Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
20.09.2018

Virtsus jahvatab peagi tuult kümme uut elektriveskit

Kaire Korpe

13. september 2003 Lääne Elu

Tuleval aastal tahab saarlaste firma Roheline Ring Virtsu rajada praeguse kahe tuuliku kõrvale veel kaheksa elektriveskit. Taani ja saksa kapitaliga kerkib tuleva aasta kevadel veel kaks tuulikut Virtsu lähedale Rõustesse.

Eesti Energiaga kahasse Virtsu esimesed kolm tuulikut püstitanud Roheline Ring kavandab veelgi suuremat projekti Esivere külla. Praegu seisab asi Hanila vallavolikogu taga, et saata detailplaneering avalikule arutelule.

Ants Ink Rohelisest Ringist loodab tuleva aasta mais ehitust alustada ja voolu 1. septembril sisse lülitada.

Kui Saksa firma Enerconi esimesed tuulikud olid 0,6 MW, siis uute võimsus on 2 MW. Ühe MW paigaldamine maksab ligi miljon eurot.

Ink tunnistas, et raha on kavas laenata pangast. „Mitme pangaga oleme läbi rääkinud ja põhimõtteline kokkulepe on ühega neist olemas,” lisas ta. Missugusega, eelistas ta enda teada jätta.

Justkui pensionisambad

1. okoobril saab aasta, mil esimesed tuulikud hakkasid Virtsus elektrit tootma.

„Sakslaste prognoos oli väga täpne ja me ei pea midagi juurde maksma,” ütles Ink. „Me pole kaotanud, aga pole kuigi palju ka võitnud.”

Tuuleenergia tootmine pikaajaline investeering. Omanikud ise nimetavad tuulikuid hellitavalt oma pensionisammasteks. „Kui on hea tuuleaasta, tuleb ka veidike kasumit,” lisas Ink.

Hind on liiga madal

Eesti Energial lasub kohustus osta kokku Eestis toodetud alternatiivenergiat. Juuni lõpuni maksti rohelise energia kilovatt–tunni eest 81, nüüd aga 76 senti. Praegune hind on saadud Narva Elektrijaamade elektrihinna mulluse kaalutud keskmise ja koefitsiendi 1,8 korrutisena.

Eesti Taastuvenergia Assotsiatsioon seisab selle eest, et kokkuostuhind oleks 99 senti. Assotsiatsioon on elektrituruseaduse muutmiseks teinud kaks ettepanekut taastuvenergia kokkuostuhinna kujundamise kohta.

Jutt Euroopa Liiduga kokkulepitud taastuvelektri mahu ulatuses tuuleparkide rajamisest lähema kuue aasta jooksul on Tepi meelest seni ebareaalne, kui kokkuostuhind ei tõuse ELi keskmise hinnani, see on ligikaudu 6 eurosenti kilovati eest. Madalam ostuhind ei teeni tasa kümnetesse miljonitesse ulatuvaid investeeringuid.

Hinnatõusuta ei saa

„Enamasti tegeldakse praegu projektide „pehme” poolega nagu maaküsimus ja detailplaneering,” selgitas Tepp. „Kui laenuprotsent on kõrge, tulutariif madal ja tuulepargi püstitamise ainus lõbu on pangale raha teenida, pole ettevõtja seisukohast asjal mõtet.”

Rahvusvahelised turud on Tepi meelest valmis Eestisse investeerima vaid juhul, kui kokkuostuhind tõuseb Euroopa keskmisele tasemele ja lisasubsiidiumid investeeringutoetuste ning struktuurifondide abil on kättesaadavad.

Võrdluseks tõi Tepp hinnad Euroopas. Kui Saksamaal ja Prantsusmaal on taastuvenergia kokkuostuhind 8 eurosenti, siis meil on see alla 5 eurosendi kilovatt–tunni eest.

Lubadust pole lihtne täita

Euroopa Liidu ühinemisläbirääkimistel lubas Eesti suurendada rohelise energia osakaalu elektritarbimises.

Kui praegu moodustab taastuv tuule– ja hüdroenergia Eesti elektritarbimisest vaid 0,2%, siis aastaks 2010 seadis valitsus eesmärgi jõuda 5,1 protsendi tasemele.

„Valitsusasutused murravad tõsiselt pead, kuidas seda protsenti täita madala kokkuostuhinna ja lääneranniku suhteliselt nõrga elektrivõrgu juures,” ütles Tepp.

Tagasi artiklite lehele