Eesti tuntuim allveearheoloog Vello Mäss soovitab üsna Muhu ja Virtsu vahelise laevatee läheduses merepõhjas asuv miiniväli demineerida ka juhul, kui seda trassi silla ehitamiseks välja ei valita ja jätkub parvlaevaliiklus.

“Vraki ja selle ümbruse vastutustundlik demineerimine oleks lausa hädavajalik ettevõtmine ka laevaliikluse ohutuse seisukohast, pidades silmas Virtsu ja Kuivastu vahet kurseerivate parvlaevade pidevat sõitmist Suuropi vraki vahetus läheduses, ajuti ka otse üle vraki,” ütles Vello Mäss Oma Saarele.

Jutt käib miiniveeskajast, mis lendas 11. augustil 1941 miinilaadungiga õhku ja uppus peaaegu tänase laevatee all. Vello Mässi sõnul on laev rängalt purustatud ja selle tükke lebab vrakist kümnete meetrite kauguselgi.

Väinaliiklust korraldava firma Saaremaa Laevakompanii tegevdirektor Tõnis Rihvk ütles, et juhul kui merepõhjas vedelevad miinid kujutavad endast ohtu, on Vello Mässil igati õigus ja miinide kõrvaldamiseks tuleb midagi ette võtta.

Vello Mässi juhtimisel uuris Eesti meremuuseum tänavu juulis uurimislaeva Mare pardalt sonariga kahe võimaliku sillatrassi alust merepõhja. Neist põhjapoolne (trass II) on laevateega paralleelne ja Suuropi vrakk asub üsna trassi keskosas, 13,5 meetri sügavusel.

“Jääme oma soovituse juurde, et trassi nr II valimise korral oleks hädavajalik vraki ja selle ümbruse demineerimine, sest mitteametlikel andmeil leidub vrakil ja lähikonnas reaalseid meremiine,” kinnitas Vello Mäss.

Vrakk on ainus segaja

Allveeuuringu kokkuvõte ütlebki, et sonariuuringu tulemuste järgi otsustades sobiks merepõhja iseloom silla ehituseks mõlemal, nii põhja- kui ka lõunapoolsel trassil, kui mitte arvestada vrakileidu.
Uuringus lisatakse, et igapäevatingimustes ei kujuta vrakil ja selle ümbruses kahjutuks tegemata jäänud miinid laevaliiklusele otsest ohtu, kuid kapitaalse sillaehituse tööde iseloomu ja mahtu silmas pidades tuleks vrakk sealt ära viia ning merepõhi hoolikalt puhastada.

Vello Mässi sõnul on võimalik, et pärastsõja-aastail vraki demineerimist mingil tasemel ka tehti, kuid selle töö kvaliteedis on põhjust kahelda, seda just väina allveetöödeks ebasobivaid looduslikke tingimusi (halb veealune nähtavus) silmas pidades.
Kui palju läheks vraki ärakoristamine ja merepõhja puhastamine maksma, ei oska hetkel öelda ei meremuuseum ega maanteeamet.

Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu ütles Oma Saarele, et neil on plaanis saata veeteede ametile kiri, milles palutakse seoses Suure väina liiklusühenduse kavandamisega veeteede ameti ametlikku seisukohta Suure väina faarvaatril lebava miiniveeskaja Suurop vraki ohtlikkuse astme või täieliku ohutuse kohta.

“Juhul kui vrakk ja selle ümber eeldatavalt laiali paisatud miinid on veeteede ameti seisukoha järgselt valituks osutuva alternatiivi korral ohtlikud, oleks merepõhja puhastamise korraldamine tõenäoliselt veeteede ameti ülesanne,” sõnas Allan Kasesalu.