Sellest on juba mõni kuu tagasi, kui Haapsalust metsapunkti töökojast hakkasid Virtsu saabuma autod, koormaks väikesed isemoodi kastid. Pealtnäha olid need midagi koerakuudi ja mesipuu vahepealset.

Koormad kastidega keerasid endise raudteejaama kaubaaida juures raudteetammile, mis nüüd autotee ülesandeid täidab. Umbes kilomeeter maad kaubaaidast laoti koorem maha. Kes nüüd neid kaste lähemalt vaatas, võis veenduda, et tegemist on ikkagi loomapuuridega. Et “Virtsu Kalur” siiasamasse karusloomakasvatust asutab, siis võis juba arvata, et puurid naaritsate ja sinirebaste tarvis kohale toodi.

Nüüd hakkab karusloomafarm ilmet võtma. Söödaköök, mis küll väikse tehase mõõdud välja annab, hakkab ka juba valmis saama. Naaritsafarmis on valmis katusealused, puurid kohal ja 800 tõulooma Audrust kohale toodud. Tumepruunid, peaaegu küll mustad loomad on puurides veel aravõitu – võõras ümbrus ja võõrad talitajad. Aga mõni uus asukas on juba üsna julgeks käinud, ronib talitajale süllegi. Omajagu häirivad ka uudistajad, keda küll aeda sisse ei lasta, kuid ka aia taga vaatajad ilmselt loomadele ei meeldi.

Toiduks saavad loomad lihajäätmeid (ka hobuseliha), kala, tanguputru, vitamiinikontsentraate jne. Vett valatakse joogikünadesse, et janu poleks vaja kannatada. Talitajaid on praegu neli. Nagu farmijuhataja ütleb, olevat töökoormus praegu liiga suur – 800 loomale oleks vaja 5-6 hooldajat.

Kevadeks kasvab karusloomade arv mitmekordseks, see on siis, kui tulevad pojad Nende jaoks on praegu ehitamisel uus sektor. Ka sinirebaste sektor on praegu ehitamisjärgus.

Karusloomafarm on “Virtsu Kaluri” üheks suuremaks ettevõtmiseks lõppeval viisaastakul. Farmi ehitamisel arvestati, et karusloomade söödaratsioonist moodustab suure osa kala. Kolhoosil aga pole kusagile panna kaaspüügiga saadud mittestandardset kala. Nüüd läheb see täie ette. Tuleval aastal tahetakse karusloomakasvatusest saada 150 tuhat rubla sissetulekut. Uue viisaastaku lõpuks kasvab tulu sellest majandusharust juba neljakordseks.

Tagasi artiklite lehele