Indrek Kaisel
RMK Kullamaa metskonna abimetsaülem
5. mai 2006
RMK koos Keskkonnaministeeriumi ja Soome poolse projektipartneri Metsamajanduse Arenduskeskus Tapioga algatas septembris 2005 projekt “Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine”.
Projekti idee on üles leida ja kirjeldada tänaseks unustusehõlma vajunud või kohe-kohe vajumas olevaid vanu inimtegevuse jälgi meie metsades. Olgu selleks siis vana talitee, talukoht, lubjaahi või huvitav piirimärk, aga miks ka mitte mõni kolhoosiaegne rajatis. Sest käsitleme me seda aega täna nagu käsitleme, aga osa meie ajaloost ja kultuurist on see kahtlemata.
Täna on veel meie hulgas inimesi, kes oskavad neid kohtasid kätte juhatada ja teavad ka nendega seotud lugusid. Paljalt kaardimaterjalide alusel jäävad paljud kohad lihtsalt leidmata. “Metsanduslik” ei tähenda kindlasti mitte kitsalt metsandusliku tegevusega seotud pärandkultuuri, vaid eelkõige metsamaal paiknevat pärandkultuuri. Ja ka metsamaa piiri käsitlevad inventuuri läbiviijad ikka perspektiivitundega, st tänane söötis põllumaa on homme võsa ja ülehomme juba mets.
Ja “pärandkultuuri kaitse” projekti pealkirjas ei tähenda seda, et leitud objektid võetakse kaitse alla ja hakatakse omanikule järjekordseid piiranguid seadma, vaid ikka seda, et iga metsaomanik teaks ja tunneks oma metsa ka kultuuripärandist lähtudes ja oskaks metsa majandamisel neid väärtusi ka hoida ja huvi korral teistelegi näidata.
Vastavalt rahastamisotsusele kaetakse projekti “Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine” Eesti poole kuludest 75% EL struktuurifondidest (Interreg IIIA), 10% Siseministeeriumi, 7,5% Keskkonnaministeeriumi, 7,5% RMK rahadega ja Soome poole kulud 50% ulatuses EL rahadega. Interreg IIIA on piireületava koostöö, st kahepoolse koostöö programm, kus soositud koostööpiirkondadeks on Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti. Inventuur viiakse läbi Harjumaal, Läänemaal ja Raplamaal ja seda sõltumata maa omandivormist.
Projekti tegevustega alustati juba möödunud aasta septembris, mil anti välja trükis “Pärandkultuur Eesti metsades”. Oktoobris toimusid Harjumaal, Läänemaal ja Raplamaal teabepäevad kõigile metsandusliku pärandkultuuri huvilistele. Teavituskampaania käigus leiti piisavalt huvilisi pärandkultuuri inventuuri läbiviimiseks. Neile korraldati 7.-8. detsembril koolitus Mahtra Rahvakoolis. Õpetati, mis on pärandkultuur, miks me seda tundma ja teadma peaks ning kuidas inventeerija oma tööd metoodiliselt peaks tegema. Praktiline õppus looduses viidi läbi tänavu aprillis. Projekti juhtpartner on RMK ja projekti veab Vaike Pommer, seda muidugi koos paljude teistega.
Hanila vallas viib inventuuri läbi Indrek Kaisel. Tänaseks on erinevatest allikatest laekunud infot ligi 100 võimaliku objekti kohta. Mõned neist on juba ka looduses üle vaadatud ja kirjeldatud. Kuid praktika on näidanud, et ainult vanade kaartide järgi tegutsedes jäävad paljud huvitavad kohad leidmata. Hulga väärtuslikku informatsiooni olen saanud ikkagi kohalike inimeste käest.
Sellest siis ka üleskutse: kui keegi teab selliseid vanu pärandkultuuri objekte, siis võiks sellest teada anda.
Olen tänulik igasuguse info eest, mis aitaks meie valla ajalugu natuke paremini talletada.
Tagasi artiklite lehele