7. detsembril tähistab oma juubelit haridus- ja kultuuritegelane Hilda Soop-Kaas. Lapsepõlv möödus Põlluvälja talus Virtsus. Vanemad olid talupidajad, kuid kuna meri oli käega katsuda, tegelesid isa ja vennad ka kalapüügiga. Õngepüügil olid abiks ka Hilda väikesed käed.

Koolipõlv algas Hanila algkoolis, mille 6. klassi ta lõpetas cum laude. Suur kihk oli edasi õppida, aga sõjaaeg piiras võimalusi. Ta asus paariks aastaks Paadremaa kodumajanduse õppekodusse, kus sai ülalpidamise kõrval läbi praktiliste tööde ka eluks vajalikke oskusi.

1945. aasta sügisel, kui sõda oli läbi, asus Hilda õppima Lihula Keskkooli, mille 1950. aastal edukalt lõpetas. Aktiivselt tegeles ta sel ajal mitmes isetegevusringis: võimlemine, rahvatants jm. Samal sügisel alustas õpetajatööd Loodna koolis, hakkas samaaegselt õppima Tallinna Õpetajate Instituudis kaugõppes. See kool sai läbi 1955. aastal ja Hilda sai diplomi eesti keele ja kirjanduse erialal.

Loodnal abiellus ta matemaatika- ja füüsikaõpetaja Endel Kaasi`iga. Sündisid pojad Olev ja Aivar. Abikaasa toel ja õhutusel, kes õppis TR Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas kaugõppes, asus ka Hilda oma haridust jätkama, samuti Tartus ja kaugõppes. Lõpetamata jäi vaid ülikooli viimane kursus, sest silmad haigestusid. Küllap see oli ülepingutusest – olid ju Hildal väikesed lapsed, koolitöö, õpingud …

1964. aastal määrati abikaasa Rapla rajooni Ingliste kooli direktoriks. 10 aastat töötas Hilda seal õpetajana. Koos abikaasaga koostasid nad õpilaste igakülgseks arendamiseks hinnatud süsteemi (ekskursioonid, matkad, teatrite ja kunstinäituste külastused, klassidevahelised võistlused jm).

Laste vähesuse tõttu suleti Ingliste kool 1974. aastal. Tuli valida uus töö- ja elukoht. Selleks avanes võimalus sünnikohas Virtsus. Sama aasta sügisel alustas Hilda Virtsu 8-klassilises koolis eesti keele õpetajana. Seda tööd tegi ta kuni 1991. aastani, mil jäi pensionile. Hulgaliselt aukirju näitab, et ta oli kõigis kolmes koolis hinnatud pedagoog.

Kuna pere ihkas omaette elamist, leiti sobivalt kohalt ehituskrunt. Tööd seal venisid, sest õpetaja palk polnud kiita, kuid 1986. aastal saadi uude majja sisse kolida. Virtsus liitus Hilda kohe laulu- ja tantsuansambliga “Viire”, hiljem hakkas laulma naisansamblis. Kogus kokku kirjandushuvilised, juhendades neid kolhoosi kirjandusringis. 1996. aastal sai temast üks Virtsu Harrastusmuuseumi rajajaid. Hakati koguma vanavara ning andmeid Virtsu ajaloo ja elu-olu kohta. Esimene väljapanek oli muuseumil Hilda kodus. Hiljem on muuseum leidnud ulualust koolis, ehitusosakonnas ja lasteaias.

Huvi kultuurielu vastu on juubilari saatnud läbi elu. Tema pikaajalise pedagoogitöö tasuks on endised õpilased, kes teda meeles peavad. Nad tulevad külla, juba oma perega, et neilegi oma armsat õpetajannat tutvustada. Ka kirjutatakse, õnnitletakse – Hildal on nad kõik südamesse jäänud.

Mees suri. Poegadest kasvasid tublid ja haritud mehed. Nüüd elab Hilda koos vanema pojaga oma kaunis kodus ja püüab haigustega toime tulla.

Õnne talle selleks!

Virtsu Harrastusmuuseum ja sõbrad

Pühapäeval, 8. detsembril kell 16 toimub Virtsu kooli saalis jõulukontsert. Pärast kontserti on võimalus anda edasi õnnitlused Hilda Kaasile.

Juba Hilda Kaasi ema Elena Soop oli edukas laululooja. Samuti õde Drosida, kes oma sõnadele ka viisid lõi. Siin on katke Hilda luuletusest, mille ta kirjutas taas kodukohta tuleku puhul (1977).

Mu lapsepõlvemaa,
mu kallid kodurajad,
kus olen õnnelik ma teiega!
Nüüd jälle pika aja tagant
mind jalad kodukanti kannavad.

Mind võtab vastu
mere karge hingus
ja kadakate kisa rannakividel.
Ning Suure Väina imeselges pilgus
on sulle tervitus sel kevadel.

Kui hea on peita ennast
kaldarohtu
ja lasta suvetuulel sasida siis juust!
Sa tead, su ümber pole mingit ohtu,
siin kõik su sõbrad: vesi, pilliroog ja tuul.

Sa mineviku mälestuste
kuldset lõnga kerid
ja pilte silme ette kerkib pikas reas.
Kas on need kõrkjatihnikutest kostvad helid,
just samad, mida mäletad sa lapseeast?

Tagasi artiklite lehele