Küllap vist vähesed neist, kes maanteed pidi Virtsu sisse sõidavad, teavad pilku heita veidi maad enne kalatööstust kolhoosi paadisadama külje all asuvale konarlikule künkale. See on Virtsu Vanalinn – keskaegne kivilinnus maa ja mere piiril.

Ühtpidi kolmekümne-, teistpidi peaaegu neljakümnemeetrilisest paari-kolme sülla paksuste müüridega kindlusehitusest pole meieni säilinud palju: linnus on omal ajal purustatud ja hiljem on siit veetud ehituskive, üksnes murenenud edelatorni vare tunnistab teekäijale endist võimsust.

Linnuse ehitusaeg pole täpselt teada. Ürikulehtedele ilmus “Schloss auf dem Werder” 1465. aastal, mil siinse isanda Konrad Uexkülli pojad vara jagasid. Paar märget on 15. sajandi lõppkümneist. 1533.-1534. aastast on teada, et Saare-Lääne piiskopi väed linnuse vallutasid. Kaks aastat hiljem otsustas Volmari maapäev kindlust mitte taastada.

Et linnuse ehitusloole lisavalgust tuua, korraldas Vabariiklik Restaureerimisvalitsus läinud suvel Virtsu Vanalinnas arheoloogilised kaevamised. Need olid üsnagi väikesemõõdulised, kuid tõid linnuse kohta mõndagi uut.

Enam-vähem täpselt saadi teada ehitise põhiplaan. Selgus, et linnusel olid kahekordsed müürid, mille vahel asus kitsas eesõu; hoone kirdenurgal leiti ümmarguse torni alusosa ja lõunaküljel puhastati välja väravaehitis. Hulgaliselt toodi päevavalgele paekivist tahutud ehitusdetaile.

Kuna linnust kattis enam kui kahe meetri paksune rusulade, jõuti kultuurkihini vaid paaris kohas. Sellest saadi umbes sadakond leidu: kümneid savinõukilde, vitraa˛itükke, sepanaelu, mõned tööriistakatked, mündid, kivikuulid, paar ammunooleotsa ning muud seesugust. Vanimad leiud pärinevad 15. sajandi algupoolest, hilisemad kuuluvad 16. sajandisse. Põlenud palgiotsad tunnistavad tulekahjust.

Möödunud suve kaevamised olid eeltööde laadi. Järgnevail aastail on Vabariiklikul Restaureerimisvalitsusel koostöös “Lääne Kaluri” kolhoosiga plaanis Vanalinna müüride ülaosa välja kaevata ning konserveerida. Nii peaks Suure Väina kaldale ilmuma uus huvitav vaatamisväärsus.