Kalvi Aluve artikkel koguteosest “Eesti arhitektuur”;
Kalvi Aluve jt, 1975. Ajalooline õiend Virtsu vasallilinnuse kohta;
Kalvi Aluve, 1976. Aruanne Virtsu läänilinnuse väliuurimistest, 1976;
Armin Tuulse, 1942. Die Burgen in Estland und Lettland;
P. Johansen, 1951. Nordische Mission, Revals Gründung und die Scwedensiedlung in Estland.

Tagasi artiklite lehele