Hanila valla elanikud võitlevad Puhtu-Laelatu looduskaitsealal plaanitavate piirangute vastu, mis ähvardavad rannarahva elu pea peale keerata.
Keskkonnaminister Marko Pomerants kirjutas eelmise aasta 16. novembril alla käskkirjale, mille alusel sündinud määruse eelnõu kehtestab Puhtu-Laelatu looduskaitsealal senisest tunduvalt rangemad piirangud. Uued nõudmised on Virtsu kandi mehed põhjalikult ära pahandanud.
„See asi on üle vindi keeratud!“ teatab Hanila vallavanem Arno Peksar pärast seda, kui on end 46 lehekülje pikkusest eelnõu seletuskirjast läbi närinud. Peksari lühike hinnang on, et see paljusõnaline paber ei seleta kohati suurt midagi ja on vastuolusid täis. Mis selles dokumendis kõik valesti on, jõutakse vallavanema sõnul kirja panna vast kuu lõpuks. „Iga lugemisega avastan jälle mõne vea.“
Rannakultuur hävib
Piirangute muudatuse on tinginud vajadus tagada rahvusvahelise tähtsusega rannikulindude pesitsus- ja rändepeatuspaikade ning elupaikade kaitse, mis seletuskirja järgi pole ilma sihtkaitsevööndi kaitsekorrata võimalik. Puhtu-Laelatu looduskaitseala sihtkaitsevööndite pindala suureneks praeguse 523 hektariga võrreldes pea kuus korda. Mitmed alad, mis seni on piiranguvööndis, saavad peale rangema sihtkaitsevööndi kaitsekorra, lisaks arvatakse sihtkaitsevööndisse kogu Rame laht ja Kõbaja laide ümbritsev mereala.
Peksar tunnistab, et nii agressiivne sihtkaitsevööndi laiendamise vajadus jääb arusaamatuks. Seletuskirjast ei leia ka piisavat argumentatsiooni, miks loodust just sel moel kaitsta tahetakse, kui saab ka muud moodi ja mõistlikumalt. „Oleme ausad, sihtkaitsevöönd on väga range režiim. Sellest edasi tuleb juba reservaat, kuhu kõrvaline isik ei tohi üldse jalga tõsta.“ Kaitsealale jääb ka 571 hektarit maid, mis kuuluvad eraomanikele, kelle elu-olu saaks ühel või teisel viisil häiritud.
Seletuskirjas ütleb keskkonnaministeerium, et määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, majandusele ja regionaalarengule.
„See on vale!“ põrutab Läänemaa Rannakalanduse Seltsi juhatuse liige Eldur Lepik ja seletab, et piirangutega suretatakse välja üks sealse kogukonna ajaloolisi alussambaid – kalapüük ja võetakse rannarahval ära leivakõrvane.
Nimelt lubataks merealal edaspidi kala püüda vaid õnge või spinninguga. Kohalik rahvas on alati käinud merre võrke laskmas. Võrk aga väljub harrastuspüügivahendite nimekirjast ning kutseline kalapüük ja ka majandustegevus oleks pärast muudatust keelatud, sest häirib väidetavalt seal pesitsevaid linde. Lepik ütleb, et nii rumalat juttu saab rääkida vaid inimene, kes pole oma kabinetist väljas käinud, sest pigem häirivad linde hoopis päev otsa kalda lähedal askeldavad harrastusõngitsejad kui kord päevas võrke laskvad kalamehed. „Meid suretatakse lihtsalt välja.“
Sihtkaitsevööndisse jääks ka kohaliku ettevõtja Uno Tali kastmõrrad. „Mul ei jää siis muud üle, kui oma ettevõtte tegevus ära lõpetada,“ nendib mees, kes annab praegu tööd kuuele inimesele.
Vallavanema sõnul oleks see väga karm piirang õigustatud vaid siis, kui kalastamisega oleks konkreetses piirkonnas kahju tekitatud. „Kui lihtsalt kardetakse, et mingi kahju võib sündida, ei saa see olla argument. Iga piirangu kehtestamine peab olema õigustatud. Igaks juhuks tegemine ei saa mitte kunagi ühegi muudatuse puhul põhjendus olla,“ rõhutab ta.
Peksar lisab, et kuna määrus keelab ka loodusvarade kasutamise, milleks kala ju on, kaotab igasugune kalapüük üldse oma mõtte. „Püüad kala õngega kinni, kasutada ei tohi…Ma olen muidugi õrnalt õel, aga kui see kõik poleks äärmiselt tõsine, oleks see väga naljakas,“ märgib ta. Peksar selgitab, et iga seadusandlik akt peab olema selge ja arusaadav ning vaevalt seadusandja loodusvarade kasutamist keelustades just sellist tulemust silmas pidas, aga kui tekstis näpuga järge ajada, siis just sellise järelduseni jõuab.
Keeld räägib käsule vastu
Muudatusega tõstetaks range režiimiga sihtkaitsevööndisse ka 82 hektarit metsa. „Metsamajandamisega on seal siis lõpp,“ nendib Peksar.
Hooldustööde käigus tekiks aegajalt aga siiski vajadus puid maha raiuda, mis viib uue probleemini. „Kuna majandustegevus oleks uue korra järgi keelatud, kas nende puude kasutamine on siis mingil moel lubatud või tuleb need hoopis ära põletada?“
Seletuskiri keelab muuhulgas ka jahipidamise pärast 31. jaanuari. „Keskkonnaamet on ise pannud väga suure kohustuse, et igal ruutkilomeetril tohib olla 1,5 metssiga. Efektiivne seajaht saab antud piirkonnas toimuda ainult lumega. Kuidas vajalik arv siis ära kütitakse?“ imestab vallavanem ja tõstatab küsimuse, kuidas see keeld riigi seakatkupoliitikaga kokku läheb.
Peksar ütleb, et taoliste kurioossete näidete toomist võiks pikalt jätkata. „Tekib küsimus, kas see kõik on lohakus või tahtlikkus?“
Sellele ja paljudele teistele küsimusele hakatakse täna kell 3 Penijõel Matsalu loodusekeskuses toimuval eelnõu tutvustamisel vastust nõutama.Eelnõu koostajad „ootavad täpsustavaid küsimusi ja põhjendatud ettepanekuid“. Peksar lubab, et need tulevad.
Kommentaar
Elle Puurmann, keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialist
Loodusväärtuste toimiv kaitse on võimalik vaid heas koostöös maaomanike ja huvigruppidega. Puhtu-Laelatu looduskaitseala laieneb eelkõige piirnevate hoiualade arvelt. Kaitse-eeskirja muutmise eesmärgiks on viia see kooskõlla looduskaitseseadusega ja rakendada põhjendatud piiranguid, mis arvestavad nii loodusväärtuste kui ka kohaliku kogukonnaga.
Lisaks osade piirangute rangemaks muutmisele on kavas ka mitmeid leevendusi, nt kalapüük võib toimuda nüüd laidudele lähemal. Leeveneb ka ajujahi piirang ning pikeneb väikekiskjate küttimiseks lubatud aeg. Leebemaks muutub ka rahvaürituste korraldamise võimalus kaitsealal.
Loodusväärtuste toimiv kaitse on võimalik vaid heas koostöös maaomanike ja huvigruppidega, mistõttu ootame kõigilt huvitatud osapooltelt arvamusi ja ettepanekuid kaitse-eeskirja kohta. Ka meie varasemad kogemused eeskirjadega näitavad, et palju väärtuslikku sisendit saab kohalikult kogukonnalt ja omavalitsustelt ning kaitse-eeskiri muutub avalikustamise tulemusel oluliselt.
Praegu ongi kaitse-eeskirja eelnõu menetlus avalikustamise etapis ja kõik ettepanekud on teretulnud.
Kõik huvilised on oodatud 14. jaanuaril kell 15.00 Penijõel Matsalu looduskeskuses toimuvale uut kaitse-eeskirja tutvustavale teabepäevale, kus on võimalus küsida täiendavaid selgitusi enne ettepanekute tegemist. Pärast ettepanekute laekumist ja analüüsi toimub kaitse-eeskirja avalik arutelu 25. veebruaril kell 14.00 Kõmsi rahvamajas.
Tagasi artiklite lehele