Neljapäeval, 30. märtsil kogunesid Lääne praostkonna inimesed Hanila kihelkonda Virtsu põhikooli saali sinodikoosolekut pidama.Päev algas jumalateenistusega sealsamas kooli saalis. Jumalateenistusel teenisid praostkonna vaimulikud, pealiturg oli peapiiskop Andres Põder. Sinodikoosoleku alguses ütlesid tervituse sinodilastele Hanila vallavanem Arno Peksar ja Virtsu kooli direktor Olavi Vainu.

Koostöövaimus
Arno Peksar vaagis tervituskõnes kiriku ja kohaliku omavalitsuse koostööd nii valla kui maakonna tasandil. “Kui maakonna tasandil on olnud riigi ja kiriku suhtlus regulaarne ja küllaltki tihe, siis kohaliku valla ja koguduse tasandil võib-olla veidi tagasihoidlikum. Aga olukorras, kus Hanila vallal on nüüd päris oma kirikuõpetaja, on lävimine ka tihedamaks ja tulemuslikumaks muutunud.” Vallavanem rõhutas vajadust noori kiriku juurde tuua ja neile hingeharidust anda.
Virtsu põhikooli direktor Olavi Vainu tundis heameelt nii soliidse auditooriumi viibimisest koolis. Kooli ja kiriku suhetest rääkides toonitas ta kohaliku koguduse ja kooli väga häid suhteid. Õpilased on käinud Hanila kirikus hingedepäeva ja jõuluhommikut pidamas. “Ajal, mil religiooniõpetuse kui õppeainega on riigis suhteliselt segased lood, püüame meie lastele religiooniharidust anda läbi üksikürituste – hingedepäev, jõulud, Vaikse Nädalaga seonduv.”

Misjonikiriku ülesanded
Praost Tiit Salumäe aastat kokkuvõttev ettekanne oli täis murelikke ja mõtlemapanevaid küsimusi. “Oleme välismisjoni kirik, kuna oleme ühiskonnas vähemuses. Nõukogude ajal oli kirikul paljuski lihtsam. Vastandusime riigile ja meie sõnum oli inimestele arusaadavam. Praegu kirik enam riigile ei vastandu ja nüüd peame otsima ühiskonnale arusaadavat kõneviisi.

Oleme misjonikirik ja seega ei saa me lähtuda rahvakiriku mentaliteedist, kus kirikuõpetajad on kantseleides ja kirikutes ning ootavad inimesi enda jutule. Kui me ise inimese juurde ei lähe, siis võimegi jääda tühja kirikusse istuma. Inimesed ei leia meid üles, neil ei ole meid lihtsalt vaja. Ka kiriku lävepakk on tihti liiga kõrge.

Paljud on aastaaruandes rõhutanud, et nn külatundide pidamine on andnud häid tulemusi, inimesi on olnud rohkesti. Kui vaatame kiriku liikmete, maksumaksjate ja aktiivsete kirikuskäijate vahekorda, siis näeme, et me ei ole suutnud tegelikult kõnetada ka kiriku liikmeid. Eks see on laiemalt kogu läänemaailma probleem – inimesed võõranduvad üksteisest, levib individualism ja üksijäämine.

Sellises olukorras on vaja väga intensiivselt mõelda, kuidas maailmaga rääkida. Eks paljudele asjadele tuleb pöörata tähelepanu ka konverentsidel ja õppepäevadel. Rõõmustav on tõdeda, et möödunud aastast on meil seis vaimulikega väga hea. Nii hea oli olukord vist viimati kolmekümnendatel aastatel.”

Võimalus edasi minna
Kuulati töölõikude aruandeid, misjärel kinnitati praostkonna 2005. a finantsaruanne, 2006. a eelarve ja 2007. a praostkonnakassa maksu suurus.

Koosoleku lõpetas peapiiskop Andres Põderi ettekanne, milles ta puudutas nelja suuremat teemaderingi: koguduste arengukavade koostamist, kihelkonnapiiride täpsustamist, jumalateenistuse korra uuendamist ja teenistussuhete ning kinnisvara haldamisega seonduvat. Ettekande lõpetas ta lootusrikkalt: “Meil on palju probleeme ja muresid, aga kui me palvetame ja palume Jumala abi, siis on võimalik edasi minna.”