Virtsu püstitatavate tuulegeneraatorite müra on meremühast neljandiku võrra kõvem. Sügistormiga peaks tiivikuvihin lainete kohinast üle kostma, sest koos tuule paisumisega hakkavad ka tuulikud kiiremini tööle.

Virtsu tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande järgi tekitab töötav tuulegeneraator tema vahetus läheduses 55 detsibellise müra. Tartu ülikooli kõrvakliiniku andmeil on tavalise kõne helitugevus 60 detsibelli.

Virtsu lõunaosa elamud jäävad tuulikuist vähem kui 200 meetri kaugusele. Mere puiestee eramute juures peaks müratase olema 40-45 detsibelli. Tuultele ja laintele valla mereranna looduslikuks mürafooniks loetakse 30 db.

Tuulepargi keskkonnamõju aruande koostaja Aare Kuusiku sõnul kasvab tuule tugevnedes nii tuuliku kui ka tausta müra. “Müra on natuke tugevam kui looduslik taust, kuid see peaks inimtegevust siiski vähe häirima,” ütles ta.

Nahkhiirte saatus teadmata

Tuulepargi keskkonnamõju hindamisel eksperdina osalenud Matsalu looduskaitseala teadur Aleksei Lotman ütles, et elektrituulikute keskkonnamõju kohta andmeid pole.

“Eesti ainsa tööstusliku tuuliku juures Tahkunas pole linde massiliselt hukkunud, aga Tahkunas ei ole ka seiret tehtud. Tõsisem on hoopis lindude võimalik häirimine,” ütles Lotman. “Virtsu projekti edasi lükata pole andmete vähesuse tõttu mõtet, aga tuulikute keskkonnamõju tuleb täpsemalt uurida.”

Virtsu ümbrus on nahkhiirtele tähtis elupaik. Lotman möönis, et aruannet koostades polnud tegijail andmeid, mis lubaksid hinnata võimalikku mõju sellele loomarühmale.

Aruanne kiidab tuulepargi asukohta

OÜ Rohelise Ringi tehtud Virtsu tuulepargi asukoha valik on hea, sest maaüksust ei saa muudel majanduslikel eesmärkidel kasutada, kirjutavad eksperdid aruandes. Elamuid ei saa madalale kadakasele rannalodule ehitada.

Virtsu asulast edelasse jäävail neemikuil on tuule kiirus suur, sest nende ees avaneb Muhu saare ja mandri vahele jääv tuultekoridor. 5,7 hektari suurusel maatükil ei kasva kaitsealuseid taimi ega pesitse kaitsealuseid linde.

Keskkonnamõju aruande koostajad soovitavad muuta tuulikupargi maa madala haljastusega avalikuks pargiks. Asulat ja tuuleparki võiks eraldada kõrghaljastus. “Tegime ettepaneku rajada tuulikute juurde teed ja avalik park, kust inimesed saavad pääseda randa ja nautida ilusat vaadet,” ütles Kuusik. Rohelise Ringi üks omanikest Ants Ink on öelnud, et ornitoloogid võivad generaatorimaste kasutada lindude vaatlemiseks.

Neli tuulikut kahe aastaga

Ants Ink on öelnud, et tänavu tahavad Roheline Ring ja Eesti Energia püstitada kaks generaatorit, kahe aastaga kokku neli tuulikut. Rohelise Ringi hinnangul toodavad neli tuulikut aastas 1,5 mln kWh elektrit. Saksa firma Enercon 0,6 kW tuulegeneraatori terasmast on 63 meetrit kõrge, kolme labaga klaaskiust tiiviku diameeter on 44 m. Tuulik toodab elektrit, kui tuult on vähemalt 2,5 m/s. Kui tuul paisub üle 25 m/s, rakendub tiivikul pidurdusmehhanism. Tiivik teeb 18-34 pööret minutis. Labaotsa liikumiskiirus võib ulatuda 78 m/s.

Rohelise Ringi hinnangul vajab töötav tuulepark üht hooldajat. Kahe tuuliku püstitamine maksab ligi 22 mln kr. Tuulikute eluiga on 20 aastat.