Ehituskontsern Nordecon International andis Eesti riigifirmale Saarte Liinid üle Virtsu sadama vastvalminud 160-meetri pikkuse, peamiselt kaubalaevade vastuvõtuks rajatud 8. kai, mille ehitusmaksumus oli ligikaudu 90 miljonit krooni.

“Käesolev sügis on kujunenud insenertehnilise ehituse vallas Nordeconile üsnagi sadamarohkeks, mille üle saab ainult rõõmu tunda – lisaks täna avatavale Virtsu sadama kaile valmisid meil viimase kahe kuu jooksul ka Paldiski Lõunasadama 8. ja 9. kai ning uus kai Abruka sadamas,” ütles Nordecon International ASi juhatuse esimees Jaano Vink.

Ta lisas, et iga merega seotud rajatise ehitus on unikaalne, sest tuleb arvestada kõikvõimalike, nii maiste kui ka mittemaiste, asjaoludega. Näiteks sellega, kas ja millal lubavad ilmaolud Soomest kohale tuua suure tõstevõimega ujuvkraana nagu viimati Virtsu puhul, et tõsta merepõhja sajatonnised raudbetoonist kaikonstruktsioonid.

Vingi sõnul on Virtsu sadama 8. kai puhul tegemist täiesti uue rajatisega, mille tarbeks tehti merre vajalik täide ning rajati juurdepääsutee. Praamireisijad jäävad sadamas liikuma neile teada-tuntud rada mööda, uus kai on mõeldud tegutsema kaubakaina.

“Virtsu sadama kaiehitus on justkui õpikunäide ühe kontserni võimalustest, kus kasutati koostöös teiste alltöövõtjatega võimalikult hästi ära ka oma tütarettevõtete pädevus ja oskused,” lausus Vink. Nii tegi põhiosa tööst Nordecon Infra, kes paigaldas vajaliku paekivitäite, rajas graniitkividest kaldakindlustused, veevarustuse- ja kanalisatsioonitrassid ning asfalteeris juurdepääsutee. Nordecon Betoon aga teostas kai betoonkatendi.

Virtsu sadama 8. kai ehitustööd kestsid 14 kuud. Selle aja jooksul rajati 160 meetri pikkune kai laevadele, ehitati 440 meetrit juurdepääsuteed, süvendati sadamas kaiesist ala kuni seitsme meetrini. Kokku tuli süvendada 67 200 kuupmeetrit merepõhja ning vedada kai ja territooriumi täiteks 93 000 kuupmeetrit paekivi.

Nõlvakindlustuseks kulus 27 000 kuupmeetrit graniitkive. Kai konstruktiivse lahendusena kasutati monteeritavaid raudbetoonelemente, millesarnaseid Eestis varem kasutatud ei ole.

Tagasi artiklite lehele