22. oktoobri Lääne Elus kirjutab ajakirjanik Kaire Korpe lausa kahes artiklis, et oleme Hanila vallavalitsuses Virtsu puhastusseadmete ehitamiseks vastu võtnud äärmiselt rumala otsuse. Ka nõu ei ole me osanud küsida õigetelt inimestelt – Kaire Korpe näib tundvat asja paremini kui Keskkonnaministeeriumi spetsialistid. Kuna ta vallavalitsuse seisukohta pärima ei vaevunud, siis püüan selgitada Virtsu aleviku puhastusseadmete rajamise põhimõtteid nüüd.

Virtsusse puhastusseadme ehitamiseni tegelesime eelisjärjekorras Kõmsi ja Vatla piirkondadega, kuna seal olid probleemid tekkinud varem. Virtsuga läks tõepoolest kiireks, kuid vaatamata sellele jälgisime kõiki nõudeid ja tegime eelprojekti, valisime välja võimalikest kõige sobivama maa-ala, tegime sellele detailplaneeringu koos keskkonnamõjude hindamisega. Alles siis asusime riigihanke korraldamise juurde.

Puhastusseade tervele Virtsule

Ajakirjanik väidab, et Virtsu alevikule tuleb liiga võimas puhasti, aga ta ei põhjenda oma väiteid. Vald soovib teadlikult ehitada puhastusseadet tervele Virtsu alevikule, mitte ainult praegu kanaliseeritud osale. Lihtsalt sel põhjusel, et põhjavesi antud piirkonnas on nõrgalt kaitstud ja ülemised horisondid on väidetavalt juba reostunud. Sellepärast taotleme Matsalu vesikonna ühisprojektiga ISPA rahasid kogu Virtsu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustamiseks. Kui nüüd otsustada, et teeme puhasti ainult praegust situatsiooni arvestades, siis mida me ütleme ülejäänud aleviku elanikele? Kas seda, et Teiega me ei tegele? Puhasti pole tõesti särk, et kui ükskord kitsaks jääb, siis ostame poest uue.

Praeguse riigihanke aluseks on puhasti võimsusega 100 m³ ööpäevas. Miks just selline? Virtsus on 800 elanikku, kes igaüks tarbib 120 liitrit vett ööpäevas. Mulle on väidetud, et reaalselt võib tarbitav kogus olla kolmandiku võrra väiksem. Olen sellega nõus, kuid need väitjad arvestavad ainult kodutarbimist. Ent kool, lasteaed ja teised teenindusasutused? Loodame sedagi, et mingi väiketootmine Virtsu ikka jääb. Suurtootmise vajadustega antud puhastusseade ei arvesta.

Asja on igakülgselt uuritud

Kahel korral on toimunud ka vooluhulkade mõõtmine. Virtsu kalatehas mõõtis sademeterohkel eelmisel sügisel vooluhulkasid, mis tema puhastisse tulid. Katkiste trasside tõttu ületasid vooluhulgad siis 300 m³ piiri ööpäevas. Teised mõõtmised tehti selle aasta augustis. Siis kõikusid ööpäevased hulgad 49-71 m³ vahel. Lisakoormusena arvestasime seda, et selle puhasti juurde on planeeritud valla ainuke purgimissõlm. Isegi kui ülejäänud Virtsu aleviku ühendamine puhastusseadmega viibib ettearvatust kauem, siis oma kogumiskaevusid tahavad nad ikkagi kuhugi tühjendada. Seda teenust vajatakse ka väljaspool kanaliseeritavaid piirkondi.

Ei tasu ka üleliia rõhutada puhasti võimsust. Augustikuus toimunud mõõtmised näitasid ligi kahekordset koormuse erinevust ööpäeviti. Pikemas perioodis on need erinevused veelgi suuremad. Ka siis peab puhasti hakkama saama.

Märgalapuhasti oli kaalumisel

Nüüd vale tüüpi puhastist. Virtsu aleviku puhul peab arvestama tihedalt asustatud alaga. Natuke hõredama asustusega on ainult Puhtu-poolne külg. Praegu juhitakse reovesi survetrassiga kalatööstuse külje alla. Seal oli keskkonnamõjude hindamise järgi ruumi ainult kinnisele puhastusprotsessile, isegi biotiike ei saa lubada. LE pakutud märgalapuhastit oleks võimalik rajada ainult Puhtu-Laelatu suunas kas looduskaitseala piiride lähedusse või isegi osaliselt selle piiridesse. Virtsu suuruse kogukonna olmereovee puhastamiseks sellisel meetodil läheks vaja küllaltki suurt ala. Puhasti sinnapoole alevikku viimiseks oleks olnud vaja looduskaitseala nõusolekut ja ka uut survetrassi. Viimane oleks teinud projekti ligi poolteist korda kallimaks.

LE mainis ka Liivi puhastit. Minu teada teeb jämepuhastuse seal ikkagi ära BIO-50 ja märgalapuhasti on järelpuhastuseks. Märgalapuhasti puhul tekitab lisaprobleeme põhjavee kaitsmine. See tähendab, et märgalapuhasti alla peaks rajama vettpidava kihi savi ja kilega. Ka peab arvestama puhastusefekti kõikumist erinevatel aastaaegadel.

Hoolduskulud 35 korda väiksemad, kui LE väidab

Nüüd puhastusseadmete hoolduskuludest. LE hirmutab hirmsuurte numbritega, kus aktiivmudapuhasti korral oleksid hoolduskulud 20 aasta peale 35 miljonit?! Tööprojekti täpsustatud arvestuste järgi läheb hoolduskuludeks aastas ca 66 000 krooni, mis 20 aasta peale teeksid 1,35 miljonit krooni. Esimeseks 5 aastaks oleme saanud garantii, pärast seda peab arvestama hakkama ka remondikuludega. Elektrikulu oleks aastas ca 22 000 KW, mis moodustab 1/3 hoolduskuludest. Kui märgalapuhastil oleks hoolduskulud 20 aasta peale 5 miljonit, siis oleks võit ikkagi Virtsu elanike päralt.

Praeguse seisuga ei leia Hanila valla juhtkond mitte, et nad oma elanikele Virtsus midagi väga halba ja räpast kaela määriksid. Selleks on see liiga kallis lõbu. Paneb ju vald käesoleval juhtumil käiku 800 000 krooni, millest sel aastal on vallaeelarvesse planeeritud pool – 398 000 krooni.