Möödunud aastal ilmus trükist S. Issakovi koostatud “Postitõllaga läbi Eestimaa”, alapealkirjaga “Eestimaa Vene kirjanike kujutuses (XVIII sajandi lõpp – XX sajandi algus)”.

Selles raamatus on avaldatud Eestimaa olusid käsitlevaid jutustusi, reisikirju ja luuletusi ajast, mil liiguti posthobustega või laevaga. Teiste tolleaegsete Vene literaatide kõrval on raamatusse paigutatud ka Nikolai Aleksandrovitš Bestuževi (1791-1855) ajalooline jutuke. Nikolai Bestužev ise oli mitmekülgne inimene: kirjanik, kunstnik, ökonomist, ajaloolane, mereasjanduse eriteadlane ja leidur. 1819-1822 oli ta Soome lahe majakate ülema abi. Teenistusülesannetes külastas ta korduvalt Eestit ja tundis hästi siinseid olusid. Selle taustal ilmuski temalt ajalooline jutustus: “Hugo von Bracht”.

Jutustuse nimitegelane Hugo von Bracht on Werderi (Virtsu) lähistel asuva Sondenbergi lossi isand. Tema võimu alla kuuluvad ka laiud ja saared. Tema vahtide valvsad silmad jälgivad, et ükski laev siit kaubaga läbi ei pääseks.

See on tüüpiline tolle aja põnevusjutt, milles on kaastegevad julmad röövlid, süütud kannatajad ja kus lõpuks õigluse karm käsi kurjale teenitud karistuse toob.

Jutustuse lõpul on autor kirjeldanud Virtsu ülesõidukohta, nagu see oli Bestuževi poolt nähtud poolteistsada aastat tagasi.