Selle taustal, mis sünnib Läänemaal Rame külas, tunduvad poliitikute sõnavõtud regionaalpoliitikast õõnsad. Kuue aastaga on Marika Blossfeldt Virtsu külje all paiknevas viie suitsuga külakeses üles ehitanud Polli talu loomingulise keskuse, kus võib tunda maailmakultuuri hõngu.
Mõned kilomeetrid enne Virtsut näitab teeviit Pivarootsi peale. Rame küla ei jää siit kaugele. Kunagi läks siit lähedalt läbi Virtsu-Rapla kitsarööpmeline raudtee, mida praegu tähistab võssakasvanud teesiht. Automüra siia ei kosta, meri ja Laelatu puisniit on ukse all, sügisel lendavad üle pea aga Matsalust lõunasse siirduvad sookured.
Polli talule lähenedes ei oska arvatagi, et vana küüni vundamendile rajatud rookatusega palkelamu võiks varjata üht kvaliteetsema põrandaga tantsusaali Eestis, endises laudas tegutseb korralikult sisustatud kunstistuudio, vanasse aita on aga ehitatud külalistetoad.
Polli ja New Yorgi vahel
1995. aastal ostetud laokil talust on Blossfeldt kujundanud keskuse, mis on võrreldav Saksamaal ja Ameerikas levinud “kunstnike kolooniatega”(artist colonies), kuhu on võimalik mõneks nädalaks ilmakära eest varjuda ja ainult loominguga tegelda.
Eestiski on Pollil omad analoogid: Kütiorus tegutsevas Avatud Ateljees askeldavad kunstnikud ja literaadid, vast- asutatud Saueaugu teatritalugi, mis asub linnulennult kõigest mõnikümmend kilomeetrit Pollist põhja pool, teisel pool Matsalu lahte, kaalub võimalust teadvustada end ka teatriõpikodade läbiviimise kohana.
“Maailmas on sellised keskused väga populaarsed, sest seal pole segavaid faktoreid; neisse minnakse selleks, et kontsentreeruda ja hommikust õhtuni intensiivselt ühe asjaga tegelda,” ütleb Blossfeldt.
Aastate jooksul on ta Pollile matnud hunnikute kaupa isiklikke sääste. Ainuüksi tantsusaali põrand maksab terve varanduse. Et oleks, mida kulutada, jagab Blossfeldt end Polli ja New Yorgi vahel. Talvel elab New Yorgis ja teenib raha, kevadest sügiseni kulutab seda Pollil.
“Ameerikaga seob mind tegelikult veel ainult teenistus,” ütleb Blossfeldt, kes on New Yorgis väiksemate pausidega elanud alates 1980. aastast. “Kui seda ei oleks, jääks Polli pooleli.”
New Yorgis on Blossfeldti leivaisaks üks maailma mõjukamaid underground-heliloojaid, ka minimalismi vanaisaks nimetatud La Monte Young, keda eestlanna assisteerib. Vähemal määral toidab teda jooga, mida Blossfeldt 1990ndate teisest poolest on õpetanud ja mille tunde annab ta ka Pollil.
Rame või NYC – vahet pole
Erinevalt Leigo talust, mille peremees Tõnu Tamm äsja aasta kultuurisõbraks valiti, pole Blossfeldt kunagi seadnud eesmärki, et Pollile sõidaks kontserti kuulama tuhandeid inimesi kogu Eestist.
“Kõigepealt on Polli kunstnike asundus, alles seejärel etenduste andmise koht. Kui kunstnikud tahavad Pollil valminud loomingut rahvale näidata, on neil selleks alati võimalus olemas,” selgitab Blossfeldt.
Seitsme maa ja mere taga asuva Tallinnani Pollil sündiv sageli ei jõuagi, sest reklaamipind on kallis ja vaba raha Blossfeldtil lihtsalt ei ole. Aga lõppude lõpuks pole Tallinn üldse tähtis, sest Polli tähendus on hoopis muus – see seisneb eelkõige regionaalse kultuuri väärtustamises, selles, et ka ümberkaudsetel elanikel oleks võimalus tunda end osakesena globaliseeruvast maailmast ja maailmakultuurist.
“Ma ei taha, et kõik ainult Tallinna koonduks,” räägib Blossfeldt ja loodab, et Polli talu suudab kohalike elanike jaoks väärtustada nende kodukohta.
Kui äsja Pollil lõppenud Ida-Euroopa noorte koreograafide workshop’i lõpuetendustel astusid korraga lavale läti neiu ja mongoli noormees, keda olid Pollil koolitanud ameerika õppejõud, avanes Hanila valla rahva silme ees pilt piirideta maailmast, mille keskpunkt on Rame küla.
Tõepoolest, 21. sajandil pole mingit vahet – elad sa Rame külas või New Yorgis.
Pollil esineb 90-aastane laulumemm
Äsja 90-aastaseks saanud rahvalaulik Salme Valdmets, kes elab Polli naabertalus, on markantseim esineja täna kell 17.30 algaval Polli sügisesel muusikafestivalil, mis lõpetab Polli loomingulise keskuse suvehooaja.
Valdmetsa kohtas Marika Blossfeldt memme sünnipäeval, kus too ühe laulu teise järel üles võttis ja sellega unustamatu mulje jättis. Valdmets, keda Hanila kandis elavaks ajalooks nimetatakse, on suurepärane kohaliku laulutraditsiooni tundja, kelle ammendamatust repertuaarist on osa saanud samuti Pollil üles astuv Virtsu põhikooli folkloorirühm Kullerkupud. Neile sekundeerivad festivalil Äila küla mees Vello Tüür, kes mängib akordionit, ning Viljandi Kultuurikolledzhis õppivad Tiina Reeder ja Heleriin Elmend.
Keskööni vältava festivali teine pool, mis algab kell 20, toob Pollile aga kõrgkultuuri hõngu. Koos New Yorgi muusikute Lisa Karreri ja David Simonsiga esinevad “Lasteekraani” muusikastuudio Aarne Saluveeri juhtimisel, Setu koor Helmekaala ja ansambel Tunnetusüksus, seinale projitseeruvad kütiorglase Peeter Lauritsa pildid.
Kontserdil kõlavad katkendid 1997. aastal Niguliste kirikus ettekandele tulnud multimeediaetendusest “Pühamu”. Lisaks jõuavad maailma esiettekandeni Lisa Karreri ja David Simonsi uued teosed.
Loe lähemalt Polli talust
Tagasi artiklite lehele