10. märts 2001 SL Õhtuleht
“Analoogi pole tarvis kaugelt otsida,” räägib raudteeajaloolane Mehis Helme. “Kitsarööpmeliste liinide lõpuga 30 aastat tagasi hakkas elu Lääne- ja Lõuna-Eestis tasapisi välja surema.”
Seitsmekümnendate algul suleti Eestis kõik kitsarööpmelised raudteed ning nende äärsed jaamad. Tollane punane propaganda tembeldas kitsarööpmelise raudtee kapitalistlikuks igandiks, mis tuli asendada odavama ja parema maanteeliiklusega. “See oli täielik valearvestus,” ütleb Helme. “Autod ja bussid igale poole ei jõudnud, sest polnud maanteid. Raudteede kadumisega kadusid mõnes paigas kõik võimalused elu jätkata.”
Helme seletab, et omaaegne raudtee ehitamine tõi seni asustamata kohtadesse elu. Teede äärde tekkisid talud, asulad ja tööstus, inimesed said võimaluse liikuda. Külad kasvasid tänu teedele aleviteks, alevid jälle omakorda linnadeks. Näiteks Mõisaküla linn tekkis suuresti tänu raudteele.
Nüüd on endise kitsarööpmelise raudtee tammid võssa kasvanud. Jaamahooned, kus elanikke pole, on lagunenud või kokku kukkunud. “Kunagisel Riisselja-Ikla liinil on vist kõik jaamad 30 aastaga tondilossideks muutunud,” räägib Helme hiljutisest käigust Edela-Eestisse. Külad surevad välja, inimesed põgenevad töö ja parema elu otsinguil linnadesse.
Täpselt samasugune saatus võib raudteeuurija sõnul oodata neid paiku, kus Edelaraudtee märtsi algul reisijateveo lõpetas. “Asustus on seal loomulikult tihedam kui eelmainitud piirkonnas,” teab Helme, “ent mugava ja suhteliselt odava raudtee lõpuga see kaob.”
Samuti kui Eestis, valitsevad minoorsed toonid ka Läti ja Leedu raudteedevõrgus. Lõunanaabrite juures on siiani küll säilinud üks kitsas liin – Aluksne ja Gulbene vahel, kuid sel on rohkem muuseumiväärtus, kuna kaupa seal ei veeta. Leedus on töötavaid kitsaid raudteid rohkem, aga neile maksab riik aastast-aastasse peale.
Kurb on ka Läti laiarööpmelise raudtee saatus: Riiast Gulbene kaudu Venemaale suunduv tee on suletud. Mõned harvad kaubarongid liiguvad Riia ja Mõisaküla vahel, hõrendatud on liiklust teistelgi rongiliinidel.
Tallinna transpordikool õpetab tarbetut eriala
Samal ajal kui Edelaraudtee koondab 228 töötajat, lõpetab Tallinna transpordikoolis raudtee erialal 90 õpilast. Kõik nad unistavad erialasest tööst kas vedurijuhi abidena, mehaanikutena või transpordiametnikena.
Tallinna transpordikooli direktor Raivo Pütsep on mures, et kevadel raudtee erialal lõpetajad ei pruugi tööd leida. Varem pole direktori sõnul raudteel töö saamise ega praktikaga raskusi olnud. “Mõni aeg tagasi oli vedurijuhi abidest isegi suur puudus,” meenutab ta.
Peatsete koolilõpetajate tulevik on ähmane, sest tööd ja palka tahavad peale nende ka koondamisega töö kaotavad staa˛ikad spetsialistid. Ometi ei vähenda kool vastuvõetavate õpilaste arvu. Loodetakse, et rongiliiklus ei kao ja hea haridusega on võimalik ka mujal tööd saada.
Pütsepa sõnul võib mehhaaniku eriala lõpetaja saada tööd näiteks trammi- või trollipargis, ka automehaanikuna. “Meie streikidesse põhimõtteliselt ei sekku. Meie töö on õpetada ja õppida. Aga loomulikult oleme vedurijuhtidega solidaarsed ja seda meelt, et reisijate vedu piirata pole õige. Näitas ju ka kroonise pileti eksperiment, et sõitjaid oleks küll ja küll,” ütles kooli asedirektor vanemkutseõpetaja Albert Veskilt ja lisab, et enamik õpilasi on pärit vanadest raudteelaste peredest.
“Paljudel õpilastel on praktikad raudteel hästi läinud ja tõenäoliselt saavad nad seal pärast kooli lõpetamist ka tööd, ” loodab Veskilt. Suurimaid tööandjaid on seni olnud Eesti Raudtee, kes koolitab oma töötajaid transpordikoolis ka kaugõppe teel. “Töökohti on pakkunud veel Balti laevaremonditehas, kus remonditakse diiselronge, ning Elektriraudtee,” lisab Veskilt.
Mõne kuu pärast vedurimehaaniku diplomi saav Aleksei Popov on praktikal Balti laevaremonditehases, kus remonditakse ka vedureid. Raudteelaste perest pärit noormees näeb oma tulevikku edasiõppimises, mitte raudteele tööle pääsemises.
Üks koondamine pole veel lõpp
Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaeksperdi Marge Kõiva sõnul ei tähenda üks koondamislaine veel seda, et peaks vastuvõttu vähendama. “Tööandjad otsivad alati nooremaid, tänavused lõpetajad ei peaks hirmu tundma. Igal aastal on uuritud, kuidas lõpetajad tööle saavad, ja kunagi pole probleeme olnud. Pealegi on töövõimalused laiad, mitte kitsalt raudteega piiratud,” selgitab Kõiva. Tema arvates pole mingil juhul õige, kui ühel aastal raudtee-erialadele õpilasi vastu ei võeta: “Väheneks õpetajate koormus ja paremad lihtsalt lahkuksid.”
Vedurimehed streigivad 21. märtsil
Vedurimeeste ametiühingute liidu juhatus otsustas korraldada 21. märtsil Edelaraudtee vedurimeeste streigi. Vedurimehed nõuavad töökohtade säilitamist ning lõppu massilistele koondamistele, reisirongide liikluse jätkamist Kagu-Eestis ja Tallinna-Tartu ning Tallinna-Narva liinidel ning protestivad ebakompetentsete erastamistoimingute vastu. Samuti taunivad vedurimehed võõrtööliste sissetoomist, mille tõttu ei ole vedurimeestel ka Eesti Raudtees osaliselt tööd saada.
Laiarööpmelise raudtee sünd
* Eesti vanim raudteeliin valmis 1870. aasta sügisel Balti Raudtee Seltsi eestvõttel, ühendades Paldiski Peterburi lähedase Tosnoga. Tee kogupikkus oli (ja on tänaseni) 390 versta ehk kilomeetrit. Tegelikult ehitati lisaks veel 45 versta kõrval- ja tagavarateid, millest enamik asus Tallinnas. Uuel liinil oli 21 jaama ja 151 silda (suurimad Narva ja Luuga jõgedel).
* 1875-76 ehitati sama seltsi eestvõttel haruraudtee Tapalt Tartusse. Ametlik avamine oli 1877. aasta augustis.
* Raudteeühenduse Riiaga sai Tartu 1889. aastal. Samal samal ajal ehitati ka raudtee Valgast Pihkvasse. Neli aastat hiljem riigistas tollane Tsaari-Venemaa kõik raudteed.
* Harutee ehitamist Keilast Haapsallu planeeriti aastakümneid, kuid tegudeni jõudsid riigimehed alles 1904. aastal. Alaliseks liikluseks avati uus liin 1. novembril 1905. aastal.
* Aastatel 1928-32 valmis Tartu-Orava-Petseri laiarööpmeline liin.
* 1960. aastal rajati Kloogalt raudteeharu suvitus-kohta Klooga-Randa. Sellel sõitsid ja sõidavad tänaseni elektrirongid.
Hüvasti, laiarööpmeline raudtee!
* Jutud Riisipere-Haapsalu liini sulgemisest algasid 1990ndate alguses. Sõitjad elasid siiski lootuses, et ehk jääb reisiliiklus alles. Kuid kahjuks läks kõik vastupidi: oktoobrist 1995 diiselrongid enam Haapsalu liinil ei sõida. Mõnel korral nädalas liigub Haapsallu kaubarong.
* Üheksakümnendate algusest ei sõida reisirongid enam Pärnust Mõisakülasse, Riia poole logistab vaid mõni harv kaubarong.
* Käesoleva kuu algusest lõpetas Edelaraudtee reisid Tapalt Narvasse ja Tartust Oravale. Tallinnast Tartusse sõidab rong hommikul, õhtul saabub tagasi Tallinnasse. Reedel ja pühapäeval saab rongiga ka Valgasse.
Kitsarööpmeliste raudteede sünd
* Eesti esimene kitsarööpmeline (tollal küll juurdeveoraudtee, sest see pidi kindlustama laiarööpmelise vajadusi) ehitati Juurdeveoraudtee Seltsi ettevõttel Pärnust läbi Mõisaküla Valka. 5. oktoobril 1896. aastal sõitis esimene rong Pärnust Valka. Eesti kitsarööpmelise raudtee laius oli ja on 750 millimeetrit.
* 1897. aastal alustati sama seltsi ettevõttel ehitustöid Tallinna-Viljandi liinil ja seda mõlemast jaamast korraga. Juuniks 1900 suudeti tee otsad Kolus kokku viia, ametlik avamine toimus 1. augustil 1901. Koos selle liiniga valmis harutee Türilt Paidesse, kolm aastat varem sai raudteeühenduse Viljandi ja Mõisaküla.
* 1915 alustasid Vene armee eriüksused Paide Tamsalu kitsa liini ehitamist. Seda jätkasid sakslased, noor Eesti Vabariik korrastas liini aastaks 1920.
* Palavikuline kitsarööpmeliste ehitamine käis samal ajal Tallinna ümbruses. Samuti Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Vormsil, Aegnal ja Naissaaarel. Seda seoses ehitatava Peeter Suure Merekindlusega, mis vajas laskemoona kohaletoimetamiseks sadu kilomeetreid raudteid. Kui palju neid täpselt oli, polegi selge. 1918. saabunud Saksa okupatsioonivõimud pidasid valminud raudteede pikkuseks 244 kilomeetrit.
* Tsaaririigi kokkuvarisemise järel tekkinud Eesti Vabariik sellist raudteede hiigelvõrku ei vajanud ja võttis kahekümnendatel enamiku liine üles. Reisijatele jäi alles vaid Liiva-Vääna liin, mis osaliselt tegutses kuni aastani 1971. Aegna ja Naissaare liine kasutasid edasi Eesti merekindlused. Tegutsesid ka mõned mandri eriotstarbelised sõjaväeliinid Männikul, Kurnas, Harkus, Allikus ja Mustamäel.
* 1920ndate alguses ehitas noor vabariik 15kilomeetrise haru Valgast Koikkülasse, et rongid ei peaks sõitma läbi Läti. Seejärel ehitati Riisselja-Orajõe ja Sonda-Mustvee liinid.
* 1928 valmis Lelle-Pärnu liin, mis lühendas kuurortlinna elanike teekonda pealinna: uus liin oli 146 kilomeetrit pikk, enne seda tuli läbi Viljandi Tallinna kolistada 102 kilomeetrit enam.
* 1931. aastal valmis 96 kilomeetri pikkune Virtsu-Rapla liin. See oli viimane suurem Eestis ehitatud kitsarööpmeline raudteeliin.
* Peale üldkasutatavate raudteede oli Eestis sadu kilomeetreid tööstusraudteid, millest osa tegutseb tänaseni.
Hüvasti, kitsarööpmeline raudtee!
* 1950ndatel aastatel saabusid Eesti kitsarööpmelistele rasked ajad. Nõukogude Liidu armee vajas siin operatiivset liikumisvabadust, kuid kitsarööpmeline oli neile pinnuks silmas. Raudtee asus küll soodsatel suundadel, kuid sõjaväe aina raskemaks muutuvat tehnikat ei saanud kitsarööpmeliste kipakatel platvormidel vedada. Seepärast võetigi jäik suund selle raudtee kinnipanekuks, mida rahvale serveeriti kitsarööpmelise kui kapitalistliku värgi aegumisega.
* Esimesena sattus löögi alla Liiva-Vääna liin, kus võimud panid rongid käiku õhtuti ja öösel. 1. juunil 1959 väljus viimane rong Nõmme-Väikese ja Vääna vahel, Liivalt Nõmmele jäi vaid kaubavedu.
* 26. mail 1968 väljus viimane rong Raplast Virtsu, samal aastal suleti ka Avinurme-Mustvee lõik.
* Aasta hiljem asusid võimud Lelle-Pärnu liini ümberehitamisele. 1969. septembrist hakati raudteed Lelle poolt üles võtma ja seda ehitati jupikaupa ümber. Detsembriks oli see liin suletud.
* 2. juunil 1970 suleti Valga-Mõniste-Ape liin, 2. märtsil 1971 Tallinna-Türi liin. Samal kuul suleti kõik Tallinnas tegutsevad kitsarööpmelised liinid.
* Mõnda aega töötasid veel Türi-Tamsalu, Türi-Viljandi, Viljandi-Mõisaküla, Mõisaküla-Ruhja, Pärnu-Ainazi, Pärnu-Mõisaküla ja Sonda-Avinurme liinid. Kuid seitsmekümnendate alguses suleti needki. Vaid Tallinna-Lelle-Pärnu ja Lelle-Viljandi liinid ehitati ümber laiadeks.
* 30. detsembril 1975. aastal sõitis Mõisakülast Läti poole viimane üldkasutatava kitsarööpmelise raudtee rong. Edaspidi töötas kitsarööpmeline raudtee vaid turbarabades ja tööstusraudteena suurettevõtetes.
* 1981. ehitati endise kitsarööpmelise raudtee asemele Pärnu-Mõisaküla-Riia laiarööpmeline liin.
Tagasi artiklite lehele