Kolmapäeva õhtul süttis ja sai ülisuuri tulekahjustusi Puhtu–Laelatu looduskaitsealal asuv looduskaitsekeskuse Hiiu–Lääne regiooni välibaas.
“Kohalik mööduja teatas, et hoone vasaku nurga räästa alt tõuseb kahtlane suitsuvine. Tuli läks katusele ja roog on roog. Peaaegu terve hoone on hävinud,” ütles looduskaitsekeskuse Hiiu–Lääne regiooni juht Kaja Lotman, kes sai põlengust teada üsna kohe pärast päästjaid. „Kui mina kella üheksa paiku õhtul kohale jõudsin, olid tuletõrjujad töös.”

Päästjad said rookatusega hoone põlenguteate kakskümmend minutit pärast kella kaheksat õhtul. Hoonet sõitis kustutama kokku viis paakautot Lihulast, Kõmsilt ja Tõstamaalt. Tulele pandi piir südaööks. Pärast seda valvas tulekahjuaseme juures looduskaitsekeskuse töötaja ja kustutas öö jooksul paar korda taaslahvatanud leegid.

“Esimesena jõudis sündmuskohale Kõmsi auto. Hoone teine korrus oli lausleekides,” ütles Läänemaa operatiivkorrapidaja Andres Kaljura. Teine korrus hävis tules täiesti. Ahervaremele jäi püsti vaid korsten. Esimene korrus sai suuri tule– ja veekahjustusi.

Päästjail ja kolmel looduskaitsekeskuse töötajal õnnestust tulest välja tuua esimesel korrusel asunud mööbel — toolid, lauad, diivanid, kušett. “Esimeselt korruselt õnnestus suurem jagu asju päästa,” märkis looduskaitsekeskuse kommunikatsioonijuht Aet Truu. Looduskaitsekeskuse töötajad viisid põlengust päästetud vara Penijõele, kus seda hoida, puhastada ja kuivatada.

Muu hulgas said päästjad põlevast majast välja tuua ka seal olnud paarkümmend rariteetset teadusraamatut. “Natuke märjad nad on ja tulekahjulõhn jääb neile küll aegade lõpuni juurde, aga vähemalt on nad alles. Need on vanad raamatud, mida enam kusagilt saada ei ole,” märkis Lotman. Täiesti hävisid tules vastsed madratsid, mis ootasid baasi suviseid praktikume.

1983. aastal valminud välibaas sai uue remondi 2003. aastal. Uued olid nii elektrisüsteem, katus kui ka vooder. Tulekahju põhjuste kohta märkis Lotman, et seest tuli küll algust ei saanud. “See pidi tulema väljast, mis või kes iganes seda siis põhjustas. Nädal aega pole siin kedagi sees olnud ja maja oli valve all.”

Mis jaamast edasi saab, ei osanud Lotman, kes ootas neljapäeva päeval ahervareme juures kindlustus– ja päästeteenistuse eksperte, esialgu öelda. „Eks näe, kas saab taastada või tuleb tühjaks jätta.”

Puhtu–Laelatu välibaas oli aastakümneid tähtis uurimisjaam ja tudengite praktikabaas. Juba tuntud geobotaanik Kalju Pork tahtis sinna rajada keskust, et uurida väärtuslikke niite. ” Ühtegi õnnetust 1983. aastast saadik ei ole siin juhtunud,” märkis Lotman.

Laelatu kui Euroopa suurima liigirikkusega puisniit tules kannatada ei saanud, sest ilm oli tuuletu. Ka jäi tulest puutumata hiljuti valminud saunamaja. Välibaasi ümbruses said tulekahjustusi mõned tammed, kased ja sarapuud.