Kevad on lõpuks kohal ja alustame taas oma ekskursioonide sarjaga. Esimene reis viis meid laupäeval päikesepaistelise ilmaga Tallinnasse, kus tutvusime Eesti Arhitektuurimuuseumiga. Muuseumimaja ise on uhke eksponaat – 1908. aastal valminud Rotermanni soolaladu, mis on Tallinna tööstusarhitektuuri üks väljapaistvamaid näiteid. Keskajal tavatseti öelda, et Tallinn on ehitatud soolale, sest soolast saadi suurimaid kasumeid ja maksti ka suurimaid makse. Muuseum on tuntud oma muljetavaldava maketikogu poolest, mis toob esile Eesti arhitektuuri rikkuse ja mitmekesisuse.

Arhitektuuri ajatelg

Eesti arhitektuuri ajalugu on tähistatud mitmete erilise tähtsusega ehitistega igast kümnendist:

1. 1950 Sõpruse kino, mis sai oma nime NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigi sõprusest
2. 1960 Lillepaviljon – esimene suurem meistriteos naisarhitektilt (Valve Pormeister)
3. 1970 loodi Eesti arhitektide rühmitus „Tallinna Kümme“, elegantne modernistlik korterelamu „Mustamäe Maja“
4. 1980 Pirita Purjespordikeskus, linnahall, Olümpia hotell, Tallinna peapostkontor, lennujaam ja teletorn
5. 1990 uuemad kõrghooned Tallinnas, Stockmanni kaubamaja, Forekspank
6. 2000 Rotermanni kvartal, teostamata Ingeri sild Eesti ja Venemaa vahel
7. 2010 Eesti Rahva Muuseum, Kunstimuuseum KUMU
8. 2020 disainmast Soorebane, tuleviku ideedest Soome-Eesti sild-tunnel

Eesti Arhitektuurimuuseum pakub külastajatele põnevat võimalust uurida, kuidas läbi arhitektuuri peegeldub meie ajaloo ja kultuuri areng.

Järgmisena mõnus lõunapaus Scotland Yard pubis ja suund edasi Eesti Meremuuseumisse. Jalutuskäigul Merepuiesteelt Pikale tänavale möödusime mälestusmärgist „Katkenud liin“, mis on püstitatud Tallinnas Suure Rannavärava bastionile mälestamaks parvlaeval „Estonia“ traagiliselt hukkunuid.

Paks Margareeta muuseum-külastuskeskuses võttis meid vastu giid Tarmo Lagema. Algselt suurtükitorniks ehitatud hoone seina paksus on kuni 6,5 meetrit. Kuna hiljem kasutati hoonet toidumoona hoidmiseks, hakati seda nimetama Paksuks Margareetaks. Seejärel kohandati ümber vanglaks ja 1917. aastal süüdati põlema. Hoone oli mõnda aega nagu tondiloss ja mannetu kuni 1938–1940 rekonstrueeriti muuseumi ruumideks. Kõige uhkem eksponaat muuseumis on muidugi purjelaev koge, mille vrakk avastati Kadriorus ehitustööde käigus 2015. aastal. Arvatakse, et laev võis valmida lausa 14. sajandi alguses. Külastuskeskuse katusel asub imeline vaateplatvorm, millelt avaneb erakordselt kaunis vaade Tallinna vanalinnale ning merele. Leidsime eksponaatide seast üles ka Virtsu tuletorni ja Virtsu-Kuivastu praamlaeva mudelid.

Paksust Margareetast jalutuskäigu kaugusel asub pealtnäha väike, aga seest sisukas Kalamaja muuseum. Kalamaja kogukonnamuuseum võitis eelmisel aastal Euroopa muuseumide aastaauhinna Silletto, mida antakse välja kogukonna osaluse ja kaasamise eest. Kotzebue tänaval asuva kahekordse maja ajalugu on kirev. Selles 1932. aastal ehitatud hoone kööktubadega eramus elas nõukogude ajal koos ühise katuse all koguni 7 leibkonda. Läbi aegade on muuseum kandnud erinevaid nimesid, näiteks 1985. aastal Mihhail Kalinini nime, paar kümnendit hiljem lastemuuseum ja 2021. aastal pärast põhjalikku remonti Kalamaja muuseum. Ametlikult on see Tallinna Linnamuuseumi filiaal, aga ometi on enamus eksponeeritud esemed käega katsutavad. Vaid väike osa esemetest on klaasi taga. See on hea näide sellest, kuidas teha edukalt muuseumit, kus polegi õieti museaale. Majas toimuvad sageli kogukonna mõttetalgud. See on kokkusaamise koht nii noorematele kui vanematele inimestele, mis annab võimaluse eneseväljenduseks ja eneseteostuseks. Elevust tekitasid näiteks Kalamaja roti muumia Kotzebue 9 keldrist ja auhinnatud suveniir kalasilmaga taburet. Ka prill-laudade näitus tualetis ütleb palju elust Kalamajas, kus aegade jooksul on tualetid tihti olnud koridorides ühiskasutuses. Veel jäi meelde Artur Rinnele kingitud eriline kadakapuust jalutuskepp ja laulja endise Salme tänava korteri remondi käigus tapeedi alt nähtavale ilmunud suur meisterliku kunstnikukäega maalitud visand tudengitest auditooriumis. Nii mõnusat vastuvõttu meie reisid veel näinud ei olnud, giidituur Tuuli Silberiga oli lõbus ja põnev, mis lõppes ühise teejoomisega muusemi köögis. Külastus Kalamaja muuseumisse oli kindlasti meeldejääv ning tõestas hästi, kui oluline on meie kogukondade kaasamine ja ajaloo hoidmine, olles alati avatud uutele ideedele ja inimestele.

Selline see pealinna tuur meil sai. Täname lõbusat reisiseltskonda, meie tublit Muhu bussijuhti Knutbuss bussifirmast ja kõiki giide põnevate lugude eest.

Järgmine reis juba 12. aprillil (Tori, Laupa, Väätsa). Pane end aegsasti kirja jyri@virtsu.ee ja uudista kogu reisikava virtsuarenguselts.my.canva.site/monu

Tagasi artiklite lehele