Õpilaste arvu vähenemine sundis Läänemaa haridusjuhte, õpetajaid ja vallavanemaid teisipäeval Haapsalus seminari pidama, analüüsimaks koolivõrgu seisu.
“Läänemaa koolivõrgus on teiste maakondadega võrreldes tehtud väga vähe muudatusi,” märkis Läänemaa haridus– ja kultuuriosakonna juhataja Anneli Vaarpuu. “Nüüd on olukord selline, et ei me saa enam jaanalindu mängida.”
Haridusministeeriumi analüüsitalituse analüütik Priit Laanoja tõdes, et tegelikult on samas seisus kogu Eesti, kui Tallinn välja arvata. “Me ei saa rääkida sünniarvu suurenemisest, kui see ei suurene,” märkis ta. 2014. aastaks on 10. klassi ja kutseharidusse suunduvaid noori Eestis kolmandiku osa vähem kui praegu, 2017. aastaks poole vähem.
Poole vähem õpilasi, sama palju koole
Viimase kümne aastaga on õpilaste arv Läänemaal vähenenud 35%. Järgmise kuue aastaga väheneb see veel 17%, arvestamata väljarännet, mis lisab aastas omakorda sada last.
Aastaks 2013 on meil poole vähem õpilasi kui 1997. aastal. Juba praegu on õpilaste arv üle 50% vähenenud Nõval, Ristil, Tuudil ja Kõmsil. Koolivõrgus pole see muutus kajastunud — aastal 2000 oli meil täpselt sama palju põhi– ja algkoole kui praegu, ühe võrra on vähem gümnaasiume.
“Kõikidesse kohtadesse õpilasi ei jätku. Ei jätku ka õpetajaid ja omavalitsuste niigi suured kulutused haridusele suurenevad,” märkis Lääne maavanem Neeme Suur. See tõdemus seab vallajuhid raske valiku ette.
Läänemaal tegutseb praegu 24 munitsipaalkooli — kuus gümnaasiumi, 11 põhikooli ja seitse algkooli. Neist vähem ohus on kaks — Noarootsi ja Kasari kui koolid, kus tegutsevad õpilaskodud.
Maavanema sõnul suudab lisatoetuseta toime tulla kool, kus on esimeses ja teises kooliastmes klassis vähemalt kuus ja kolmandas kooliastmes vähemalt kümme õpilast. Kui lapsi on vähem, tuleb omavalitsusel hakata peale maksma.
Juba praegu on mõnes kooliastmes kriitilises seisus Martna, Risti ja Virtsu. Hiljemalt 2013. aastaks muutub seis kriitiliseks Tuudil, Metskülas, Kullamaal, Orul, Vatlas, Kõmsil ja Paliveres.
Neeme Suur nentis seminaril, et omavalitsusjuhtide seisukoht on koole iga hinna eest säilitada. Ka Taebla vallavanem Rein Kruusmaa märkis, et omavalitsused tegelevad pigem hariduse kättesaadavuse kui kvaliteediga.
Ühest küljest on see hea, sest maakooli kinnipanek põhjustab kolimist ja elanike arv väheneb veelgi. Ka võib väikesest koolist suurde sattumine vähendada koolikohustuse täitmist ning suurendada teises ja kolmandas kooliastmes niigi suurt väljalangemust.
Kättesaadavus ja (või) kvaliteet
Ühelt poolt on vallajuhi kohus tagada hariduse kättesaadavus, millega Läänemaal probleeme ei ole, aga ka kvaliteet. Kui üha suurenevad kulutused hakkavad üle jõu käima, pearahast ei piisa, häid õpetajaid ei jõuta sisse osta ega tugisüsteeme (logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog, parandusõpe) käigus hoida, jääb kool küll tegutsema, aga kannatab seal antava hariduse kvaliteet.
Õpetajate vähesust leevendaks ehk rändõpetajate teke, kuid kindlasti ei tõstaks see koolis antava hariduse taset. “Kvaliteet ja kättesaadavus ei ole üks ja sama asi,” nentis Suur. Enim koole on praegu ülal pidada Lihulas ja Haapsalus.
Kui võrrelda Läänemaa koole Eesti keskmisega, on meie põhikooli viimase kolme aasta emakeeleeksami tulemused samad või paremad Eesti keskmisest (hinne 3,6–3,7) 41 protsendil koolidest, matemaatikas (hinne 3,5–3,7) 36 protsendil.
Paremaid tulemusi emakeeles ja matemaatikas on saavutanud Virtsu (mõlemad ained), Risti (emakeel), Martna (emakeel), Nikolai kool (matemaatika) ja Haapsalu gümnaasium (emakeel).
Seminarist osavõtjad tõdesid ka, et hariduse kvaliteeti ei saa mõõta vaid Eesti keskmisega, on teisigi võimalusi, näiteks osavõtt olümpiaadidest, kogukonna rahulolu kooliga, lapse maksimaalne võimetekohane areng jms.
“Peaks olema mingi ühine süsteem, mille järgi hinnata, nii et koolid ise, aga ka omavalitsused saaksid selgema pildi, kui kvaliteetset haridust nad annavad,” märkis Vaarpuu, kelle sõnul oleks parim moodus sisehindamisaruanne, mis tuleb koolidel nagunii esitada 2010. aasta sügiseks.
Vaarpuu sõnul võiks Läänemaa koolide sisehindamist ühtlustada, seades sisse mõned ühised punktid, nii et koolid oleksid nende alusel võrreldavad, ja tulemusi koos analüüsida. See parandaks küll kogukonna rahulolu kooliga, sest vähendaks ootuste ja lootuste veelahet, kuid kõiki koole kinniminekust päästa arvatavasti ei suudaks.
Tagasi artiklite lehele