Läänemaal, Vana-Virtsu asundusest 3 klm. lõuna pool asub Puhtu saar ehk laid, mis kivivallile ehitatud teega ühenduses Virtsu poolsaarega.
Puhtu saare suurus on umbes 100 tiinu, sellest arvust moodustab metsastunud saar umbes 60 tiinu, kuna ülejäänud osa – madal mererand saare põhjapoolses osas – on heinamaana asunikkudele välja planeeritud. Administratiivselt kuulub Puhtu saar Mõtsu metskonna alla, moodustades Sillukse vahtkonna kvartaali nr. 6. Saare põhjapoolsel kõrgemal osal asub Sillukse vahtkonna metsavahi eluhoone.

Maapind. Saare keskus on kõrgem – liivase seljandikuga; mere poole on saar aga madalam ja kivine. Enamuses on must muld segatud savika liivaga või viimane üksi kohati jälle enamuses. Kruusa on palju, kuid mereranna läheduses. Üldiselt on maapind hea. Hea maapinna ja soodsa ning pehme kliima tõttu on rohukasv saarel väga lopsakas. Enamuses kasvab igasugu rohtusid, palju liike käpalisi, Epilobium(kuni 3–4 jala kõrguseni!), mitmet seltsi Dianthus, Sonehus, Cardus; siis Spiraea, Cicuta jne. Saare kivisel rannal kasvavad: Cochlearia arrnoracia L., Cakile maritima Scop. ja Scilla.

Taimede õitseajal – juuni- ja juulikuul – läbi saare minnes ulatuvad taimed keskmise pikkusega mehe rinnuni. On kohti, kus õitsevatest taimedest hoovab välja sarnast joovastavat ning uimastavat lõhna, et tundub, nagu kaoks meelemõistus. Õhk on niiske, sumbunud, palav.

Saarel kasvaval puistul on pargi iseloom. Võib olla, et kaua aega tagasi kasvas saarel tammik, kuid võib olla umbes saja aasta eest on sellest tehdud park: rajatud teid; puid maha raiutud, et suvimajakestele ja lehtlatele asukohta luua; et saada ilusaid väljavaateid merele, puistu sisse raiutud sihte jne.

Pargiks on puistu ka praeguse metsakorralduse kava järele määratud, kus igasugune metsakasutamine keelatud. Selle üle võivad loodussõbrad tõsist rõõmu tunda ja metsakorraldajaile olla tänulikud. Saare kirdeosas, metsavahi maja taga on paarikümneaastane männikultuur. Idas on vanem männi- ja kuusepuistu umbes 3-tiinulisel maa-alal.

Muu osa saarest võtavad enda alla lehtpuud enamuses tammedega, moodustades osalt tiheda metsa sarapuu, jasmiini ja paakspuu ning valgelepa alusmetsaga; seal aga, kus maapind muutub kruusaseks, on alusmetsaks harv kadak; kus aga tammed harvikutena kasvavad, on maapinna katteks tihe, kolme-nelja jala kõrgune lopsakas rohukasv.
Tammedega segamini kasvavad: saar, vaher, jalakas, pärn, kask, sang-(must) ning valgelepp. Puude vanadus ei ole ühtlane ja sellest võib järeldada, et puud on saarel tekkinud loomulikul teel, välja arvatud eelpoolnimetatud männikultuur. Siis on veel siin-seal leida istutatud lehiseid ja elupuid, missuguseid on vähesel arvul leida end. Virtsu mõisa omaniku perekonna kalmistu läheduses saare kaguosas.

Osa tammedest võib üle 500 aasta vana olla; suurem osa on aga noorem, umbes 100–150-aastane. Teised lehtpuud on palju nooremad. Puud on keskmiselt 18 kuni 23 m pikad; mererannal madalamad ja okslikumad (tuulte mõju!) – lääne-, edela- ja lõunaosas saarel, pikemad aga selle keskuses, idas ja kagus, kuna seal tuulekaitseks on Piivaraotsi rand. Tihedalt koos kasvades on puud sirged, vähem okslikud. Mereranna läheduses ja harvalt kasvades on puud jämedad, kuid väga okslikud, milline asjaolu puistu metsamajanduslikult väärtusetuks teeb. Pealegi vanemad puud, eriti just tammed, kannatavad tüvemädaniku all.

Minu poolt mõõdeti mõned puud, kusjuures rinna kõrguselt sain läbimõõte sentimeetrites: tamme juures 87, 98, 100, 105, 120 ja 133; saare juures 23, 34 ja 45; jalaka juures 30 ja 60; vahtra juures 30, 40 ja 60; pärna juures 27, 38 ja 70; kase juures 25 ja 44; sarapuu juures 7,5; manni juures 60 ja 121; Siberi lehise juures 55; kadaka juures 36 sm. ja kõrgus 12 m.

Leidsin mõne aasta eest maharaiutud tamme kännu, mille läbimõõt oli 89 sm.; aasta lõimede lugemisel sain selle tamme vanaduse – 332 aastat! Sellest võib järeldusi teha saarel kasvavate tammede vanaduse kahta, nagu eelpool juba nimetasin.

Saare keskuses, rohkem idaosas, kõrgendiku nõlvakul on kaks aastat tagasi istutatud tammi, mände ja kuuski. 1926. a. suvel oli rohukasv istandikul sedavõrd suur, et taimi näha ei olnud. Kuidas taimed sügisel välja nägid, ei tea, sest sügisel ei saanud enam saarele sõita.
Metsavahi maja läheduses on asutatud väike taimeaed. 1926. a. kevadel oli sinna külvatud: tamme, mäemänni, abies coneolor’i, kuuse ja Vigalast saadud Siberi lehise seemet. Üldiselt ali taimede seisukord suvel keskmine, välja arvatud lehise seeme.

Metsamajanduslikult Puhtu saare puistul on vähe väärtust, kuid rahvamajanduslikult, nimelt kui looduse omapärasuse alalhoidmine, omab saarel kasvav taimkond määratu väärtuse, moodustades ilusama loodusliku pargi Eestis, mille ilu tõstab veel meri.

Suvel ja talvel käib saarel tuhandeid turiste ja kes kord seal on käinud, see läheb ikka uuesti saarele tagasi, külastama loodust. Seepärast oleks tarvilik saare korrashoidmiseks ametisse palgata metsavahi asemele aednik, kes saare puistut ja parki paremini korraldab. Lõpuks olgu tähendatud, et saarel aastal 1813 on mälestussammas püstitatud Saksa luuletajale Fr. Schillerile.