“Viimne reliikvia”, Tallinnfilm, 1969. Rezhii: Grigori Kromanov.

Grigori Kromanovi “Viimne reliikvia” on Eesti kõigi aegade vaatatuim film. Omal ajal linastus see enam kui 60 riigis erinevate pealkirjade all. Meie filmikriitikud on selle tunnistanud ka eesti kõigi aegade parimaks mängufilmiks.

“Meie film kuulub keskaega, mida iseloomustavad ebausk, intriigid, reetmine ja kergekäelised mõrvad,” kommenteeris Kromanov. “Vaataja ise otsustagu, mida ta sellest filmist tõena võtab või mida väljamõeldiseks peab.”

“Viimse reliikviaga” olid seotud meie nimekamad loomeinimesed. Eduard Bornhöhe jutu “Pirita kloostri viimased päevad” kirjutas stsenaariumiks Arvo Valton. Paul-Eerik Rummo filosoofilise sõnumiga laulutekstid viisistasid Uno ja Tõnu Naissoo ning laulis kuulajate südametesse Peeter Tooma. Kujunduse tegi Rein Raamat, peaoperaator oli Jüri Garshnek.

Erilise hoolega valis Kromanov näitlejaid. Nagu ta tõdes, oli peategelaste valik piinavalt kauakestev ja jätkus veel alanud võtetega. Filmis esinevate näitlejate geograafiline päritolu on avar ja seda heideti rezhissöörile omal ajal üsna kõvasti ette. Aleksandr Goloborodko (Gabriel) on Ukrainast, Ingrid Andrina (Agnes) Lätist, Rolan Bõkov (vend Johannes) Venemaalt.

Pirita klooster valmis filmimiseks Virtsu lähedale. Mitmed Ivo Schenkenbergi (Peeter Jakobi) röövlisalgaga seotud stseenid on jäädvustatud Taevaskojas. Sisevõtted toimusid Kuressaare lossis ja Niguliste kirikus, kus on filmitud näiteks stseen, milles nunn Ursula (Eve Kivi) päästab Gabrieli vangistusest.

“Muidugi oleks hea, kui film põnevuse ja ajaviite kõrval ka muud pakuks,” ütles Kromanov intervjuus filmimise aegu. “Aga isegi siis, kui peaks tulema lihtsalt üks hea põnevusfilm, ei oleks ma õnnetu.”

Juba kolm aastakümmet pole Eestis ilmunud uut tegijat, kes Kromanovi meistritöö oleks ületanud.