Valik Virtsut ja Suure väina postivedu puudutavaid artikliviiteid kahe maailmasõja vahelisest perioodist. Postimuuseumis säilitatavast artiklite kaustast tegi väljakirjutused Elmo Viigipuu.

17.11.1923 Vaba Maa nr.265
Avati telefoni ühendus Kuressaare ja Tallinna vahel

19.04.1927 Kaja nr. 86
Ühendus Saaremaaga Kihelkonna kaudu
Eile teatati Virtsust, et jäälõhkuja Leiger aurik Soliidiga õnnelikult Virtsu sadamasse on jõudnud. Peale posti oli aurikul ka 5 reisijat. Kuna reisijate arv Virtsu ja Kuivastu vahel väike, on otsustatud ühendus ajutiselt katkestada, kuni jää Muhu väinast lahkub. Posti hakatakse Saaremaale saatma Kihelkonna kaudu, kuna praegu Balti päästeseltsi laevad Tallinna ja Kihelkonna vahel reisisid teevad.

09.11.1928 Kaja nr. 264
Raudteejaamadesse postkontorid
Rapla-Virtsu raudteele mõeldakse asutada postkontorid Märjamaa, Vigala, Lihula ja Virtsu jaamadesse.

06.01.1932 Päevaleht nr. 5
Saaremaa ei saa posti
Jäälõhkuja Jüri Vilms tegi eile katset sõita koos kolmepäevase postiga üle Muhu väina, kuid loobus sellest ettevõttest, olles puperdanud 2 kilomeetril üle 6 tunni.

04.02.1932 Kaja nr. 29
Lennukitel postivedu
Kui jääolud peaks raskenema, siis on kavatsus postiühendust saartega pidada kaitseväe lennukite abil, milleks praegu läbirääkimised käimas. Maanduda saaks Haapsalus, Virtsus, Orissaares ja Orjakus.

17.04.1932 Päevaleht nr. 104
Saaremaa kolm päeva postita
Muhu väina on tekkinud mitmekümne meetri laiune jääpragu ja selle tõttu kogu Saaremaa on eraldatud muust maailmast. Posti ei ole saadud juba kolm päeva. Eile õhtul jõudis väina jäälõhkuja Jüri Vilms, mis loodab ühenduse jalule seada.

02.04.1933 Vaba Maa nr. 78
Ühendus Virtsu-Kuivastu vahel katkes
Post, mis oli määratud Saaremaale, jäi üle andmata. Et ühendust jalule seada, saatis Veeteedevalitsus reede õhtul jäälõhkuja Jüri Vilms sinna renni jääse raiuma, mille järel aurik Gustav kohe ühenduse pidamisele asub. Gustav on sõiduvalmis ja seisab Virtsu sadamas. Laevaühenduse loomisega tõtatakse sellepärast, et mõne päeva pärast on oodata nekrutite saatmist Saaremaalt mandrile. Heltermaa-Haapsalu vahel on jää veel võrdlemisi tugev, veel reedel sõideti seal hobustel. Et ühendust mitte katkestada, sõitis Jüri Vilms Virtsu läbi Soela väina.

02.01.1934 Kaja nr. 1
Kulduur elupäästmise eest
Kuressare posteljon Nikolai Koshevnikov päästis hiljuti Virtsu sadamas Kuressaare ärimehe August Kongatsi elu. Nimelt oli hr. Kongats kukkunud sadamasillalt nõrgale jääle ja vajunud läbi selle merre. Õnneks märkas hr. Koshevnikov hädasolijat õigel ajal ja päästis uppuja. Hr. Kongatsi elu on kinnitusselts EKA’s kinnitatud. Kinnitusselts annetas oma kohapealse esindaja hr. Alksmiti kaudu Koshevnikovile kulduuri.

27.03.1934 Kaja nr. 73
Ühendus Saaremaaga seati jalule
Jäälõhkuja Jüri Vilms jõudis esmaspäeva hommikul Virtsu, et ühendust pidama hakata mandri ja Saaremaa vahel. Pühapäeval viidi post Saaremaale veel jalgsi üle jää. Kuid jää oli siiski nii nõrk, et 2 postikotti kukkusid merre, kust nad küll välja õngitseti, kuid post oli saanud läbimärjaks. Hiiumaalt tuuakse esialgu posti veel jääd mööda. Jüri Vilms raius küll siit läbi minnes jäässe renni, kuid sellest käiakse üle laudadest silla abil.

10.04.1935 Kaja nr. 85
Muudatus postiühenduses mandriga
Lõunatuuled on ajanud Liivi lahest Suurde väina rohkesti ajujääd, mis teeb raskeks ühenduse pidamise mandriga. Kuigi väinas töötab praegu kaks jäälõhkujat – Tasuja ja Merikaru – jõuab post ja reisijad Kuivastu ja Virtsu suure hilinemisega. Et vältida posti ja reisijate mahajäämist Virtsust Tallinnasse sõitvalt rongilt, tegi teedeministeerium korralduse, et postiautobuss juba kell 3 päeval peab olema Kuivastus. Seepärast väljub postiautobuss teisipäevast peale Kuressaarest kell 12 päeval senise ½ 3 asemel. Korraldus on ajutine, kuni jääolude paranemiseni Suures väinas.

30.01.1936 Uus Eesti nr. 29
Väinad on jääs
Väinad saarte ja mandri vahel kattusid neljapäeva hommikuks kindla jääga, mille paksus kuni 6 cm. Kolmapäeval alustasid ühenduse pidamist jäälõhkujad – Rohuküla-Heltermaa liinil Merikaru ja Kuivastu-Virtsu vahel Jüri Vilms. Heltermaal ei pääsenud aurik Hansi kolmapäeval enam jäälõhkuja abilgi sadamasse ja pidi andma reisijad maha ligi 4 km sadamast eemal jääl. Merikaru teeb Heltermaa ja Rohuküla vahel viimase reisi reedel ja sõidab siis tagasi Tallinna. Temaga koos tuleb ära ka liiniaurik Hansi, Tallinnasse talikorterisse. Virtsu-Kuivastu vahel teeb Jüri Vilms viimase reisi samuti reedel, kuna jääkate ülekäimiseks on muutunud küllalt kindlaks. Gustav jääb Virtsu seisma. Jüri Vilmsi ülesandeks jääb veel peale ühenduse lõpetamist viia rahvahääletuse materjalid Ruhnu.

07.03.1936 Uus Eesti nr. 65
Saaremaalt
1936. a. suvises sõiduplaanis on jällegi nähtud ette Tallinna-Virtsu postirongi väljumine Tallinnast kell 23.30, mistõttu post ja reisijad jõuavad Kuressaarde kell 11. 30. Kuna see Saaremaa oludele ei ole kuidagi vastuvõetav, on maavalitsus esitanud nõudmise, et rong väljuks Tallinnast 20.30 ja autobuss saabuks Kuressaarde kell 9 hommikul, nagu see oli varasematel aastatel. Teiseltpoolt on maavalitsus avaldanud soovi, et postirong, mis sõidab Virtsust Tallinna kell 20.30, väljuks 1 tund hiljem. Sellevõrra tuleks lühendada rongi Raplas seismise aega (praegu ligi 2 tundi), nii et Tallinnasse jõudmise aeg jääks endiseks. Need ümberkorraldused hõlbustaksid väga palju sõitu Kuressaare-Tallinna liinil.

06.09.1936 Postimees nr. 240
Ühendus Suures väinas katkes
3. skp. pidi õhtuse posti ja reisijad Saaremaalt mandrile toimetama väike abilaev Viire, kuna aurulaev Rudolf, mis peab tavaliselt ühendust, oli katlapuhastusel. Jõudnud Kuivastu sadamast mõned kilomeetrid eemale, hakkas Viire lekkima, mispärast tuli pöörduda tagasi Kuivastusse. Sel õhtul jäigi post ja reisijad üle väina saatmata. Järgmisel hommikul jätkas Rudolf korrapärast ühendust.

05.10.1936 Uus Eesti nr. 270
Virtsu postiagentuuris avati välismaaliste telegrammide vastuvõtmine

26.05.1937 Päevaleht nr. 140
A. Torn 50-aastane
24. mail pühitseb oma 50-a. sünnipäeva Saaremaa telegraafi-telefonivõrgu ülem Aleksander Torn. Juubilar sündis 27. mail 1887. a. Saaremaal Pöide kirikumõisa rentniku pojana. Postiteenistusse astus 18. juunil 1912. a. Oma ametialal teenis Lihulas, Haapsalus ja Virtsus, viimases postkontori ülemana. Saaremaal on ta telegraafi-telefonivõrgu ülemaks Eesti Vabariigi algusest peale.

01.02.1938 Uus Eesti nr. 31
Ülepääs Muhu väinast raske
Muhu väina ühendusolud halvenevad iga päevaga. Jää paksus on seni küll veel 8 tolli, kuid sula tõttu on jää muutunud rabedaks. Seisukorda parandas mõnevõrra külm esmaspäeva ööl vastu teisipäeva. Kuid raskema kauba vedu üle väina on endiselt raskendatud. Virtsu poolsel kaldaäärel on jääle kogunenud rohkesti vett. See ulatub hobustele poole kehani. Reisijaid ja posti ei saa selle tõttu võtta kaldalt peale, vaid seda toimetatakse sadamasillalt. Sadamasse on ehitatud selleks otstarbeks ajutine sild.

13.03.1939 Rahvaleht nr. 61
Postmarginäituselt börsisaalis
Omapärane spekulatsioonikavatsus tõusis üles 1935. aastal, kui taheti Eestis käibele lasta rakettpostmarke. Kuivastu ja Virtsu vahele kavatseti luua postiühendus raketi abil. Asi jäi katki sellepärast, et selline kavatsus polnud mitte postitalitusel vaid eraringkondadel, kes rakettposti tahtsid käiku panna ainult selleks, et saada haruldasi postmarke. Mingit tegelikku tähtsust sellisel postiühendusel poleks olnud, seepärast jäid peensusteni väljatöötatud kavad teostamata ja rakettpostmark trükkimata.

08.04.1940 Rahvaleht nr. 82
Jää purustas telegraafikaabli suure maa ja Saaremaa vahel
Selle tagajärjel on katkenud telefoniühendus Virtsuga, Lihulaga ja teiste telefonikeskjaamadega, mis saavad ühenduse Lihula ja Virtsu kaudu. Arvates, et jää rannast lahti murdudes on purustanud kaablid ranna lähedal, asuti riket otsima Kuivastu ja Virtsu lähedal, kuid seni tagajärjetult. Kahju suurus pole veel täpselt teada, kuid Kuressaare telefonivõrgu ülema arvates läheb rikutud kaabli parandamine maksma umbes 500 krooni.

25.04.1940 Uus Eesti nr. 110
Post saartele kelkudel
Suures väinas, Virtsu ja Kuivastu vahel toimub postivedu praegu kelkudega, kuna jäälõhkujaid ei ole veel kohale saabunud. Reisijad lähevad üle väina jää aga jalgsi, sest jää hobust enam ei kanna.