Sõda

Sakslased on terve Saaremaa ära võtnud. Ööl vastu 4. okt. tungis Saks laevastik Irbeni väina kaudu Riia lahte. 4. okt. oli Suure väina lõunaotsa lähedal (Muhu saare ja Virtsu vahel) merevõitlus. Vastase laevastik, kes meie omast palju tugevam oli, laskis meie liinilaeva “Slava” põhja. Selle järel purustasid vastase dreadnoughtid Muhu ja Virtsu batareid. Siis sõitis Saksa laevastik Kuivastu reidi lõunapoolsesse osasse, mis Muhu saarest ida pool on. Muhu saarest põhja pool oli vähemate laevade vahel võitlust. Ka Hiiumaa lõunarannas olid sakslased tegevad. Pääle muu katsusid nad sääl väge maale saata. Pärnu linnale viskas Saksa zeppelin ööl vastu 4. okt. pomme.

Lääne merelt

Peterburis 5. okt. Mereväe kindralstaabilt. Saaremaal lõppes vastase maa-ettevõte läinud ööpäeval seega, et ta saare täiesti enese kätte võttis. Meie hävitasime kõik, millel sõjalist tähendust oli.

Vaenlane tarvitas seda võitu, mis meilt otsekohese järelvaatuse Irbeni väina järel võttis ja tungis öösel Riia lahte. Meie vahivägi nägi tema laevastiku eesmisi osasid 4. oktoobri koidu ajal. Meie vahilaevad taganesid esiti vastase ristlejate ning miinilaevade surumisel Muhu väina poole. Aga siis sõitsid meie liinilaevad “Grazhdanin”, “Slava” ja ristleja “Bajan” ühes miinilaevadega vaenlasele Riia lahte vastu ja kihutasid oma tulega vastase eelväe tagasi. Otsekohe selle järel puutusid nad vaenlase pääväega kokku ja algasid sellega võitlust. Selles pääväes leidusid kaks “Groser Kurfürst’i” moodi dreadnoughti.
Vastase dreadnoughtid katsusid võitluse ajal, millel jõud ühesuurused ei olnud, tuld võimalikult kaugelt anda, nii et meie vanad liinilaevad neid sagedasti laskma ei ulatanud. Vastane oli meist palju tugevam, aga sellest hoolimata kaitsid meie laevad Riia lahe suud kaua, ja ainult raske kahju, mida dreadnoughtide tuli meile tegi, sundis nad Muhu lahe sisemistesse vetesse taganema.

Liinilaev “Slava” läks, peale selle kui ta veealune kere raskesti viga oli saanud, põhja, aga peaaegu kõik ta mehed päästeti meie liinilaevade poolt.

Selle võitluse ajal ajasid meie rannabatareid, mis Muhu lahe suu juures asuvad, oma tulega vaenlase miinilaevad, kes meie laevadele püüdsid ligineda, tagasi. Võitluse lõpul hakkasid dreadnoughtid batareidele tuld andma ja hävitasid nad lühikese ajaga.

Meie mereväe teine osa, kes Muhu väinas asus, pidas vastase agarad kallaletungimised võitlejate seljataguse vastu põhja pool kinni. Need katsed läksid meie laevade kindla vastupaneku pärast nurja. Ühtlasi viskasid paljud vaenlase aeroplaanid meie laevadele, sadamatele ja Muhu saarele, mis meie vägede käes on, õige suure hulga pomme. Õhuvõitluste ajal purustas meie lendur leitnant Safonov ühe vaenlase aeroplaani.

Vastane saatis Hiiu saare lõunalääneranda jälle väikese väesalga. Kui meie väeosad sellele tuld andsid, pööris ta oma laevadele tagasi. Mõne aja järel hakkasid vastase dreadnought, mis “Kaiseri” seltsis oli, ja üks ristleja kohta, kus vägi maale oli tulnud, ägedalt laskma.
Meie vahivägi nägi, nagu eelmistel päevadelgi, Saaremaa ja Hiiumaa ümbruses mitut moodi laevu, ka dreadnought’isid. Kaitsmas oli neid suur hulk miini ja vahilaevu. Ainult selles piirkonnas, vahiväe lähedal, nähti vahete vahel 65 vaenlase laeva.

Peterburis 5. okt. Mereväe kindralstaap teatab Riia lahes peetud merevõitlusest lähemalt: Vaenlase laevastik, kus kuni 20 laeva oli, tungis ööl vastu 4. okt. Riia lahte. Arvata kella 9 ajal hommikul nähti Virtsu vaatamisekohalt, kuidas vaenlane Muhu väina lõunasuu poole sõitis. Vaenlase laevastikus leidusid kaks “König’i” tüüpi liinilaeva.

Meie mereväe-salk, keda admiral Bahirev juhatas, kelle lipp ristlejal “Bajan” lehvis, ühes ka liinilaevad “Grashdanin” ning “Slava”, sõitis Kuivastust (Muhu saare idarannas), kus ta ankrus seisis, vaenlasele merele vastu. Eel olid tal vahimiinilaevad, kes vaenlase eest taganesid.

Kella poole kümne ajal hakkas vaenlane vahilaevadele tuld andma. Meie väesalk sõitis väinast välja ja asus piirkonda, mis Virtsu tuletorni ja Võilaiu tuletorni vahel on (viimane on Muhu saare lõunaranna lähedal). Sel ajal tungis vaenlase veealune paat “Bajanile” asjata kallale.

Kella pool 11 ajal hommikul algas meie väesalk vaenlase laevastikuga võitlust. Vaenlase dreadnoughtid hoidsid endid nii kaugele, kui iganes võimalik, ja meie vana moodi laevad ei ulatanud neid sagedasti laskma.

Et vaenlane meist palju tugevam oli ja talle uusi laevu appi oli tulemas, siis andis admiral Bahirev kella poole ühe ajal väesalgale käsu Muhu väina taganeda. Meie väesalk pööras põhja poole ja hakkas võideldes taganema. Viimane laev “Slava” sai palju viga ning veealuseid auke, mis pärast ta nina vajuma hakkas. Sügavaveelise Muhu väina kanaali alguses vajus tema põhja. Teised laevad sõitsid kanalit mööda Muhu väina sisse.

Keskpäeva ajal hakkas osa vaenlase laevastikku, kui ta meie taganevat väesalka taga ajas, Muhu ja Virtsu batareidele tuld andma. Ta kustutas neis tule ja purustas nad selle järel. Meie laevad on osalt viga saanud.

Selle järel, kui vastane meie batareid puruks oli lasknud, tungis ta Kuivastu reidi lõunapoolsesse osasse. Mis ta sääl teinud, sellest ei ole teateid veel tulnud. Selsamal ajal kaitsid ristleja “Admiral Makarov”, suurtüki paadid ja miinilaevad, kes Muhu väinas viibisid, kanaali ja Kassari veeteed (Hiiu-, Saare- ning Muhumaa vahel), kuna nad vaenlase miinilaevade ning väikeste laevadega, kes öö vastu 4. okt. Saaremaa randa jäid ja mitu korda Kassari veetee idapoolsesse osasse katsusid tungida, mitu korda tuld vahetasid. Osa vaenlase väesalka jälle, kes ses piirkonnas viibis, nimelt 2 suurtükipaati ning mitu suurt miinilaeva, sõitis Muhu saarest põhja poole ja laskis Saare- ja Muhumaa vahelist silda.

Ka tungisid vaenlase aeroplanid palju kordasid kallale ja viskasid Kuivastule ning meie laevadele palju pomme, mis pihta ei tulnud. Hommikul oli mitu õhuvõitlust. Meie lendur, leitnant Safonov purustas ühe vaenlase apparadi, see on kolmanda. 3. oktoobri öhtul lendasid Muhu väina piirkonnas mitu zeppeliini.

Päeval lasksid üks vaenlase suur laev ja ristlejad Hiiumaa lõuna- ning lõuna-lääneranda uuesti. Tema travlerid, keda palju koos oli, tegid Hiiumaa piirkonnas miini-puhastuse tööd. Muhu väina põhja-otsas nähti kahte või kolme vaenlase veealust paati. Tagalahe piirkonnas viibivad liiniristleja “Moltke”, kaks “Kaiser’i” moodi liinilaeva, vähemalt 60 miinilaeva ning travlerit ja 3 veealust paati.
***

Meie liinilaev “Slava”, mis Suures väinas põhja läinud, on 1903. a. vette lastud. Tema suurus oli 14 400 tonni. Sõjariistadeks olid tal pääle muu 12-tolliseid suurtükke 4 ja 6-tolliseid 12. Saksa dreadnoughtid “Grosser Kurfürst” ja “König” on 1913. a. vette lastud. Nende suurus on 25 800 tonni. Suurtükke on neil 12-tolliseid 10 ja 6-tolliseid 14. Laevamehi on neil 1100. Saksa dreadnought “Kaiser” on 1911. a. vette lastud ja 24 700 tonni suur. Tema suurtükid on niisama tugevad kui “Königil”. Saksa soomusristleja “Moltke” on 1910. a. vette lastud ja 23 500 tonni suur. Suurtükke on tal 11-tolliseid 10 ja 6-toliseid 12.

***

“Slava” hukkasaamise juures on, nagu Tallinnasse jõudnud “Slavalt” pääsenud madrused jutustanud, noor Eesti arst Leppik pääst haavata saanud. Ta ei ole vajuvalt laevalt sugugi lahkuda tahtnud, vaid madrused on ta vägise ära toonud.

Tagasi artiklite lehele