Virtsu harrastusmuuseumi eestvedaja Jüri Mõniste oli hämmingus, kui kuulis, et saarlased viisid neljapäeval Virtsust minema haruldase vaguni, mille Mõniste mõne aasta eest Virtsu muuseumile ostis.

Kitsarööpmelise raudtee ajast pärit reisivagun on ainus omataoline, mis Eestis on säilinud.

“Esimene hirm oli, et vagun on üldse ära varastatud,” ütles Mõniste reede hommikul Lääne Elule. Vaguni viisid Virtsust Orissaarde MTÜ Saaremaa sõjavara muuseumi mehed. Vaguni loovutas saarlastele maaomanik Juha Kylmäoja, kellel oli hea meel, et kasutuseta vaguni oma maalt ära sai.

Jüri Mõnistel oli aga neli aastat tagasi kaup tehtud maatüki eelmise omanikuga, kes nüüdseks on surnud. Ainsaks tõestuseks ostust on pangaülekanne. “Ma ei mäleta, kas rääkisin omal ajal vagunist Juhale või mitte,” püüdis Mõniste meenutada. “Eks see ole minu lohakus ka, et ei vedanud vagunit kohe oma maa peale,” lisas ta. Mõniste plaanis vaguni eksponeerida Virtsu kitsarööpmelise raudtee säilinud ehitiste juures.

MTÜ Saaremaa Sõjavara Seltsi eestvedajat Margus Sinimetsa ei õnnestunud Lääne Elul reedel tabada. Saaremaa ajalehele Meie Maa rääkis Sinimets aga, et leidis reisivaguni soomusrongi kuulipilduri vaguni raami otsides ning tegigi maaomanikuga kaupa. Nüüd avanes saarlastel võimalus vagun Saaremaale ära viia, sest saarele oli jahte välja tõstma sõitmas Eesti võimsaim autokraana. Vaguni kättesaamiseks võsast kulus mitu tundi.

Orissaare sõjavara muuseumis tahetakse vagun korrastada ja eksponeerida, sellest tahetakse teha vabadussõjaaegse soomusrongi meeskonna või staabivagun. Mõniste tunnistas, et ei oskagi ennustada, mis vaguni–loost saab. Kõigepealt tuleb saarlastega asja üle aru pidada. “Raha rahaks, aga see transport maksab rohkem kui vagun ise,” ütles ta.

Ei Lavassaare raudtee muuseumi juhataja Mehis Helme kui ka Haapsalu raudteemuuseumi juht Deana Põder pea oluliseks, kas Virtsu vaguni asub Saaremaal, Virtsus, Haapsalu või Lavassaare raudteemuuseumis. “Peaasi, et teda säilitatakse ja käest ära ei lasta,” ütles Helme.

Vagun on haruldane

Vaguni, millel puuduvad küll rattad, teeb eriti väärtuslikuks säilinud originaalsisu lampide, ukselinkide ja mütsiriiuliteni välja.

Ekslikult on liikvele läinud, info nagu oleks Virtsus asunud vagun kaubavagunist reisivaguniks ümber ehitatud pärast vabadussõda. Eesti kitsarööpmelise raudtee ajaloo uurija Mehis Helme ütles Lääne Elule, et vagun on kaubarongist reisivaguniks ümber ehitatud küll, kuid seda tehti pärast II maailmasõda, mil valitses suur reisivagunite põud. Pärast uute reisivagunite kasutuselevõttu 1950. aastate lõpus anti ümberehitatud vagunitele muu funktsioon. Kuni kitsarööpmeline raudtee töötas, kasutati neid töökodade või töömeeste vagunitena, pärast raudtee sulgemist aga sattusid need majapidamiste juurde kuurideks ja hoiupaikadeks.

Kõnealuse vaguni tõid Jüri Mõniste sõnul nõukogude ajal Virtsu kalamehed, kes kasutasid vagunit ööbimiskohana. “Nüüdseks on need kalamehed kõik surnud,” lisas ta.

Juhtkiri: Rumal lugu

Saarlased otsisid oma muuseumi tarbeks soomusrongi kuulipilduri vaguni raami ja sattusidki Virtsus haruldasele vagunile. Maaomanikuga löödi käed ja ettevõtlikud saarlased toimetasid vaguni saarele. Polnud ei neil ega ka maaomanikul aimu, et eelmine maaomanik oli vaguni juba mõne aasta eest Virtsu harrastusmuuseumile müünud. Et aga Virtsu mehed polnud nii pealehakkajad kui saarlased, ei kiirustanud nad vaguni äraviimisega. Õnnetuseks ei ole virtsulastel tehingu kohta ka muud tõestust peale pangaülekande. Nüüd ongi tekkinud rumal seis, kus rõõmu omanäolise vaguni üle varjutab segadus. Mõlemal muuseumil oleks nagu vagunile õigus, mõlemad on vaguni heas usus ja ausalt ostnud. Loodetavasti on nii saarlased kui ka virtsulased mõistlikud inimesed, kes suudavad maha istuda, asjad selgeks rääkida ja parima lahenduse leida. Nagu ütles kitsarööpmelise raudtee üks entusiaste Mehis Helme: “Ükskõik millises muuseumis vagun on, peaasi et teda säilitatakse ja käest ära ei lasta.”