Rakvere klaasikunstnik Riho Hütt (39) valmistas enam kui veerand sajandit suletud olnud Läänemaa Hanila kirikule neli viie meetri kõrgust vitraažakent.

Hanila 27 aastat suletud olnud kirikule vitraažakende saamiseks korraldatud konkursil osales seitse autorit. Kunstnikud pidid kavandama neli kooriruumi akent, millest igaühel on kaks kristlikku sümbolit: silm ja raamat, tall ja süda, tuvi ja täht ning kroon ja mõõk.

“Ma olin algusest peale kindel, et just minu tööd peavad Hanilas olema,” lausus Hütt, kes viimaste aastate jooksul on sakraalkunsti süüvimise eesmärgil lugenud palju usualast kirjandust.

Hanila koguduse vanema Hermi Vainu hinnangul on Hüti tööd ühtaegu lihtsad ja kõrge vaimsusega.

32 erinevast tükist koosnevate akende ülespanek algas Hanilas juuli keskel. Selle nädala alguseks paika saanud vitraaže vaadates tõdes Hütt, et alles kiriku akende ees, kollase ja rohelise valguse koosmõjus said tema tööd õige sära. Aknad moodustasid kontrasti ehitusprahist tulvil kirikule, mille taastamistööd on kestnud juba kuus aastat.

Kiriku taastamist on rahaliselt teatanud Vancouveri koguduse liige väliseestlane Feliks Vaide.

Kunstiteadlase Voldemar Vaga hinnangul on 13. sajandil valninud Hanila kirik stiilipuhtaim ühelööviline sakraalehitis kogu Eesti mandriosas.

1970. aastal rahapuuduse ja liikmete vähesuse tõttu likvideeritud Hanila Pauluse kogudus taastati kolme aasta eest. Praeguseks on koguduses 200 liiget. Kiriku remondi ajal on jumalateenistused toimunud Virtsus.