Maanteeameti kaheksa aasta pikkune töö mandri ja Saaremaa püsiühenduse rajamiseks võtab kindlamat kuju -kaardile on nüüd märgitud püsiühenduse trass.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Peeter Skepasti sõnul on valminud kaks uurimistööd: trassivalik ning silla ja tunneli ekspluatatsioonikulu võrdlus. Mõlemad tööd tegi AS Teede Tehnokeskus.

Väina ületava silla või tunneli 7 km pikkune trass kulgeb Virtsu tuulepargi lähedalt üle Viirelaiu Muhumaale Võikülla.

Kümme kinnistut jääb teele ette

Nii Muhu kui ka Hanila valda tuleb ehitada mitu kilomeetrit uut maanteed. Hanila vallavolikogu eelistusel tuleb mandripoolne maantee läbi tihedalt asustatud Virtsu aleviku, läbides kümmet kinnistut.

Hanila valla maanõuniku Maie Voki sõnul on Majaka tänaval, mida trass läbib, vaid neli majapidamist, milles elavad omanikud sees. Ülejäänud maaomanikud on kas välismaalased või elavad mujal.

“Üks tallinlane juba ootab, et miljonite eest oma maad müüa,”ütles Vokk.

Mina oma maad ei müü!

Maanõuniku sõnul võib merepoolne kinnistu teele ette jääda. “Ega kedagi vägisi välja tõstma hakata. Kui maja ette jääb, ehitatakse kas või uus maja,”kinnitas Vokk.

Ainsana on maantee rajamise vastu Majaka tänava elanik Endel Eirand, kes lubas, et tema oma maad riigile ei müü.

“Minul hinda pole, olen rahaliselt kindlustatud inimene,” kinnitas Eirand, et temal pole kavas riigilt miljoneid kauplema hakata.

Eirand heidab vallavalitsusele ette, et kohalikega pole asja üldse arutatud.

“Rahvale pole veel midagi pakkuda,” selgitas Peksar, kelle arvates ei tule rahvaarutelu enne tuleva aasta sügist, mil on valminud detailplaneering. Praegu koostab vallavalitsus detailplaneeringu lähteülesannet.

Skepasti sõnul hakkab maanteeamet maaomanikega läbi rääkima juba detailplaneeringu koostamise ajal.

“Kuigi valitsus pole veel püsiühenduse loomise otsust langetanud, hakkame maid võimalikult ruttu kokku ostma, et keegi tulevasele teetrassile uusi maju ei ehitaks,” ütles Skepast. “Trassialune koridor peab olema riigi maa.”

Sild või tunnel, vahet pole

Tehnokeskuse uuringute kohaselt maksavad tunnel ja sild enam-vähem ühepalju. Tavalise talasilla ehitus läheks maksma 1,4 miljardit krooni, tunnel 1,46 miljardit.

Silla korrashoid läheks maksma 6,4 miljonit krooni aastas, tunnelil aga 8 miljonit. Tehnokeskuse juhatuse esimehe Hillar Variku sõnul tasub sild end ära 20–25 aastaga.

“Püsiühenduse rajamine on ennekõike majanduslik küsimus ja oleneb, kui kiiresti leitakse finantseerijad,”ütles Varik. “Loodetakse ju, et suurem osa rahast tuleb erainvestori käest.”

Normaalse tempoga edasi liikudes võiks sild valmis saada aastal 2008 või 2010, arvas Varik.

Tagasi artiklite lehele