Hanila vallas ollakse mures. Probleemist räägitakse pea igas peres. Nimelt on vallas juba aastaid tegutsenud dolomiidikaevandus, kust kaevandatavat dolomiidikruusa kasutatakse paljudes Lääne-Euroopa väetise- ja ehitusmaterjalitehastes, samuti põldude lupjamisel ja happevihmadest tekkinud kahjustuste vähendamisel. Kaevandusest laekuv ressursimakse moodustab valla eelarvest olulise osa, lisaks annab kaevandus tööd poolesajale inimesele. Just väljaveetav dolomiit on tinginud Virtsu uue, kuni sada miljonit krooni maksva kaubasadama ehitamise, mis omakorda toob leiva lauale paljudele.
Nüüd, kus töös olev kaevandus hakkab ammenduma ja kaevandamisload lõppema, tuleb uue kaevanduse avamiseks korraldada uus keskkonnamõjude hindamine ning avalik arutelu. Inimesi, kes elavad kaevandusest kolme kilomeetri raadiuses, on teavitatud ja esimene arutamine toimunud.

Kolmest küljest merega ümbritsetud Hanila vald Läänemaal on suvitajate meelispaiku ja kinnisvaraomanikke, kellelt vallale tegelikult mingit tulu ei laeku, jätkub ka kaevanduse ümbrusse. Ja nemad protesteerivad häälekalt kaevanduse töö jätkamise vastu, sest neid segavad müra ja tolm. Ollakse ka lihtsalt “rohelised”, kellele ei meeldi miski, mida kuidagigi võib tõlgendada looduse kahjustamisena. Samas kohalikud saavad aru, et kui kaovad töökohad, ei jää neilgi suurt muud üle, kui kolida sinna, kus tööd leidub, suvitajad jälle arvavad, et “kadakased karjamaad” jäägu nii, nagu on ja et vallavalitsus on loodusvaenulik. Arutelukoosolek läks nii tuliseks, et kohalikud ja suvitajad pidid juba vaata et kättpidi kokku minema. Vallavalitsus on kahe tule vahel. Kohe kuidagi ei saa öelda, et meile puutumatu loodus ei meeldi, tolm ja müra samuti mitte. Kui kohalikud saaksid vähegi valida, valiksid nad kindlasti rahu ja vaikuse.

Uute kaevanduslubade väljaandmine sõltub nüüd keskkonna-ministeeriumist – kui luba ei anta, lõpetab kaevandus töö.

Kuidas see kõik kooliga seotud on? Hanila valla, nagu kogu Läänemaa probleem on hõre asustus. Suurel territooriumil elab vähe rahvast, mis tingib selle, et vallal on ülal pidada kolm kooli: Virtsu põhikool, Kõmsi lasteaed-algkool ja Vatla algkool. Lähtume põhitõest, et algkool peab olema lapse kodu lähedal. Aga kui ressursimaksu ei laeku, ei suuda vald kõiki koole ülal pidada. Kui kaovad töökohad ja koolid, jääb piirkond veelgi hõredamaks. Kas keegi näeb lahendust, mis rahuldaks mõlemaid osapooli? Kas keegi võiks maksta ressursimaksu puutumatu looduse pealt?