Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
2.12.2018

Virtsusse tuleb suur tööstuspark

Kaie Ilves

16. märts 2014 Lääne Elu

Virtsulased kavandavad 7,4 ha paiknevat suurejoonelist ettevõtluskeskust, mis annaks tööd 130 inimesele ja looks kohapeale 40 uut töökohta.

Keskuse idee algatas Virtsu arenguselts, kuhu kuulub kohalikke ettevõtjaid ja muud rahvast, asjaga päri on ka kohalik võim. Keskuse vastu tunneb huvi Hanila valla suurim ettevõte, Kõmsil tegutsev K.Met, kellel on kavas tootmist tublisti laiendada ja Kõmsilt ära kolida. Kuigi K.Metil pole vahet, kas toota Hanila vallas või näiteks Tallinna külje all, on traaditööstuse enamusaktsionär Mardo Leiumaa öelnud, et parema meelega tegutseks ta Virtsus.

Traaditööstus kolib

Ainuüksi K.Meti kolimine Virtsusse looks 25 uut töökohta, sest uues kohas on rohkem pinda tootmiseks. Leiumaa sõnul aga on keskuse vastu tundnud huvi veel paar–kolm ettevõtjat, kelle nimesid ei ole ta seni avaldanud.

Hanila vallavanem Arno Peksar märkis, et maapiirkonnas on ühe ettevõtte mõju 30–50 kilomeetrit, niisiis oleks võimalik, et just rajatav tööstuspark muudaks Virtsu väikeseks tõmbekeskuseks.
Tegelikult juba mullu algatatud ettevõtluskeskuse (toona tööstuspargi) idee põrkas esialgu kohalike elanike vastuseisule. Virtsulasi ehmatas, et tööstuspark tahetakse rajada elamurajooni vahetusse lähedusse. Elanike protestist solvunud arenguselts külmutas ettevõtmise mitmeks kuuks.

Nüüd on selts taas tegutsemas. Tööstuskeskus on ümber nimetatud ettevõtluskeskuseks, et rahvale ei kangastuks tossavad korstnad, nagu ütles arenguseltsi liige Aimar Roomets. Lõuna–Läänemaa teisel ettevõtluspäeval märtsis tutvustati keskuse ideed rahvale taas.

Arhitektuuribüroo Dagopen arhitekt Jaan Kuusemets vaagis viit võimalikku asupaika. Esimesed kaks — Alexela tankla ja Maseko kalatööstuse piirkonna — laitis ta maha. Kuusemetsa sõnul on need erakordselt suure potentsiaaliga eksklusiivsed piirkonnad, kus võiks asuda pigem majutuskeskus või spaa. Ka võiks sealset maad müüa eksklusiivseteks eramukruntideks.

Parim paik keskuses

“Kui sinna rajada ettevõtluskeskus, siis küsitaks hiljemalt viie aasta pärast, kes seda lubas, kes sellele alla kirjutas, kuidas see sai juhtuda,” sõnas Kuusemets.

Arno Peksari sõnul tuleks Maseko puhul esmalt hakata vana hoonestust lammutama. See kõik venitaks asjaajamist ja maksaks, nentis Peksar. Kõne alla võiks tulla Valeri Kirsi vanasõidukite muuseumi lähistel asuv põllumassiiv, kuid sinna tuleks esmalt rajada kommunikatsioonid, mis muudaks ehituse väga kalliks. Neljas võimalik asupaik — nn raudteeäärne nurk — on kehvasti jurdepääsetav, seal pole kommunikatsioone, samuti on seal ilus maastik, mille tööstuspark rikuks.

Jaan Kuusemetsa hinnangul on parim paik siiski mullu maha laidetud Virtsu keskus. Esiteks on seal olemas kõik kommunikatsioonid, mille eraldi väljaehitamine oleks aeganõudev ja kallis. Teiseks — et piirkonnast jookseb läbi kõrgepingeliin, on alal juba nagunii tööstusmaastiku kuvand. Kolmandaks seoks keskuses asuv tööstuspark kaht Virtsu asumit, mis on suhteliselt eraldatud. Tööstuspargi tarvis rajataks uus, kaht asumit ühendav tee.

Tagasi artiklite lehele